Avatud ettevõtted
Müügiedendus
Eesti toit
Organisatsioonid

Toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasneb paratamatult ka risk tarbijate tervisele.

Toiduohutus

Toiduohutuse tagamiseks peavad kõik toiduga seotud valdkondades tegutsevad ettevõtjad järgima toiduohutuse  üldpõhimõtteid.

Vastutus toiduohutuse tagamise eest on toidukäitlejal. Toidukäitlemisega tegelevad ettevõtjad peavad olema kursis toidukäitlejatele esitatavate nõuetega ning enesekontrollisüsteemi põhimõtetega. Käitlemisega alustavad ettevõtted peavad esitama majandustegevuse teatise või taotlema tegevusluba.

Toiduohutuse veebileht Toiduteave.ee
Toiduohutusest Maaeluministeeriumi veebil

Soovitused toiduohutuse tagamiseks

  • Hoia puhtust. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Eralda valmistatud toit toorest. Hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid eraldi muudest toiduainetest. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid (nuge ja lõikelaudasid). Säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.
  • Küpseta põhjalikult. Küpseta toitu põhjalikult, eriti loomaliha, linnuliha, mune ja mereande. Kuumuta suppe ja ühepajatoite keemiseni, et jõuda kindlasti vähemalt temperatuurini. 70°C. Looma- ja linnuliha puhul vaata kindlasti, et leem oleks läbipaistev ja mitte roosakas. Et kindel olla, kasuta kraadiklaasi. Kuumuta toitu ka teistkordsel soojendamisel põhjalikult.
  • Säilita toitu ohutul temperatuuril. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
  • Kasuta puhast vett ja värsket toitu. Kasuta puhast vett või töötle seda, et olla kindel selle puhtuses. Vali kasutamiseks ainult värskeid ja tervislikke toiduaineid. Vali ohutuse eesmärgil töödeldud toiduaineid, näiteks pastöriseeritud piim. Pese puu- ja juurvilju, eriti juhul, kui sööd neid toorelt. Ära tarvita toiduaineid, mis on ületanud aegumistähtaja.

Eesti toit

Eesti toidu näo on kujundanud siinne looduskeskkond ja kliima, samuti elanike peamised tegevusalad – põllundus ja karjakasvatus. Metsad ja rabad, Läänemeri, järved ja jõed on samuti pakkunud mitmekesist toidulisa. Nelja aastaaja vaheldumine on vorminud siinsete söökide iseloomu ja maitseid.

veebileht Eestitoit.ee

Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös on valminud kohalike toidu- ja joogitootjate andmebaas, mille eesmärk on koondada kokku info kohaliku toidu ja joogi tootjatest ning talupoodidest üle Eesti.

Veebiplatvormi näol ei ole tegemist e-poega, kuid andmebaasiga liituval toidu- või joogitootjal peab olema valmisolek ja toimiv lahendus oma toodangu turustamiseks, olgu selleks siis tootja enda e-pood, postipaki saatmise võimalus või kohapealne müük.

@https://kohaliktoit.maaturism.ee/et/tootjate-andmebaas

Eesti erinevate piirkondade köögi ja kohaliku toidukultuuri väärtustamiseks on Maaeluministeerium ellu kutsunud uue traditsiooni – valida igal aastal välja üks Eesti toidu piirkond ning kuulutada välja selle piirkonna maitsete aasta.

Aasta 2022 on Järvamaa maitsete aasta.

Järvamaa kohalik toit

Toidupiirkonna ettevõtmisi hakkavad kajastama koduleht www.jarvamaakohaliktoit.ee  ja sotsiaalmeedia kanalid.

KOHALIK TOIT – Eestis kasvatatud toorainest ja Eestis kohapeal toodetud toit, mis oleks võimalikult lühikese tarneahelaga (ametlik definitsioon puuudub)

Üha enam on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärkekokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne.

Avatud ettevõtted

Kuidas toitu kasvatatakse ja valmib või  jõuab lettidele, saab näha mitmetel avatud uste päevadel.

Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub  23. – 24. juuli 2022

 Jälgi infot Avatud talude ametlikul veebilehel www.avatudtalud.ee

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.

www.agroturism.ee

Agroturism.ee veebileht - Taevas Ogilvy

Toidutööstus (sh joogitööstus) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses. Toidutööstuse valdkonnas tegutseb üle 700 ettevõtte. Kõige enam on alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad ~75% kogu ettevõtete arvust.

https://eestitoit.ee/et/kategooriad/avatud-toidutoostused

Kord aastas, seitsme päeva jooksul avavad hulk toiduainetööstusi huvilistele uksed.

https://eestitoit.ee/et/content/avatud-toidutoostuste-nadal

Üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval saab tutvuda sadamate ja kalandusega. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu, osta kaasa värsket kala ja kalatooteid ning võtta osa kogupereüritusest.

Igal sadamal on oma programm ja tegevust on tervele perele. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöötubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater, virtuaalreaalsus ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päev toimus aastal 2022 neljandat korda, 30. aprillil

Valik kajastusi kalateave.ee veebis

Viimastel aastatel on kohvikutepäevade korraldamine oma külas, alevikus, linnaosas muutunud väga populaarseks.

Maaeluvõrgustik korraldas 2016.a kohvikutepäevade korraldajatele kogemuste vahetamise seminari ning pärast seda tekkis idee hakata koondama infot kohvikutepäevade kohta. Neid toimub suve jooksul (maist septembrini) igal nädalavahetusel kõikjal Eestimaal. Maaeluvõrgustik on koondanud infot www.maainfo.ee/kohvikutepaevad

Müügiedendus

Turunduskommunikatsioon on ostu/müügiga seotud sõnumi edastamine saatjalt vastuvõtjale. Turunduskommunikatsiooni(de) all peetakse silmas kõiki kommunikatiivseid tegevusi organisatsiooni ja tema sihtauditooriumide vahel kõikides valdkondades, mis mõjutavad organisatsiooni edukust turul (Picton ja Broderick 2005: 4).

Turunduse alustalaks on traditsiooniliselt neli P : toode (product), hind (price), müügikoht (place) ja müügiedendus (promotion).

Kvaliteedimärgid aitavad kaitsta tootjate huve ja teha ostjale toodete valimise lihtsamaks. Näiteks aitavad kvaliteedimärgid valida toitu vastavalt maitse-eelistusele, toetada kohalikku tööstust või olla kindel toote valmistamisviisis. Märgid võivad anda teavet toidutoote kvaliteedi või päritolu kohta, viidata pikkadel traditsioonidel põhinevale tootmisviisile, näidata toote eritunnuseid ja palju muud. Nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis kitsamalt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid kvaliteedimärke.

Kaitstud päritolunimetuse märk Kaitstud geograafilise tähise märk Garanteeritud traditsioonilise toote märk

Euroopa Liidus on kasutusel kolm erinevat tähist – kaitstud päritolunimetuskaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toodeVaata Maaeluministeeriumi veebis ja vaata esitlust (pdf, 16.12.2021).

  • Estonian Vodka – Eesti kaitstud geograafiline tähis
  • Sõir – Eesti kaitstud geograafiline tähis

Eestis kasutatakse toidutoodetel mitmesuguseid vabatahtlikke märgiseid. Nende eesmärk on aidata ostjal paremini orienteeruda ja suure hulga sarnaste toodete vahel valida. Näiteks:

Tunnustatud Eesti toidu märk    Tunnustatud maitse märk    Eesti parima toiduaine märk Lipumärk  Eestis kasvatatud toote märk

ELi kvaliteedipoliitika eesmärk on kaitsta konkreetsete toodete nimetusi, et propageerida nende toodete ainulaadseid omadusi, mis on seotud nende geograafilise päritolu ja nende valmistamisel kasutatud traditsioonilise oskusteabega.

Eestis on kaks siseriiklikku kvaliteedikava


Rohumaaveise liha tootmine  

Kvaliteedikava “rohumaal kasvanud” hõlmab aberdiin anguseid, hereforde, simmentale ja/või nende ristandeid kasvatavaid farme, kes kõik on tunnustatud mahe sertifikaadiga. Kvaliteedikava loomad on karjamaal kogu karjatamisperioodi vältel, ka talvel peab neile olema tagatud vabadus liikuda. Suveperioodil karjatatakse loomi rohumaadel, millest 50% on püsirohumaad. Talvel peab loomadele olema kättesaadav kuiv ja puhas lamamisase, vesi ning igale vanusegrupile piisav heina või silo kogus. Kusjuures teravilja söötmine on kvaliteedikava loomadele välistatud.
Rohumaaveise liha kvaliteedikava tunnustati 2014.a.

Vaata esitlust – Rohumaaveise kvaliteedikavast, rakendamise rõõmudest ja probleemidest. MTÜ Liivimaa Lihaveis, Airi Külvet

Muhu Liha

Muhu Liha tooted valmivad toidukvaliteedikava “Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas” kohaselt.

Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas toidukvaliteedikava tegutsemispiirkond on piiritletud Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialaga. Lääne-Eesti saartel on aluspõhja aluselist kivimist tulenevalt liigirikas ja omapärane loodus.
Lambaid ja veised karjatatakse suuresti pärandkooslustel. Kasvatatakse looduslikesse tingimustesse sobivaid vastupidavaid lamba ja veise tõuge. Looduslikel rohumaadel karjatatavad tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nendele loomade lihale head maitseomadused. Ligi pool Eestis inventeeritud pärandkooslustest on konsentreeritud Lääne Eesti saartele.

Mahemärgistus võeti kasutusele selleks, et aidata tarbijatel valida tooteid, mis teevad keskkonnale vähem kahju.

Mahemärgistust võib oma toidul või toodetel kasutamiseks taotleda isik, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning järgib kehtivaid nõudeid. Sõnaga “ökoloogiline” või liitsõnaga, mille täiendsõna on “öko”, ning sõnaga “mahe” või liitsõnaga, mille täiendsõna on “mahe”, võib märgistada üksnes toitu või toodet, mis on toodetud ja töödeldud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt.

Eesti ökomärk - tekstiga, positiivis  Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo

Eesti toidutee koondab toitlustusettevõtteid, kus pööratakse tähelepanu kodumaise ja kohaliku tooraine kasutamisele ning kohaliku köögi tutvustamisele.

Eesti toiduteega on ühinenud nii tippklassi restorane kui õdusaid väikeseid toidukohti, kus pakutakse koduseid toite. Samuti kuulub toiduteele degusteerimisi korraldavaid väiketootjaid, toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toiduteel olevate ettevõtete mitmekesisus annab väga hea ülevaate meie maale omasest toidukultuurist

Veebilehel www.toidutee.ee on hetkel teave üle 120 toitlustusasutuse kohta koos võimalusega kaardil koostada kulinaarseid marsruute läbi Eesti.

 

Culinary Heritage (Kohalik Toidupärand)

Rahvusvahelise Culinary Heritage (Kohalik Toidupärand)  kaubamärgi taotlejal peab olema selge seotus oma piirkonnaga, mis tähendab, et taotleja töötab aktiivselt kohaliku elu edendamise nimel serveerides, käideldes või tootes toitu või toiduaineid sellest piirkonnast. 

Eestis on kaubamärgi Culinary Heritage lepingupartneriks MTÜ Eesti Maaturism.  Täna kuuluvad kõik märgistega toidupakkujad ka Eesti Toiduteele.

 

Eesti Maitsed koondab endas kõiki häid toidukohtasid sõltumata pakutava kultuurilisest lähenemisest. Märksõnaks on siin terviku kvaliteet.

Eesti Toiduteelt leiab eesti toidukultuuri hoidmisele ja edendamisele panustavad ning erinevalt tunnustatud restoranid valides White Guide kvaliteedimärgisele lisaks ka  Eesti Maitsed restoranijuhi väga head ja head restoranid

Kohalik toodang on üle maailma au sees ning ka eestlastel on põhjust selle üle uhke olla. Eesti kvaliteetveine võib täna leida parimate restoranide veinikaartidelt nii siin- kui sealpool piiri. Veinitee veebilehel leiad Eesti veinitalude tutvustuse.

Eesti Veinitee –  https://veinitee.com/ – põhjamaine maitserännak

Eesti toidusektori ekspordivõimekuse programm Ekspordivägi

Programmi eesmärgiks on põllumajandus- ja toidutootjate ja -töötlejate ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste tutvustamine.
Hanke tulemusena tunnistati edukaks Turundusproff OÜ (Marketingi Instituut). Raamleping sõlmiti 17. märtsil 2021, lepingu kestvuseks on 36 kuud.

Programmi teemavaldkonnad

  • rahvusvahelise müügi edendamiseks ekspordialase koostöö erinevate vormide tutvustamine (sh. katuskaubamärgi kasutamine);
  • rahvusvahelise ettevõtlus-, turundus- ja juhtimisalase ning ekspordikoostöö kompetentsi vahendamine Eesti põllumajandustoodete tootjatele ja töötlejatele;
  • mahetoodete ekspordile keskenduva teabe levitamine;
  • sihtturu kohta teabe levitamine, et anda ülevaade nii tarbimistrendidest ja turustuskanalitest, kui ka sihtturu toimimisloogikast;
  • info jagamine erinevate infoallikate kohta, millest on võimalik saada olulist teavet välisturgude kohta;
  • ettevõtetele info ja kompetentsi levitamine äri- ning ekspordiplaani koostamise kohta, sh riskid ja võimalused riskide maandamiseks;
  • teabe levitamine peamiste sertifitseerimissüsteemide kohta (sh. erastandardid).

Teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas viiakse ellu “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liigi „Pikaajalised programmid“ raames ning seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).

Teavitus- ja müügiedendusmeede

Euroopa Liit kaasrahastab toetusmeedet, mille eesmärk on parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning suurendada Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja valitud toiduainete turuosa.

Teavitus- ja müügiedendusmeetme raames on võimalik ellu viia turundustegevustest koosnevaid programme. Kaasrahastust saab taotleda kuni 3-aastasele programmile, mille sisuks võivad olla teavitustegevused, suhtekorraldus-, müügiedendus- ja reklaamimeetmed, mis rõhutavad eelkõige Euroopa Liidu toodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust.

Turuarendus

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

Toetatavad tegevused on :

  1. välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine;
  2. välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine;
  3. välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine.

Turuarendustoetuse taotlusi sai esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2022.

Lühike tarneahel

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik. Toetuse üldeesmärk on põllumajanduse- ja toidusektoris jätkusuutlikkuse suurendamine.

Taotlusi võetakse vastu 9. juunist kuni 16. juunini 2022. a.

Organisatsioonid 

Toidu- ja Fermentatsiooni­tehnoloogia Arenduskeskus TFTAK on biotehnoloogia ja toiduteaduse tippkeskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine

BioCC OÜ – biokompetentsi keskuses luuakse  maailmatasemel teadus- ja arendustöö käigus uusi söödalisandeid, toiduaineid ja toidulisandeid rakendades innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi

Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool ning ka Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool pakuvad mitmeid teenuseid toidu valdkonnas.
Tehnoloogilisi arendusi saab katsetada Polli Aiandusuuringute keskuse kompetentsikeskuses PlantValor.
Mahetoidu ergutamisega tegeleb Maaülikooli Mahekeskus.