Toiduohutus
Toidukaupade liikumisega maailma erinevate turgude vahel kaasneb paratamatult ka risk tarbijate tervisele.
Toiduohutuse tagamiseks peavad kõik toiduga seotud valdkondades tegutsevad ettevõtjad järgima toiduohutuse üldpõhimõtteid.
Vastutus toiduohutuse tagamise eest on toidukäitlejal. Toidukäitlemisega tegelevad ettevõtjad peavad olema kursis toidukäitlejatele esitatavate nõuetega ning enesekontrollisüsteemi põhimõtetega. Käitlemisega alustavad ettevõtted peavad esitama majandustegevuse teatise või taotlema tegevusluba.
Soovitused toiduohutuse tagamiseks
- Hoia puhtust. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
- Eralda valmistatud toit toorest. Hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid eraldi muudest toiduainetest. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid (nuge ja lõikelaudasid). Säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.
- Küpseta põhjalikult. Küpseta toitu põhjalikult, eriti loomaliha, linnuliha, mune ja mereande. Kuumuta suppe ja ühepajatoite keemiseni, et jõuda kindlasti vähemalt temperatuurini. 70°C. Looma- ja linnuliha puhul vaata kindlasti, et leem oleks läbipaistev ja mitte roosakas. Et kindel olla, kasuta kraadiklaasi. Kuumuta toitu ka teistkordsel soojendamisel põhjalikult.
- Säilita toitu ohutul temperatuuril. Ära jäta valmistatud toitu toatemperatuurile kauemaks, kui 2 tundi. Külmuta valmistatud ja riknev toit vajadusel koheselt (soovitavalt alla 5°C). Hoia valmistatud toitu kuni serveerimiseni kuumana (üle 60°C). Ära säilita toitu liiga pikalt, isegi mitte külmutatult. Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril.
- Kasuta puhast vett ja värsket toitu. Kasuta puhast vett või töötle seda, et olla kindel selle puhtuses. Vali kasutamiseks ainult värskeid ja tervislikke toiduaineid. Vali ohutuse eesmärgil töödeldud toiduaineid, näiteks pastöriseeritud piim. Pese puu- ja juurvilju, eriti juhul, kui sööd neid toorelt. Ära tarvita toiduaineid, mis on ületanud aegumistähtaja.
Toidumärgistus
Toidu kohta käiv teave, sh märgistus, annab tarbijale esmase ja olulisima teabe valikute tegemiseks.
Toidu märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on kinnitatud toote pakendile, etiketile või kaelasildile.
Toidu kohta käiv teave tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sh näiteks infotehnoloogia vahendusel või suuliselt. Märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on esitatud toote pakendil, etiketil või kaelasildil.
Toidu tootjad ja käitlejad peavad arvestama märgistamise üld- ja erinõuetega ning lisaks veel ka nõuetega toidu päritolu, toitumisalase teabe ning toitumis- ja tervisealaste väidete esitamise kohta.
Organisatsioonid
Katusorganisatsioonid
- Eesti Toiduainetööstuse Liit
- Eest Põllumajandus-Kaubanduskoda
- Eestimaa Talupidajate Keskliit
- Eesti Peakokkade Ühendus
- Eesti OTT otse tootjalt tarbijani
- Organic Estonia
- Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Teadus- ja arendusasutused
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus TFTAK on biotehnoloogia ja toiduteaduse tippkeskus, mille põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine
BioCC OÜ – biokompetentsi keskuses luuakse maailmatasemel teadus- ja arendustöö käigus uusi söödalisandeid, toiduaineid ja toidulisandeid rakendades innovaatilisi biotehnoloogilisi lahendusi
Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool ning ka Toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool pakuvad mitmeid teenuseid toidu valdkonnas.
Tehnoloogilisi arendusi saab katsetada Polli Aiandusuuringute keskuse kompetentsikeskuses PlantValor.
Mahetoidu ergutamisega tegeleb Maaülikooli Mahekeskus.
