Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev oluline muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu planeeti. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.

Põllumajandusemõju kliimamutusesse

Põllumajanduse mõju kliimamuutustesse on seotud just kasvuhoonegaaside heitega. Põllumajandusvaldkonna peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2) – need on ühed peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid.

Dilämmastikoksiid (N2O) tekib peamiselt taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise tulemusena. N2O tekib denitrifitseerijate bakterite elutegevuse tõttu seal, kus on lämmastikku üle ja taimed ei jõua seda omastada. Lämmastiku ülejääk globaalses põllumajandussüsteemis tekib eelkõige sünteetilise väetise pideva lisamise tõttu.

Metaan (CH4) tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad) seedeprotsessidest ning sõnnikukäitluse tulemusel – anaeroobsel (ilma hapnikuta) lagunemisel.

Süsinikdioksiid (CO2) tekib peamiselt lupjamisest ja karbamiidi kasutamisest, aga ka põllumasinates kasutatavatest fossiilkütuste põletamisest. Samuti lendub CO2 atmosfääri põlluharimisel – mulla liigutamisel ja sellel olevat taimiku lõhkumisel põhjustab see mullas oleva orgaanilise aine kiiremat lagunemist ja CO2 lendumist. Ehk mida suurem on mulla orgaanilise aine sisaldus seda rohkem võib sealt ka süsinikku lenduda, mistõttu on eriti suure mõjuga turvasmulla harimine aga ka turba kuivendamine.

Kliimamuutuste mõju põllumajandusele

Kliimamuutustest rääkides rõhutatakse enamasti atmosfääri keskmise temperatuuri tõusule. Soojenemisega on seotud suur hulk teisi tagajärgi, millest suurem osa on inimesele ja loodusele kahjulikud.

Soojenemise tagajärjel tekivad äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused, mis mõjuvad põllumajandusele laastavalt. Põllumajandussektorile võib kliimamuutuste mõjul võib olla teatud soodne lühiajaline mõju kasvuperioodi pikenemise ja põllumajanduskultuuridele sobivamate tingimuste tõttu just Põhja-Euroopa piirkondades. Samas sagenevad veepuudus, kuumalained, pinnase erosiooni soodustavad tugevad sademed ning muud ekstreemsemad ilmastiku- ja kliimanähtused, mis pigem vähendavad saagikust ja põllumajandusloomade tootlikkust. Selle tulemusena väheneb põllupidajate sissetulek ja võib kahaneda põllupidaja enese toidulaud. Halvimal juhul võib tekkida  toidupuudus ja isegi näljahäda. Viimane on suureks probleemiks vaesemates piirkondades, mis on kliimamuutuste mõjule rohkem haavatavamad.

Kliimamuutuste tagajärjel prognoositav põhjavee taseme tõus ei ole suur, kuid see võib põhjustada olulisi muutusi maapinnalähedases veekihi veerežiimis, millest omakorda sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine.

Kliimamuutuste leevendamine 

Kliimamuutuste pidurdamisel ja soojenemisega toimetulekul on tähtis osa elurikkusel ja ökosüsteemidel – 2019. aastal ilmunud loodusliku mitmekesisuse ning ökosüsteemiteenuste globaalne hindamisaruanne leiab, et olukord elurikkuse ja ökosüsteemi teenustega on kriitiline. Kõik sekkumised, mis toetavad rohumaade pinna suurendamist, toetavad rohumaa ribade, erinevate servaalade ja loodusliku taimestusega ribade tihedamat esinemist ja suurendavad maastiku vaheldusrikkust. Sellised maastikuelemendid aitavad parandada ka mulla süsinikuvarusid.

Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa taastamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse metsa uuendamisse, mis aitab seeläbi metsakoosluste kasvu.

Kliima seisukohast tuleks tähelepanu pöörata ka laiemale ressursikasutusele ja taastuvate energiaallikate kasutamisele. Vähendades põllumajandussektoris fossiilkütuste osakaalu ning asendades selle taastuvenergia või biogaasiga.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (2023-2027) – Põllumajanduse valdkonna suunisena on märgitud maakasutuses süsiniku sidumise ja selle muldades säilitamise soodustamist, mh peamiselt läbi püsirohumaade  säilitamise ja turvasmuldade säästvama kasutuse.

Loe lisaks: