Maa heas põllumajandus ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) (inglise keeles good agricultural and environmental condition of land)

HPK nõuded on valitud 3 teema alt:

  • Veekaitse
  • Mulla ja süsinikuvarude kaitse
  • Maastikule iseloomulike vormise säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase
TRÜKIS Nõuetele vastavus ja rohestamine 2022

Veekaitse

HPK 1:

Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt:

  1. 1 meeter – alla 10 km2 valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on keskkonnaregistri andmete kohaselt peakraav või kraav;
  2. 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on keskkonnaregistri andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10 km2 valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul.

Väetiseks loetakse ka kõik orgaanilised väetised, sh sõnnik. Maaparandussüsteemi eesvool on liigvee ärajuhtimiseks või vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, millest sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine (maaparandusseadus § 4 lõige 3).

Puhverriba ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.
Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on puhverriba ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

Kõik ülaltoodud vooluveekogud on Eestis kaardistatud ja toetuste taotlejatele kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest ja Keskkonnaregistrist

HPK 2:

Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 187 sätestatud juhtudel olema veeluba, sealhulgas kui kasutatakse:

1) põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või 10 m3 ööpäevas;

2) pinnavett rohkem kui 30 m3 ööpäevas.

Veevõtt põhjaveest üle 150 m3 kuus või üle 10 m3 ööpäevas ning pinnaveekogust üle 30 m3 ööpäevas põllumajandusmaa niisutamiseks ja kastmiseks on vee erikasutus. Ööpäevane veevõtt on vee tarbimine 24 tunni jooksul. Veelube väljastab ja nõude täitmist kontrollib Keskkonnaamet

HPK 3.1:

Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 125 lõikes 1 ning sama paragrahvi lõike 3 esimeses lauses sätestatud nõudeid.

Nõuete täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

Kohapeal kontrollitakse eelkõige seda, kas taotleja on kasutanud vastavatesse nimistutesse kuuluvaid (vt keskkonnaministri 24. juuli 2019. aasta määrus nr 28) aineid (ostudokumendid, kanded põlluraamatusse, hoidlate visuaalne kontroll) ning kas kasutamisel on toimunud ohtlike ainete, nt biotsiidide ja pestitsiidide lekkeid hoidlast või taarast. Kontrollitakse ka taimekaitseseadmete pesemise ja heitvee ärajuhtimise kohti.

HPK 3.1.1:

Põllumajanduslikus majapidamises kasutatavaid nõukogu direktiivi 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (EÜT L 20, 26.01.1980, lk 43–48) lisas nimetatud ohtlikke aineid, mis sisalduvad õlis ja määrdeaines, välja arvatud naftasaadus, väetises, taimekaitsevahendis, pesu- ja desinfektsioonivahendis, biotsiidis või jäätmetes, on keelatud põhjavette juhtida nii otse kui ka kaudselt. Nimetatud ainete ja neid aineid sisaldavate toodete kasutamine ning hoidmine peab olema tagatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda.

Nõuete täitmist kontrollib Keskkonnaamet. Nõude täitmist saab tagada, arvestades eelkõige järgmist: mahutid/pakendid peavad olema lekkekindlad, nende kraanid (sisse- ja väljalaske avad) ei tohi tilkuda; mahutid/pakendid peavad olema märgistatud/sildistatud nii, et oleks võimalik tuvastada, mida neis hoitakse; ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid ei tohi omavahel segada ning neid tuleb hoida eraldi tavajäätmetest. Ohtlike ainetega või nende jäätmetega mahutid/pakendid peavad olema isoleeritud pinnasest (ei hoia mullal, lahtisel paekivil, turbal jms); põllumajandustöödel kasutatava tehnika pesuvett ei tohi lasta pinnasesse ega veekogusse; ohtlikud jäätmed tuleb üle anda saatekirja alusel jäätmekäitlejale, kellel on nende käitlemise õigus.

HPK 3.2:

Naftasaaduste hoidlate puhul tuleb põllumajanduslikus majapidamises järgida veeseaduse § 138 ja sama seaduse § 142 alusel kehtestatud nõudeid. Alla 3-kuupmeetrine naftasaaduse mahuti peab selle kasutamise ajal olema lekkekindel ja naftasaaduse hoidmine peab olema tagatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda. Naftasaaduste hoidmisehitiste nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 20. septembri 2019. aasta määrusega nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus”.

Naftasaaduste hoidmisehitis on:

  1. naftasaaduste mahuti, mille maht on üle 3 m3;
  2. üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega;
  3. üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga.

Maastikule iseloomulike vormise säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

Maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust.

Maastikuelementide deklareerimine toimus taotleja ja PRIA koostöös 2014. aasta lõpust alates. Valminud maastikuelementide kaardikiht on lisatud ka PRIA põllumassiivide veebikaardile, ePRIA kasutajatele on see nähtav oma põllumassiivide kaardil.

Maastikuelemendi kriteeriumitele vastav maastikuelement tuleb säilitada igal juhul, ka siis, kui taotleja ei ole sellest ise teada andnud või nõuetele vastavuse küsimustikus märkinud, et tema valduses on maastikuelemente.

Taotleja kasutuses olevad maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ja toetuste taotlejal on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi, nt kiviaed-puude rida või hekk-kraav. Kõrvutiasetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. PRIA annab taotlejatele ette põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala, mis on abistava ja informatiivse tähendusega. Taotleja vastutab, et ta on kursis toetuse ja toetusõigusliku maa nõuetega ning taotleb toetust vaid toetusõiguslikule maale. Taotlejatel on võimalus esitada aastaringselt oma toetusõigusliku maa ja elementide osas ettepanekuid „Põllumassiivide muudatused“ teenuse kaudu e-PRIA-s.

Seoses kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetusega seotud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõude rakendumisega alates 2015. aasta jaanuarist on võimalik osa maastikuelemente arvesse võtta ökoalade 5% kohustuse täitmisel. Neid maastikuelemente saab soovi korral arvestada oma ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade hulka juhul, kui nõuetekohane maastikuelement on seotud põllumaaga.

Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis peab taotleja sellest kohe PRIAt teavitama.

HPK 7.1:

Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.

Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid asendada ei ole vaja.

HPK 7.2:

Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses.

Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib asuda põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiivi piiriga kokku, või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik – säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja.

HPK 7.3:

Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.

Puude reaks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kuivendus-kraavi pervel või nõlval. Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev puude rida, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks.

HPK 7.4:

Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.

Põllumaa puhul tuleb puude rida ja hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal.

Maastikuelemendiks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 4-meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks. Hekiks loetakse ka esimesel aastal rajatud hekk. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev hekk, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks. Põllumaa puhul tuleb lisaks põllu servas asuvale puude reale või hekile säilitada ka põllumaa maa-ala sees asuv puude rida või hekk.

HPK nõuetes 7.1–7.4 nimetatud maastikuelementide muutumise korral loetakse maastikuelementide säilitamise nõue täidetuks, kui maastikuelement vastab pärast selle muutumist nõuete 7.1–7.4 tingimustele ning maastikuelemendi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud esialgne pindala ei ole vähenenud üle 30%.

Maastikuelemendi muutumine (nii muutmine kui ka muutumine) on näiteks olukord, kui põllumaal on üksteise lähedal mitu põllusaart, kuid need asetsevad selliselt, et põlluharimismasin ei mahu kahe maastikuelemendi või maastikuelemendi ja põllu piiri vahelt läbi. Sellisel juhul võib põllusaared ühendada või eraldada, kuid arvestama peab, et maastikuelemendi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud esialgne pindala ei väheneks üle 30%. Iga põllusaare jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud osa peab jääma vähemalt 0,01 kuni 0,5 hektari suuruseks. Maastikuelementide jagamise ja ka jagunemise korral arvestatakse lubatud 30% pindala vähenemist jätkuvalt maastikuelemendi esialgsest pindalast, mitte maastikuelemendi jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud igast maastikuelemendi pindalast eraldi.

Maastikuelementide säilitamise nõude täitmist kontrollides hindab PRIA ka seda, kas maastikuelemendi pindala on vähenenud määrusega lubatud ulatuses ning kas maastikuelement vastab ka pärast selle muutumist jätkuvalt maastikuelemendi suuruse, pikkuse, laiuse ja muu kohta sätestatud miinimumtingimustele.

HPK 7.5:

Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid.

Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt.

Metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.

Metsaäärsete kraavide puhul loetakse metsapoolseks piiriks kraavi metsapoolne serv ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kui selle laius koos kraaviga ei ületa 12 meetrit.

Metsa ja põllu vahel asuva kraavi põhi ehk kraavi veealune osa ning selle põllupoolne nõlv ja serv peavad olema puittaimestikust sellisel määral vabad, et kraavi piiri saaks tuvastada. Tuvastamine võib toimuda nii ortofoto kui kohapealse kontrolli põhjal. Visuaalselt tuvastatavaks võib kraavi põhja, nõlva ja serva lugeda siis, kui need on suuremas osas võsast puhtad. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja.

Nõudega ei ole hõlmatud kraavid, mis ei asu maatulundusmaal, vaid on „muul maal“ ja ei ole maaparandussüsteemi osad ning üle 10 km2 valgalaga eesvoolud. Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hooldustööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval. Maastikuelemendi säilitamise nõude kontrollimisel loetakse säilitatuks eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde teostamise tasemest (kraavi maksimaalne laius koos puittaimestikuga on 12 m). Erandiks on metsaäärne kraav, mis peab olema puittaimestikust sedavõrd vaba, et kraavi põhi, põllupoolne  nõlv ja serv oleksid visuaalselt tuvastatavad.

HPK 7.6:

Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada Maaelu arengukava 2007–2013 ja Maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.

Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiad on üle Eesti kaardistatud ja info on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaedade puhul on oluline, et see säilitataks oma ajaloolises väärtuses samal kohal. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiale võib taotleda kiviaia taastamise toetust ja taastada kiviaia samale kohale. Sel juhul ei pea seda kiviaeda säilitama algses olekus ning nõue loetakse täidetuks, kui säilitatakse taastatud kiviaed.

HPK 7.7:

Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas.

Analoogne nõue on HPK nõudena kehtinud alates 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed looduse üksikobjektid, mis võivad põllumajandusmaal esineda.

Jätkuvalt tuleb säilitada ka kõik ülejäänud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 6 nimetatud looduse üksikobjektid, kuid kõik need elemendid ei ole seotud põllumajandusmaa ja põllumajandustoetuste saamisega. Looduse üksikobjektid on kaardistatud ja taotlejale kättesaadavad nii Maa-ameti kaardirakendusest, EELIS andmebaasist http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardil.

HPK 7.8:

Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 11 lõikes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild.

Analoogne nõue on HPK nõudena kehtinud alates 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed kinnismälestised, mis võivad põllumajandusmaal esineda. Need kinnismälestised on kaardistatud ja leitavad nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardilt. Uus muinsuskaitseseadus jõustus 1. mail 2019.

HPK 7.9:

Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

Alates 2015. aastast on maastikuelemendina säilitamist vajavate objektide hulka arvatud ka pärandkultuuriobjektid, millel on otsene seos põllumajandusmaa või põllumajandustegevusega. Need objektid on kaardistatud ja kantud Maa-ameti kaardirakenduse andmebaasi. Oma valduses olevad pärandkultuuriobjektid leiab Maa-ameti kaardirakendusest ja PRIA põllumassiivide veebikaardilt. Need pärandkultuuriobjektid võib arvata oma toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.

HPK 7.10:

Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.

Alates 2015. aastast lisandunud nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hekke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Hekkide ja puude lõikamiseks või pügamiseks sobivaim aeg on sügis.

HPK 7.11:

Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.

Alates 2015. aastast kehtima hakanud HPK nõude eesmärgiks on juhtida toetuste taotlejate tähelepanu karuputke võõrliikide probleemile ja vajadusele neid tõrjuda. Valdavalt on Keskkonnaamet karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistatud ja info Maa-ameti geoportaalis olemas. Üldjuhul on nendel maadel ka karuputke tõrje maaomanikuga kooskõlastatud.

Toetuste taotleja peaks kontrollima oma põllumajandusmaid ja nendega külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral tuvastama, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, siis tuleb täita vastav teatis ning esitada see Keskkonnaametile.

Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik ja mida pole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi määramisel, tuleks esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga.

Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest. Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, siis tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel avaldatud juhendiga. Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte põllumajandusmaaga, siis tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, nt käsitsi väljakaevamine või õisikute lõikamine.

MAK logo