Hiilamardikad(Brassicogethes sp) toituvad enne munemist mitmesuguste taimede õietolmust. Munetakse, aga ainult ristõieliste (pildil raps) õiepungadesse, eelistades kuni 3 mm pungi. Kui munetakse punga, mis on väiksem kui 2mm, saab viga sigimik ning kõtra ei arene. Tõugud toituvad tolmukatest.
Majanduslikku kahju tekitavad eelkõige valmikud, kes õietolmu kättesaamiseks augustavad õiepunga, kahjustavad sigimikku, tolmukaid kui õiepõhja. Suurimat kahju tekitatakse roheliste ja kollaste õiepungade faasis. Teisel pildil mardikad maiustamas õietolmuga.
Fotod ja tekst: Tiiu Annuk
Kõdra-peitkärsakas (Ceutorhynchus obstrictus) on kõvera kärsakuga, tuhkjashallide karvadega kaetud 2,0-3,5 mm pikkune putukas.
Mardikad lendavad põllule juba enne rapsi õitsemist ning toituvad õietolmust. Emane muneb noortesse kõtradesse, igasse kõtra enamasti ühe muna. Munemiskohas on näha pruun arm ning kõder on pisut keerdus. Vastsed toituvad seemnetest, tarbides umbes 25% seemnete koguarvust enne kui väljuvad kõdrast, et laskuda mulda nukkuma. 1 mm läbimõõduga tõukude väljumisavad on heaks vastuvõtukohaks seenhaigustele, mis võib hävitada kõtra järelejäänud seemned.
Tekst ja fotod: Tiiu Annuk
Harilik kiilassilm on oma nime saanud rohekaskuldsete silmade järgi. Õrn rohekate või hallikate võrkjate tiibadega putukas on tulnud hoonesse talvituma, sageli märkame neid aknavahedes, pildiraami taga jm. Talve jooksul putuka pigment laguneb ja nii võime aastavahetuse paiku näha päris roosakaid isendeid. Kevadel roheline värvus taastub.
Valmikud toituvad nektarist, mesinestest ja õietolmust. Vastsed on aplad lehetäide sööjad ja aias suureks abiks. Seega, ära viska neid prügiga välja, vaid lase kiilassilmadel rahulikult talvituda!
Tekst ja foto: Tiiu Annuk
Porgandikärbse kahjustus
Porgandikärbes (Psila rosae)
Valmikud ja 4-5 mm pikkused kärbsed, Vastsed kuni 7 mm pikkused vaglad. Nukud talvituvad mullas 10-12 cm sügavusel. Porgandikärbsed on aktiivsemad pilves ilmaga ja põldudel veekogu läheduses.
Kärbes muneb alates juuni algusest taime juurekaelale, vaglad tungivad juurikasse. Vagel uuristab porgandisse peeneid käike. Ussitanud porgandid on puised ja mõrud. Kahjustatud taimede pealsed muutuvad violetseks või punakollaseks, hiljem kolletuvad ja võivad kuivada.
Teine põlvkond ilmub juuli keskpaiku, seega vaglad kooruvad munadest juuli lõpus augusti alguses. Kui mulda nukkuma ei jõua minna, tulevad keldrisse koos porganditega kaasa ning toituvad seal edasi ning jäävad seal nukuna talvituma.
Tekst ja foto: Tiiu Annuk