Kasutatud allikad: Alar Astover, Eesti Maaülikool; Valli Loide, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Muldade lupjamisel tuleb lähtuda maa kasutusotstarbest, külvikorrast (st vastavusest kultuuride nõudlusele) ning mulla omadustest. Liigse happesuse neutraliseerimiseks vajalikku lubjakogust nimetatakse lubjatarbeks, mida väljendatakse CaCO3-na tonnides hektari kohta. Lihtsustatud lähenemisel lähtutakse lubjatarbe arvestamisel ainult mulla pH näitajast, ent kindlasti on otstarbekas arvestada ka mulla teiste omadustega (vt täpsemat teavet lubjatarbe määramise tabelist). Lubiväetiste normi määramisel võetakse arvesse ka lubiväetise neutraliseerimisvõimet. Käesoleval ajal koostab mullaproovi analüüsidele tuginedes lubjatarbe kaarte Põllumajandusuuringute Keskus.

Majanduskaalutlustest lähtuvalt on soovitav põldu lubjata vajadusest poole väiksema normiga. Korraga antava lubiväetise annuse kõrgemaks määraks on 5…6 t/ha. Suurema lubjavajadusega põldudel tuleks lupjamist teha kahes osas (üks osa künni alla, teine külvieelse mullaharimise eel). Sellega tagatakse lubja ühtlasem mullaga segunemine kogu künnikihis.

Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetistest tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taashapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4…7 aasta järel.

Terve muld = terved taimed = terve toit

9 põhjust, miks on kasulik muldi lubajata

  1. Lupjamine hoiab mullareaktsiooni optimaalsel tasemel. – Ainult siis, kui kõik kasvufaktorid on kooskõlas taimede vajadusega, võib saada saagist tulu. Optimaalse mullareaktsiooni eeltingimuseks on õige kaltsiumisisaldus mullas.
  2. Lupjamine stabiliseerib mullastruktuuri. – Lupjamine suurendab huumusesisaldust ja parandab selle kvaliteeti. Huumus omakorda stabiliseerib mullastruktuuri ja taimede kasvutingimused paranevad. Eriti vajalik on lupjamine karbonaadivaestel muldadel.
  3. Lupjamine suurendab bioloogilist aktiivsust. – Ainult kaltsiumiga piisavalt varustatud muldades leiavad endale sobiva elupaiga kasulikud mullaorganismid. Lupjamine aktiveerib mullaorganismide elu toitaineterikkas ja kõrge veesidumisvõimega huumuses, kiirendades sellega orgaanilise aine ümbertöötlemist ning huumusvarud täienevad.
  4. Lupjamine parandab vee- ja õhuläbilaskvust. – Kaltsiumiga hästivarustatud muldade poorid on õhu- ja veerikkamad ning võivad vastu võtta suuri veehulki ja hoida neid. Samuti tänu paremale poorsusele lasevad need mullad kergemini läbi üleliigse vee.
  5. Lupjamine vähendab mulla kooriku ja muda teket. – Savi, huumuse ja lubja koosmõjul moodustub vastupidav stabiilne mullastruktuur ja seetõttu paraneb õhu- ning veeläbilaskvus rasketes muldades oluliselt. Seeläbi ka kuivab ja soojeneb muld kiiremini, mis omakorda suurendab vastupanu tihenemisele ja erosioonile.
  6. Lupjamine suurendab juurte kasvusügavust. – Kui mullas kaltsium puudub lagunevad koost mullaosakesed ja muld tiheneb. Küllaldase kaltsiumivaruga (ka alumistes kihtides) muldades tungivad taimejuured sügavamale
  7. Lupjamine aitab kokku hoida kulutusi väetistele. – Parim toiteelementide omastamine (joonis 1) taimede poolt on kindlustatud ainult kaltsiumiga hästivarustatud muldadel. Kaltsiumiga hästivarustatud mullas lagundatakse orgaaniline aine kiiresti ja vabaneb taimedele kättesaadavat fosforit ja lämmastikku.
  8. Lupjamine parandab saagi kvaliteeti. – Tasakaalustatud toitainete sisaldusega mullal kasvavad terved taimed. Kaltsiumivaesed mullad on väheviljakad, piltlikult võib neid muldi ka „haigeteks” nimetada (puudushaigus).
  9. Lupjamine kaitseb mullaviljakust. – Kaltsium, huumus ja savi on viljaka mulla alustugedeks. Ainult siis, kui muld on alati kaltsiumiga hästi varustud, võivad soodsad kasvutingimused anda kõrge ja stabiilse saagi.


Joonis 1. Toiteelementide omastatavus taimede poolt sõltuvalt mulla happesusest.

Mis on lupjamine

Muldade lupjamine jaguneb vastavalt muldade hapestumise tasemest taastuslupjamiseks ja säilituslupjamiseks.

  • Taastuslupjamise käigus lubjatakse keskmiselt kuni tugevalt happelisi muldi eesmärgiga taastada muldade optimaalne (Ca – 1500 mg/kg) kaltsiumiseisund.
  • Säilituslupjamise eesmärk on nõrgalt happeliste muldade lupjamisega säilitada taastuslupjamisega saavutatud Ca-seisundit. Säilituslupjamisega asendatakse mullast leostumise teel ja saagiga eemaldunud kaltsium. Eriti tuleb säilituslupjamist kasutada pindmise mullaharimise tingimustes, sest ülemine mullakiht, mis on ühtlasi seemnetele idanemiskeskkonnaks, hapestub kõige kiiremini. Säilituslupjamisel kasutatakse väikesi, 1-2 t lubiväetist hektarile 2-3 aastase intervalliga. Nii talitades püsib Ca-sisaldus mullas stabiilne ja sellega on loodud soodsad tingimused kasulikele mikroorganismidele ja mullaviljakuse kasvule, mis märgatavate tulemusteni jõudmiseks vajab aega. Lupjamist korrates pika ajavahe järel hakkab mikroorganismide elukeskkond taashapestumise tulemusena halvenema ja nende aktiivsus pidurdub või lakkab.

Põldude lupjamine

Taastuslupjamiseks on otstarbekas mulda viia põhiliselt lubjakivi tooteid, vastavalt lubjatarbele, mis on toodud lubjatarbekaardil või selle puudumisel tule see leida lubjatarbe määramise tabelist 1, kas kõik korraga või jaotatult 1-2 aasta jooksul. Lupjamistöid võib teha kui põld kannab ja tööde hajutamiseks võib lubjakiviga lubjata taimede kasvuperioodil kuni taimiku kõrguseni 20 cm (foto 2).

Säilituslupjamisel sobivad lisaks lubjakivi toodetele hästi ka tolmjad toitaineterikkamad tuhad, mida on majanduslikel kaalutlustel mõistlik kasutada väikestes kogustes, mille toitained taimed suudavad kohe ära kasutada. Kergesti veeslahustuvatena S, K, Mg lähevad järgmiseks kasvuperioodiks suures osas mullast kaduma.

Lubiväetis ei ole alati ühtlaseks peentolmuks jahvatatud, vaid sisaldab ka jämedamaid fraktsioone, mis on aeglasema lahustuvusega. Paremaks lubiväetise iseloomustamiseks kasutatakse peale neutraliseerimisvõime ka reaktiivsuse (e kiire neutraliseerimisvõime) näitajat. Reaktiivsus 20% näiteks näitab, et 1/5 lubiväetisest asub kohe mullahappesust neutraliseerima e reaktsioonivõimeline.

Rohumaade lupjamine

Ka rohumaad vajavad  lupjamist. Mineraalainete rikka ja tervisliku rohusööda ning rikkaliku piimaanni jaoks on rohumaid vaja reeglipäraselt ja küllaldaselt lubjata. Kaltsium on hädavajalik ka loomade tervisele ja jõudlusele. Magneesiumirikas lubimaterjal aitab ära hoida karjamaatetaaniat.

Rohumaadest 1/3 on soovitatav igal aastal lubjata 2 – 3 t/ha magneesiumirikka lubimaterjaliga. Rohumaa tugevamal hapestumisel tuleb teha põhjalikum lupjamine, mida on soovitatav teha uue rohumaa rajamisel vastavalt mullaanalüüsi tulemustele.

Igal aastal leostub sademete tõttu igalt põllumajandusliku maa hektarilt 200 – 300 kg Ca. Saagiga eemaldatakse lisaks veel ca 35 kg Ca hektarilt. Eemaldatud kaltsiumi ilma reeglipärase asendamiseta muutuvad mullad varsti viljatuks.

Tabel 1. Põllumuldade lubjatarve

*Lisaks

  • Mineraalmullad, mille pH on 5,6-6,5, vajavad lupjamist kui mulla kaltsiumisisaldus on <1500 mg/kg; -normiga 3,1-4,5 t/ha CaCO3
  • Turvasmullad, mille pH on 5,0-5,5, vajavad lupjamist kui mulla kaltsiumisisaldus on <5500 mg/kg normiga 3,1-4,5 t/ha CaCO3

Põllumuldade lubjatarbe tabelist leitakse mullaliigi, huumusesisalduse ja pH järgi lupjamiseks vajalik CaCO3 kogus.

Kuna erinevates lubiväetistes on CaCO3-sisaldus erinev, leitakse lubiväetise füüsiline kogus järgmiselt: lubiväetise kogus, t/ha=CaCO3× koefitsient, kus lubjakivijahu koefitsient (Mg-puudusel+dolokivijahu) – 1,1; klinkritolm – 1,3; tolmpõlevkivituhk – 1,2.

Lubjakivijahu võib mulda viia kogu tarbekoguse korraga, klinkritolmu ja tuhkasid anda jaotatult 1-2 aasta jooksul.