Taastav põllumajandus
Taastav põllumajandus – süsteemne lähenemine, mis toetab bioloogilist mitmekesisust maa peal ja all, et tagastada süsinikku ja toitaineid tagasi mulda, parandades nii mulla tervist.
Taastav põllumajandus peab olema kohapõhine, kohandatud, süsteemne lähenemisviis. Siiski on olemas teatavad omavahel seotud praktikad, mis kuuluvad enamiku taastavate süsteemide juurde. Taastav põllumajandus keskendub tulemustele ja tulemust tagavatele tavadele: need omavahel seotud tavad toetavad mullaelustikku ja vähendavad erosiooni, säilitades biomassi mitmesuguste elavatest ja surnud juurtest, võrsetest ja mikroobidest, mis töötavad koos süsiniku sidumiseks.[1]
Eesmärk
Pikaaegne intensiivsete põllumajanduspraktikate juurutamine on laastavalt mõjunud bioloogilisele mitmekesisusele. Üha suurem osa maakera mullastikust on degradeerunud, annab järjest vähem saaki ning seob üha vähem süsinikku. Taastava põllumajanduse eesmärgiks on taastada muldade viljakus, elurikkus ja süsiniku sidumise võime ning suurendada põllumajandusmaastike elurikkust, tagades samal ajal ka maaviljeluse tootlikkuse. Teisisõnu, saagikuses kaotamata soovitakse säilitada, kaitsta ja taastada elurikkust ja looduse hüvesid.
Süsteemne lähenemisviis
Taastav põllumajandus on teadmistepõhine, süsteemne lähenemisviis, mis lähtub ökoloogilisest mõtteviisist. See ei ole lihtsalt taandatav mõnele praktikale, vaid lähtub põhimõtetest ja tulemustest.
Mulla süsiniku sidumise potentsiaal ja määr igas põllumajandussüsteemis sõltub paljudest koostoimivatest teguritest, sealhulgas olemasolevast ja ajaloolisest mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest, kliimast ja maastikust ning kasvuperioodi pikkusest. Selline komplekssus tähendab, et põllumajandustootjad saavad kõige paremini luua taastavaid süsteeme, kui nad tuginevad oma konkreetse põllumajandusettevõtte kontekstis majandamisotsuseid tehes põhilistele ökoloogilistele teadmistele.
Need sünergilised praktikad moodustavad üheskoos taastavad süsteemid, mis edendavad bioloogilist mitmekesisust nii maa peal kui ka maa all. Praktikate kogumid, mis moodustavad iga põllumajandusettevõtte jaoks sobiva süsteemi, on erinevad, kuid taastavate tavade valik on praegu piisavalt lai ja põhjendatud, nii et iga põllumajandusettevõte saab rakendada mõningaid muudatusi majandamises, mis aitavad muuta põllumajanduse kliimakriisi probleemist hoopis osaks selle lahendusest.
17.11.2021 toimus “Taastava põllumajanduse konverents”, mida saab järele vaadata Maaeluministeeriumi kodulehelt.
[1] Taastav põllumajandus ja süsiniku sidumine (PDF)
Taastava põllumajanduse keskmes on muld
Taastava põllumajanduse keskmes ongi muld, mille eest püütakse võimalikult hästi hoolitseda, sest seda nähakse kui elusorganismi. Selle organismi olulised osad on nii maapealsed taimed ja mullaorganismid maa all kui ka mullastruktuur, mis moodustub nende kaasabil ja mille vahel saavad liikuda nii õhk kui ka vesi. Taimejuured eritavad oma juureümbruse keskkonda juureeritisi, mis on suures osas suhkrud, mille on moodustanud taimelehed fotosünteesi käigus. Suhkrud meelitavad kohale mulla mikroorganisme, kes neid tarbivad ja annavad vastutasuks taimele vajalikke mineraalaineid ning muid ühendeid, mis taime immuunsust tõstavad.
Mikroobide roll mullas
Mullaelustik on erakordselt keeruline, koosnedes tohutust mikroskoopiliste bakterite, seente, algloomade ja nematoodide kogukonnast, aga ka meso- ja makrofaunast, nagu lülijalgsed, vihmaussid, hooghännalised, ämblikud ja putukad. Neid organisme on miljardeid vaid ühes teelusikatäies terves mullas.
Hiljutised uuringud rõhutavad mulla mikroobide ülekaalukat rolli mulla süsinikuvarude loomisel. Vastupidiselt varasemale arvamusele ei ole mitte taimed need, mis hoiavad ja loovad pikaajalisi süsinikuvarusid mullas. Kõige rohkem vastutavad mulla süsiniku sidumise eest mikroobid, kes seda taimset ainet töötlevad. Stabiilne mulla süsinik moodustub peamiselt surnud mikroobide biomassist, mis on seotud mulla mineraalidega (tolm ja savi).
See tähendab, et süsiniku säilitamise võimaldamiseks mullas peaksid põllumajandustootjad keskenduma süsiniku mitmekesise sidumise soodustamisele, et luua poorsed struktuurid ja pakkuda toitu mulla mikroobidele, mõlemad saavutatakse taimejuurte mitmekesisuse kaudu. Juured aitavad mikroobidel ehitada biomassi, mis muutub nekromassiks-mineraalamalgaamiks, mis salvestab süsiniku väga pikaks ajaks. [1]
Põllumuldade seisund
Taastav põllumajandus hõlmab endas terviklikku süsteemi maaharimisviisidest, mis keskenduvad eelkõige mullatervise edendamisele, et tagada kestlik tulevik. Selle üle võib vaielda, kas Eesti kontekstis on sõna taastav asjakohane. Meie põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea.
Põllumajandusuuringute Keskuse(täna METK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu sõnul huvituvad põllumehed üha rohkem oma muldadest ja üritavad neid kasutada nii, et ka nende järeltulijad saaks seda teha. Samas ei pruugi teatud põllumajanduskeskkonna näitajate trendid toetada selle seisundi pikaajalist säilimist. Peaksime suurendama oma teadmisi erinevate viljelusviiside mõjust põllumajanduskeskkonnale ja eriti mullale. [2]
[1] Taastav põllumajandus ja süsiniku sidumine (PDF) [2] https://www.pikk.ee/taastav-pollumajandus/
Viis mullatervise printsiipi
Selleks, et muld niimoodi toimima panna, et ta taimede eest hoolitseks, paremini vett hoiaks ja hea õhulise struktuuri moodustaks, pakub taastav põllumajandus välja viis mullatervise printsiipi.
- 1
Häiringute piiramine. Igasugune mulla häirimine, liigne liigutamine ja ka sünteetiliste ainete kasutamine peaks olema viidud miinimumini. Looduse toimimises inimese sekkumiseta selliseid tegevusi naljalt ei kohta.
- 2
Mulla hoidmine taimkattega kaetult. Muld peaks olema kaetud enamiku ajast. Muidu paneb loodus sinna ise taimed kasvama ja need meile tavaliselt ei meeldi, neid me nimetame umbrohtudeks.
- 3
Elavad juured. Taimed toidavad mullaelustikku oma suhkrurikaste süsinikuühenditega. Nad võivad ära anda kuni 40% oma fotosünteesiproduktidest. Mullaelustik seevastu tugevdab taimede kaitsevõimet patogeenide ja haiguste vastu ning tagab neile vajalikud toitained, mis jääksid muidu taimele kättesaamatuks.
- 4
Mitmekesisus. Segatootmine ja -viljelus, taimekasvatuse ja loomakasvatuse mitmekesistamine ning looduslike alade süsteemi kaasamine toetab põllumajandustootmiseks vajalikke looduslikke protsesse.
- 5
Loomad. Kus iganes võimalik, võiksid põllumajandusloomad ja nende väljaheited olla osa põlluharimissüsteemist. Kui me eraldame nad kuhugi suletud ruumi, tekib kohe hulk probleeme, mida saab vältida, viies loomad sinna, kuhu loodus nad pani – välja rohtu sööma.
Artikleid Taastavast põllumajandusest
- Muljeid taastava põllumajanduse foorumilt 16.02.2024
- Tuleviku toidutootmine: taastav põllumajandus 28.12.2023
- Rohumaal kana pidamine tõstab linnu elu, muna ja põllu kvaliteeti 26.12.2023
- Taastava põllumajandusega mulla tervise heaks 1.09.2023
- https://www.pikk.ee/taastav-pollumajandus/
- https://www.pikk.ee/taastav-pollumajandus-kogub-jargijaid/
- https://www.pikk.ee/raport-taastav-pollumajandus-euroopas/
- https://www.pikk.ee/taastav-pollumajandus-loomade-karjatamisel/
- https://www.pikk.ee/taastav-polllumajandus-ben/