Süsinikujalajälje hindamise tööriist
Esmatootmisega tegelevatele Eesti põllumajandusettevõtetele on loodud kasvuhoonegaaside jalajälje ehk kliimamõju ehk süsinikujalajälje hindamiseks eraldi abistav tööriist.
Tööriist valmis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel 2024. a veebruaris, koostöös Sustinere OÜ-ga.
Lisatud on uus süsiniku jalajälje hindamise tööriista versioon (12.11.2024 seisuga), kus on parandatud broilerikasvatuse ettevõttepõhise süsiniku jalajälje hindamise juures sõnnikuhoidlast väljuva metaani eriheitetegur ja lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina. Juhul kui broilerikasvatuses olete teinud enne 12.11.2024 hindamise palume kasutada uut versiooni.
Juhul kui tööriistas või selle kasutamisel esineb takistavaid tõrkeid võtke ühendust khg@agri.ee. Päringu edastamisel viidake nii tulba ja rea asukohale exceli vormis kui ka veeru ja rea nimetusele.
Tööriist sobib nii taimekasvatusega, loomakasvatusega kui segapõllumajandusega tegelevale ettevõttele oma süsinikujalajälje hindamiseks.
- Taimekasvatuse poolelt võimaldab tööriist hinnata Eesti peamiste õlikultuuride, tera- ja kaunviljade kasvatamisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet tootepõhiselt (tali- ja suvinisu, tali- ja suvioder, kaer, tritikale, rukis, tali- ja suviraps, tali- ja suvirüps, hernes ja põlduba). Lisaks on taimekasvatuse ettevõttepõhise hindamise juures võimalik arvesse võtta ka haljaskultuuride kasvatamise ning püsirohumaade hooldamisega seonduvaid heiteid.
- Loomakasvatuse poolelt võimaldab tööriist hinnata järgnevate põllumajanduslike loomaliikidega seonduvat KHG heidet: piima- ja lihaveised, sead, lambad, broilerid ja munakanad, pardid, kalkunid.
- Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsinikujalajälge see tööriist paraku kõige paremini hinnata ei võimalda, ehkki neilgi on võimalik sellega katta mitu heitekategooriat.
Kalkulaatori abil saab hinnata süsinikujajajälge nii kogu ettevõtte kui ka üksiktoote tasandil.
Ettevõtte tasandil süsinikujalajälje hindamiseks on tööriistas kasutatud kasvuhoonegaaside protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enim kasutatud metoodika organisatsiooni KHG heite hindamiseks.
Toote tasandil on aga lähtutud standarditega ISO 14040 ja ISO 14044 sätestatud olelusringi hindamisest (tuntud ka elutsükli analüüsina ehk LCA, inglise k life cycle analysis). See võimaldab hinnata kogu toote eri eluetappide keskkonnamõjusid tema elutsükli ulatuses – alates toormaterjalide hankimisest ja nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni. LCA metoodika aga ei kohusta mõjusid hindama alati kogu elutsükli ulatuses, vaid lubab süsteemi piire kitsendada sõltuvalt püstitatud uurimisküsimusest. Süsinikujalajälje hindamise tööriista puhul on seatud süsteemi piirid n-ö sünnist ettevõtte väravani (cradle-to-gate), sest põllumajandustootja vahetu kontrolli all olev kliimamõju piirdub suuresti selle ulatusega.
Antud tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele – seda saavad ühtmoodi kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.
Süsinikujalajälje hindamiseks grupi tasemel soovitame igal gruppi kuuluval ettevõttel leida oma süsinikujalajälg eraldi.
Süsiniku jalajälje hindamine põllumajandusettevõttes
Euroopa Liit võttis 2022. a lõpus vastu kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive – CSRD), mis suunab suurettevõtteid ning börsiettevõtteid raporteerima oma jätkusuutlikkusalaseid juhtpõhimõtteid, tegevusi ja mõõdikuid. Ehkki enamikele põllumajandustootjatele CSRD otse ei kohaldu, ollakse mõjutatud siiski äripartnerite kaudu. Nimelt peavad CSRD kohuslased raporteerima teavet väärtusahela üleselt, mistõttu hakatakse küsima jätkusuutlikkusalast teavet (nt mõjualade 1-3 KHG heited) ka oma äripartneritelt.
Ka finantsasutuste poolt tuleb põllumajandusettevõtetele surve mõõta ja raporteerida oma jätkusuutlikkusalaseid mõjusid (sh süsiniku jalajälge). Investoritele tuleb avalikustada portfelli keskkonnamõjud ning pangad, nagu ka teised suurettevõtted, on kohustatud raporteerima oma väärtusahela üleseid mõjusid. Pangad näevad keskkonnamõjudega mittetegelemist äririskina ning usutavasti on valmis pakkuma paremaid laenutingimusi nendele põllumajandusettevõtetele, kes keskkonnamõjude juhtimisega on alustanud. Pangad on ka välja öelnud, et kavatsevad tulevikus põllumajandusettevõtetelt süsiniku jalajälje väärtust küsima hakata.
Allikas: tööriista kasutamise juhend
Vaata lähemalt neid enamkasutatavaid kalkulaatoreid, mis hindavad kasvuhoonegaaside jalajälge ehk kliimamõju
Erinevaid algatusi on ka Eestis kestlikkuse hindamise jaoks ka tehtud.
- Nii on Kliimaministeeriumi tellimusel koostatudsuunised ja arvutusmudel Eesti ettevõtete ja organisatsioonide KHG jalajälje arvutuste ühtsetele alustele viimiseks.
- Kestlikkuse hindamise metoodikat ja digitaalset tööriista SusToolon välja töötamas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium IT sektori jaoks.
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel on välja töötatud süsiniku jalajälje hindamise metoodika ja Exceli-põhine tööriist, mis on Eestis esimene põllumajandussektori spetsiifilise ja ühtlustatud metoodika kasutamine süsiniku jalajälje hindamisel. (vaata kõrvalolevat sakki)
Lisaks mõned Eestis vähem kasutusel olnud, kid maailmas märgatavad kalkulaatorid:
- Agrosfär – https://www.agronod.com/om-agrosfar (rootsi keelne; taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus, puuviljakasvatus)
- AGNAV – https://www.agnav.ie/landing (inglise keelne; loomakasvatus)
- ESGreen Tool – https://segesinnovation.dk/produkter-og-ydelser/digitale-loesninger/ (taani keelne; taimekasvatus, loomakasvatus)
- DECiDE – https://www.decide.cra.wallonie.be/fr (prantsuse keelne; taimekasvatus, veise- ja piimakari)
- Kringloopwijzer (ANCA) – https://mijnkringloopwijzer.nl/ (hollandi ja inglise keelne, piimatootmine)
- Klimrek – https://scan.klimrekproject.be/Login (hollandi keelne; piimakari ja seakasvatus)
- GEEP – https://geep.ifip.asso.fr/ (prantsuse keelne; seakasvatus)
- CARBON F&L – https://www.ctifl.fr/realiser-le-bilan-carbone-de-son-exploitation-grace-a-l-outil-carbone-f-l-infos-ctifl-392 (prantsuse keelne; aiandus, puuviljakasvatus)
Lisamaterjale lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele CAP’2ER veebitööriista abil.
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas
- Raamatupidamise andmebaas FADN http://fadn.agri.ee/standardtulemused/ (Eestis on FADN kontaktasutus METK)
FADN (Farm Accountancy Data Network) on Euroopa Liidus (EL) toimiv süsteem, mille abil kogutakse igal aastal andmeid põllumajandusettevõtete struktuuri ja majandustulemuste kohta. Andmete kogumise eesmärgiks on saada ülevaade põllumajandusettevõtete äritegevusest ja hinnata ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju majandustulemustele.
Vt METK annab regulaarselt välja e-raamatut “Põllumajandustootjate majandusnäitajad”.
- Majandusliku suuruse ja tootmistüübi kalkulaator (METK)
Majandusliku suuruse määramiseks arvutatakse majapidamise standardkogutoodangu väärtus eurodes. Selleks kasutatakse standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta keskmisena vastavalt hindadele ning erinevate põllukultuuride saagikus- ja kasvatatavate loomade produktiivsusnäitajatele vaatlusalustel aastatel
Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkulaator https://sonnik.agri.ee/
Veebipõhine Mineraalväetises sisalduvate toiteelementide maksumuse kalkulaator (METK)
Teraviljade külvinormi soovitused ja kalkulaator
- Külvinormi suurus sõltub sordist ja kasvutingimustest.
- Vaata Seemneliidu liikmete soovitatud KÜLVINORMI VAHEMIKKE erinevatele kultuuridele.
Täpse külvisenormi arvutamiseks lae alla MOBIILIRAKENDUS või kasuta VEEBIKALKULAATORIT Seemneliidu kodulehel
Muid mobiilirakendusi ja videomaterjale:
- BASF Agronomy Adviser rakendusega
- Yara erinevad rakendused
- KEVILI põllujalutuse videod
Eestis on koostatud mitmeid Excel põhiseid kalkulaatoreid, näiteks:
- Huumusbilansi kalkulaator (Eesti Maaülikool)
Kalkulaatorit saab kasutada mineraalmuldadel Corg bilansi ja varu arvutamiseks. Lähteandmetena on vaja sisestada huumuskihi tüsedus, orgaanilise süsiniku kontsentratsioon, mulla lõimis, kultuuri valik, põhisaagi suurus ning väetamise andmed. Kalkulaator võimaldab saada vastuse üksiku põllu tasandil kui ka kogu kui ka põldude/külvikorra keskmisena. - NPK põllupõhise bilansi kalkulaator (Eesti Maaülikool)
NPK bilansi kalkulaator on välja töötatud lihtsustatud üldbilansi põhimõttel. Väljundina võetakse arvesse põhi- ja kõrvalsaagiga eemaldatavad kogused, sisenditena võetakse arvesse mineraal- ja orgaanilised väetised ning liblikõieliste kultuuride poolt õhust seotav lämmastik. Ajalise arvestuse aluseks on konkreetse kultuuri kogu kasvutsükli periood. - Masinakulude kalkulaatorid (Maaelu Teadmuskeskus)
Põllukultuuride kasvatamisel moodustavad masinakulud keskmiselt 1/3 tootmiskuludest. Masinakulude arvutamiseks on koostatud kalkulaatorid Excel-i tabelarvutusrakendustena. - Veiste ja lammaste karjatamise kalkulaator (EPKK, avaneb artikkel)
Exceli põhine karjatamise kalkulaator veistele ja lammastele aitab kergema vaevaga järgida Veeseadusest tulenevaid piirnorme loomade karjatamisel ja täita kohustusi põlluraamatu pidamisel.
Väga ammu koostatud rakendused
- Taimetoitainete kalkulaator, mida on nimetatud ka taluvärava bilansiks (avaneb voldik Exceli allalaadimise lingiga)
- Põllumajandusettevõtete bilansi kalkulaator (Avaneb Excel, NB koostatud 2011)
Suur osa Euroopa põllu- ja maamajanduses kasutatavatest kalkulaatoritest või digitööriistadest on koondatud projekti FairShare abiga.
Andmebaasis on üle 300 lahenduse, nii arviti- kui mobiistelefonipõhise rakenduse või tööriista.
Läti näiteid olemasolevatest digivahenditest:
- põllumajandustoetustele ligipääsu hindamine http://esatbalsti.llkc.lv/. Suunavad interaktiivsed küsimused hindamaks, kas taotleja vastab toetusmeetme nõuetele. Kasutatav piiranguteta.
- investeerimisvõimaluste analüüs http://ks.llkc.lv/demofarm/investanalize/. Mudel, mille abiga hinnata ettevõtte majanduslikku võimekust investeeringu elluviimiseks, standardkogutoodangu abiga. Kasutajaks registreerumisega on võimalik andmeid säilitada järgmiste analüüside jaoks, kuid olemas ka baasversioon nendele, kes soovivad analüüsi teostada registreerumiseta.
- piimatootmise omahinna kalkulaator (Excel-põhine ja läti keeles)
- piimatootmise analüüsimudel alustavale ettevõtjale http://rpl.llkc.lv/. Näidislahendus 4 erineva suurusega farmi kohta alates ehitusskeemidest, tabelitega maa, loomade tehnika, töötajate jm vajaduste arvutamiseks, sh eelarvevajadused. Kasutatav piiranguteta, sisaldab juhiseid loomapidamise ja põllukultuuride kohta.
- Interaktiivne arvutus põllumajandustehnika kulude hindamiseks pindalaühiku kohta http://laukutikls.lv/riki/tehnikas_aprekins/
- Rohestamise kalkulaator https://eps.lad.gov.lv/greenery_calculator (Makseagentuuri veebilehel). Võimalik sisestada külvikorra põhiandmed ning süsteem hindab vastavust rohestamise nõuetele.
Leedu näiteid olemasolevatest digivahenditest:
- Taimekaitse monitooringusüsteem IKMIS https://www.ikmis.lt/ – sisaldab kaardirakendust seiratavate põldude kohta, taimekaitsevahendite kataloogi, integreeritud taimekaitse soovitusi ja koolituskeskkonda (sh e-õpe ja tasulised teenused). Rakendus nõuab kasutajaks registreerumist, sisaldab nii tasulisi kui tasuta osi
- Tootmisettevõtte majandusarvestuse süsteem E-GEBA http://www.egeba.lt/, ettevõtte varade ja tehtavate tööde haldamiseks veebipõhiselt, kasutamine ei ole tasuta ja sisaldab ka nõustamist.