Kestlik ja ringluspõhine biomajandus

Üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused, elurikkuse kadu ja ressursside ammendumine ning samal ajal pidevalt kasvav Maa rahvaarv sunnivad meid otsima uusi tootmis- ja tarbimisviise, mis arvestavad planeedi ökoloogiliste piiridega. Euroopa roheline kokkulepe ehk rohelepe toob ülimalt ambitsioonika ettevõtmisena kaasa vajaduse praeguse tooda-tarbi-viska minema mudelist loobumiseks. Selle peab asendama materjalide ringlus ja fossiilse toorme asendamine biotoormega ehk ring- ja biomajandus.

Mis on biomajandus?

Biomajandus on klassikaliselt taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, vesiviljelust, toidu-, kiu- ja paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust.

Kestlikkuse, majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus aga interdistsiplinaarne kontseptsioon ja sisuliselt eraldamatu ringmajandusest. Seetõttu tutvustame ja kasutame mõistet ringbiomajandus, markeerimaks nende kahe lähenemise ühendamise olulisust ning biomajanduse pakutavat potentsiaali asendamaks fossiilseid materjale kestlikuma biopõhise toormega ning väärindama seda ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtuvalt.

Kaskaadkasutus

Kaskaadkasutuse rakendamisel kasutatakse bioloogilisest ressursist esmalt ära kõige väärtuslikum osa, seda siis tervise, elulaadi ning toidu hüvedeks.

Järelejäänud vähem väärtuslik osa kasutatakse sööda, keemiatoodete ja materjalide tootmiseks ning ainult kõige madalama väärtusega järelejäänud osa suunatakse energia toomisse, et saada siis näiteks soojust või elektrit.

Selliselt majandades on rõhk kestlikkusel, kuna bioloogilisi ressursse ei ole lõputult ja elurikkuse säilimine on äärmiselt oluline.

Allikas: Kers, J. et al. (2020). Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs. ADDVAL- BIOEC uuringu tööpaketi 1.1 vaheanalüüs

Biomajandus kui süsteem

Biomajandus on ainuke süsteem, mis pakub toitu, sööta ja looduse hüvesid (ökosüsteemiteenuseid), st neid ei saa asendada.

Biomajanduse ressurss ja väärtusahelad. Allikas: Mõtte, 2021.

Allikas: Stegmann, P., et al, 2019; Mõtte, 2021.

  • EL27 biomajandus annab tööd ligikaudu 17,4 miljonile inimesele ja tootis 2019. aastal ligikaudu 657 miljardit eurot lisandväärtust (ca 5% EL27 sisemajanduse kogutoodangust).
  • Kui lisada ka biopõhised teenused, suureneb biomajanduse majanduslik maht 1,5 triljoni euroni (ligikaudu 10% SKTst).
  • Biomajanduse lisandväärtusest luuakse ligikaudu 70% töötlevas tööstuses, põllumajanduse lisandväärtus ulatus 182 miljardi euroni ja metsanduse lisandväärtus 27 miljardi euroni (2019).

Biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed) ning nende funktsioneerimisel ja toimimispõhimõtetel. Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna: maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks. (Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine (COM/2018/673 final)).

Eesti biomajandus

Eesti tänane biomajandus on pigem traditsiooniline ega väärinda kogu meie biomassi piisavalt, kuid omab seetõttu ka potentsiaali panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja rohepöördesse.

Eestis on põllumajandusliku biomassi toodang aastate lõikes suure varieeruvusega, kuna kümnendi jooksul esineb nii negatiivse kui ka äärmiselt positiivse ilmastikuga aastaid, millest sõltub kultuuride saagikus.

RITA rakendusuuringu „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses“ andmetel ja materjalidel põhinev ülevaade

Põllumajandusliku bioressursi peamiseks väljundiks on toit, loomasööt ja eksporditav tooraine (teravili, toorpiim). Toodetakse suures koguses teravilja (aastas kokku 900–1600 tuhat tonni), millest keskmiselt ligi 70% eksporditakse. Kartuli, köögivilja ning puuvilja ja marjade vajaduse kaetakse olulises mahus impordiga, kuna isevarustatuse tase ei ole tagatud.

Loomakasvatuses on peamine toodang toorpiim, millest valdav osa töödeldakse, kuid ka eksporditakse keskmiselt 200 tuhat tonni aastas. Kõikide liha kaubagruppide ja munade ekspordi-impordi bilanss on miinuses.

Läänemeres on olulisimaks bioressursiks kala. Läänemerest püütava kala kogus on aastas on 55–70 tuhat tonni. Siseveekogude osa on kogupüügi mahust suhteliselt tagasihoidlik (ligikaudu 4%). Kalakasvandused toodavad kuni 0,9 tuhat tonni kala aastas. Peamine ekspordiartikkel on külmutatud kala, valdavalt kilu ja räim.

Sarnaselt põllumajandusega domineerib metsanduses ja puidutööstuses biomassi mehaaniline väärindamine ning toorme eksport – peamiselt ümarpuit (paberipuu, saepalk; ekspordimaht 2557 tuhat m3) ja puidugraanul (pelletid; ekspordimaht 2749 tuhat m3). Kui Eestis läheb puidust keemilisele töötlemisele vähem kui 10% puidu ressursist ja Lätis isegi 1%, siis Soomes on keemilisse töötlemisse läinud ca 40% puidust.[1] Ligikaudu 50% (7,5 miljonit m3) käideldavast puitmaterjalist suunatakse kütteks.

  • [1] Kers, J. et al. (2020). Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs. ADDVAL- BIOEC uuringu tööpaketi 1.1 vaheanalüüs. 
ADDVAL-BIOEC

Biomajanduse lisandväärtus

Euroopas luuakse biomajanduse lisandväärtuses ligikaudu kaks kolmandikku töötlevas tööstuses, olulisel kohal on ka nt farmaatsia ja keemiatööstus. Eesti seevastu on biomajandus on olnud väga metsa ja puidu ning põllumajanduse ja toiduainete keskne – need väärtusahelad on andnud 90% biomajanduse lisandväärtusest ja 85% ekspordist:

  • metsamajanduse ning puidu- ja paberitööstuse ettevõtete müügitulu moodustab umbes 50% biomajanduse ettevõtete müügitulust ning eksport umbes 60% biomajanduse ekspordist;
  • põllumajandus ning toiduainete ja jookide tootmine moodustavad umbes 40% biomajanduse ettevõtete müügitulust ning umbes 25% biomajanduse ekspordist.

Eestis on biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad andnud ca 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist (ca 2 miljardit eurot), pakkudes seejuures tööd 12%-le hõivatutest (2019).

Kokkuvõtteks on Eesti biomajanduse lisandväärtuse tõstmiseks vajalik ressursse oluliselt rohkem väärindada (eelkõige teravilja, aga ka eksporditavat toorpiima ning praegu väärindamata jääke ja kõrvalsaadusi) nii tänaste töötlemisvõimekuste kasvatamise kui ka uudsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu toel. Nii näiteks jääb praegu kasutamata ligikaudu 260 000 tonni rohtset biomassi aastas, mida on võimalik kasutada erinevate materjalide, energia ja kütuste tootmiseks. Kõrvalsaaduste ja jääkide puhul on probleemiks lokaalselt väikesed mahud, sellest tulenevad ka suhteliselt suured säilitus- ja transpordikulud.

Kalanduses, merenduses ja vesiviljeluses ehk sinimajanduses tuleb lisaks kala väärindamisele leida suurvetikate (agarik, põisadru) ja merekarpide (söödav rannakarp) viljelemisele ja täiendavate majandusliku kasutamise võimaluste leidmisele, mis võimaldaks toota loomset valku madalama keskkonnakoormusega.

Eesti energeetika on praegu ja ka lähitulevikus seotud biomassi kasutamisega, kuid eelkõige tuleks siingi lähtuda kaskaadkasutuse põhimõttest ja kasutada energiatootmiseks kõrvalsaadusi ja jääke (nii põllumajandusest, nt sõnnik ja biojäätmeid biogaasiks ja metaaniks kui metsa- ja puidutööstusest).

Kodumaise biomajanduse edasise arengu oluliseks väljakutseks on väärtusahelate- ja sektoriülesel koostööl põhinevate ärimudelite juurutamine ja ühistuline tegevus, samuti erinevate digi- ja andmepõhiste lahenduste kasutamine.

Strateegilised dokumendid 

Euroopa roheline kokkulepe

Ringbiomajandus on Euroopa rohelise kokkuleppe eeldus ja selle võimaldaja, sest bioressursi toel on võimalik asendada praegu peamiselt imporditud fossiilseid tooraineid kestlikemate alternatiividega.

Euroopa Liidu biomajanduse strateegia (eng)

Strateegia peamised eesmärgid on järgmised:

  • tagada toidu ja toitainetega kindlustatus;
  • jõuda loodusvarade kestliku kasutamiseni;
  • vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest;
  • leevendada kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;
  • tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja luua töökohti.

Strateegia “Eesti 2035”

Strateegia “Eesti 2035” tegevuskava näeb Maaeluministeeriumi eestvedamisel ette kestliku biomajanduse (sh sinimajanduse) arendamiseks järgmised tegevused:

  • kujundada Eesti biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas;
  • arendada tehnoloogiaid ja soodustada innovatsiooni bioressursside (sh vee- ja mereressursid) paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Arengukava tegevussuunad võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi tõhusamalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada.

Ringbiomajanduse kabinetimemorandum

Memorandumi põhjal valmistab Maaeluministeerium ette ringbiomajanduse teekaardi ja koordineerib piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamist.

Valik maaeluvõrgustiku teemalehehele kondatud teabest

 Ringmajandus ja ringbiomajandus (sh bioressursid):

  • Ringmajanduse põhimõtted
  • EL ringmajanduse pakett (sh reguleerivad õigusaktid jne)
  • Eesti ringmajanduse valge raamat (2022) 
  • Eesti ringmajanduse tegevuskava (2023) 
  • Eesti ringmajanduse arendamise protsess (indikaatorid, arengudokumendid, kaasamine jt)
  • Kohalike omavalitsuste ringmajandusliku võimekuse uuring (2023) 
  • Kliimaministeeriumi infomaterjal pakendite kohta, sh nõuded, pakendite liigid, materjalid ja taaskasutus (2023)
  • Kliimaministeeriumi infomaterjal (sh sündmused jne) ühekordse plasti direktiiviga seoses (2023)
  • Kliimaministeeriumi infomaterjal tootjavastutuse ja probleemtoodete kohta (2021)
  • Teeme Ära Sihtsasutuse infomaterjal ressursside kasutusest (2020)
  • EL biomajanduse strateegia (2013, täiendatud 2018)
  • Projekti ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusamkasutamine Eesti biomajanduses lõppraport (2021) 
  • Horizon Europe Circular Bio-based Europe Joint Undertaking (CBE JU) on EL partnerlus, mis rahastab ringbiomajanduslikku tööstusarendustegevust ja teadus-arendustegevust raamistav SRIA 
  • Accelerate Estonia: biojäätmete kasutamine kestlikus toidutootmises
  • EMÜ projekt “Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring”: Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne (2022)
  • Lääne-Eesti regiooni bioressursside väärindamise tegevuskava (2022) 
  • Bioressursside väärindamise investeeringutoetus eelnõud tutvustav ettekanne (mai, 2022) 
  • Eesti ringbiomajanduse teekaart eesti  ja inglise keeles  (2023).
  • Eesti ringbiomajanduse piirkondliku teekaardi koostamise metoodiline raamistik (2023) 
  • EL ülevaade liikmesriikide biomajanduse strateegiatest (uuendatud 2023)

 Kompostimine ja komposti kasutamine:

  • Kliimaministeeriumi infomaterjal 2023.a. lõpus kehtima hakkavatest uutest nõuetest: biojäätmete kogumisest, sorteerimisest, kompostimisest (2023)
  • Kliimaministeeriumi K. Kirs ettekanne 8.10.23 METK seminaril “Biojäätmete kogumine ja kohtkompostimine”  ja lisainfo ürituse kohta
  • Kliimaministeeriumi infomaterjal kodusest kompostimisest (2022)
  • Kompostimise infomaterjal (2019)
  • Videomaterjalid kompostimisest (2019)

 Kogukonnaaiandus ja vertikaalaiandus: 

Autor: Argo Peepson, mai 2022
Väljavõtteid Maaeluministeeriumi esitatud analüüsist ja ettepanekutest biomajanduse arendamiseks

RSS ringbiomajandus – METK nõuandeteenistus