Kasvufaasid

Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused – taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest.

Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1…100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979).

Makrostaadium 0: idanemine

• 00 Kuiv seeme
• 01 Seemnete pundumise algus
• 03 Pundumise lõpp
• 05 Idujuur seemnest väljunud
• 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud
• 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav

Makrostaadium 1: Lehe areng

• 10 Esimene leht sinkast väljunud
• 11 Esimese lehe staadium: esimene leht avanenud, teise lehe tipp nähtav
• 12 Teise lehe staadium: teine leht avanenud, kolmanda lehe tipp nähtav
• 13 Kolmanda lehe staadium: kolmas leht avanenud, neljanda lehe tipp nähtav
  Staadiumid järgnevad kuni…
• 19 Üheksa ja enam lehte avanenud
  Võrsumine võib järgneda staadiumile 13; sellisel juhul järgneb kohe staadium 21

Makrotasand 2: Võrsumine

• 21 Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus
• 22 Teine kõrvalvõrse nähtav
• 23 Kolmas kõrvalvõrse nähtav
  Staadiumid järgnevad kuni…
• 29 Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav
  Kõrsumine võib juba varem alata; sellisel juhul järgneb kohe staadium 30

Makrostaadium 3: Kõrsumine

• 30 Kõrsumise algus: peavõrse ja kõrvalvõrse tugevasti püsti ajanud, alustavad sirgu ajamist. Pea asub võrsumissõlmest vähemalt 1 cm kaugusel
• 31 Esimese sõlme staadium: esimene sõlm mullapinnal märgatav, vähemalt 1cm kaugusel võrsumissõlmest
• 32 Teise sõlme staadium: teine sõlm märgatav, vähemalt 2 cm kaugusel esimesest sõlmest
• 33 Kolmanda sõlme staadium: kolmas sõlm vähemalt 2 cm kaugusel teisest sõlmest
• 34 Neljanda sõlme staadium: neljas sõlm vähemalt 2 cm kaugusel kolmandast sõlmest
• 37 Viimase lehe (lipulehe) ilmumine; viimane leht veel rullunud
• 39 Keelekese staadium: lipulehe keeleke nähtav

Makrostaadium 4: Viljatupe paisumine

• 41 Viljatupp pikenenud
• 43 Pea/pööris on kõrres ülespoole liikunud, viljatupp hakkab avanema
• 45 Viljatupp paisunud (lipulehe lehetupp)
• 47 Viljatupp avaneb
• 49 Ohete tipud: lipulehe keeleke nähtav

Makrostaadium 5: Loomine

• 51 Esimesed pähikud väljuvad lehetupest
• 55 Pea/pöörise loomise keskpaik; 1/2 peast on veel viljatupes
• 59 Pea/pöörise loomise lõpp: pea/pööris lehetupest täielikult väljunud

Makrostaadium 6: Õitsemine

• 61 Õitsemise algus: esimene tolmukas ilmub nähtavale
• 65 Õitsemise keskpaik: 50% valminud tolmukaid
• 69 Õitsemise lõpp

Makrostaadium 7: Terise moodustamine (piimküpsus)

• 71 Esimesed terised on saavutanud poole oma lõplikust suurusest. Konsistents vesine
• 73 Varajane piimküpsus
• 75 Keskmine piimküpsus: kõik terised on saavutanud oma lõpliku suuruse. Konsistents piimjas, terised veel rohelised
• 77 Hiline piimküpsus

Makrostaadium 8: Seemnete valmimine (vahaküpsus)

• 83 Varajane taigenküpsus
• 85 Taigenküpsus: konsistents veel pehme, aga kuiv. Sõrmeküünega purustav
• 87 Vahaküpsus: sõrmeküünega mittepurustav
• 89 Täisküpsus: teris on kõva, võib ainult pöidlaküünega raskelt katki murda

Makrostaadium 9: Taime suremine (täisküps)

• 92 Üleküpsus: terist pole võimalik pöidlaküünega enam murda
• 93 Terad varosevad päeva jooksul
• 97 Taim täielikult surnud, kõrred murduvad
• 99 Saak

Idanemine algab sobiva temperatuuri (+1…+3 ^oC; optimaalne +6…+12 ^oC) olemasolul vee imamisega (veevajadus seemne kuivkaalust: kaer 65%; nisu, rukis 55%; oder 45%; liblikõielised 100…120%). Fermentide (amülaas, diastaas jt) toimel muudetakse keerulised ühendid (tärklis jms.) lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks, idule muudab toitained kättesaadavaks kilbike. Kõigepealt moodustub 3…8 idujuurt, pärast idujuurte nähtavale ilmumist alustab kasvu idupung, mis on kaitseks kaetud sinkaga (koleoptüül); mullapinnale jõudes singas praguneb ja tema kasv lakkab.

Tärkamine – idulehe (I pärislehe) mullapinnale ilmumine, toimub 5…12 päeva pärast külvi. Tärkamise kiirus oleneb temperatuurist, mulla niiskusest ja külvi sügavusest; tärkamise ajaks on ära kasutatud ~60% tera toitainetest.

Teraviljade tõusmete värvus: nisu – roheline; kaer – heledam roheline; rukis – punakas (violetne); oder  – kollakasroheline. Kaeraorasel on lehed keerdunud vastupäeva  (teistel päripäeva).

Võrsumisfaasis (algab 10…16 päeva pärast tärkamist, 3…4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1…2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hukkub). Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, kust võivad kasvada uued võrsed. Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge.

Võrsumine algab +5 ^oC juures, optimaalne temperatuur on +10…15 ^oC. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3…6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral  2…4; suvinisul 1…3).

Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem.

Kõrsumisel toimub varre (kõrre) moodustumine, samuti kujunevad lõplikult välja generatiivorganid. Kasvu alustab alumine sõlmevahe, samal ajal ka peaalge; taimel kujuneb välja 5…6 maapealset sõlmevahe. Optimaalne temperatuur  kõrsumisel on ~15 ^oC; taliviljadel algab kevadine kasv kui keskmine ööpäevane temperatuur tõuseb üle +5 ^oC; suviviljadel algab kõrsumine 25…35 päeva pärast võrsumise algust.

Loomisel ilmub ülemisest lehetupest ilmub nähtavale pea (pööris). Loomine algab peakõrrest, sellele järgnevad teised. Pea võib ilmuda lehetupest tipuga (oder) või küljega (nisu). Loomise ajal taimede intensiivne kasv jätkub; kui selles faasis toitaineid ja vett napib jääb saak väikeseks (piisava lämmastiku olemasolu suurendab viljakandvate pähikute arvu ja parandab saagi kvaliteeti).

Enamik teravilju õitseb 7…10 päeva pärast loomist, osad (eelkõige oder) võivad õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Selles faasis tolmukad valmivad, rukkil väljuvad tolmukapead õiest; enamasti aga lõhenevad tolmukapead enne õiest väljumist ja tolm satub sama õie emakasuudmele. Isetolmlejad teraviljad (tolmeldamine sama õie õietolmuga) on nisu, oder ja kaer; risttolmleja (tolmeldamiseks vaja võõrast õietolmu) on rukis. Soodsates tingimustes (soojad päikesepaistelised ilmad) võivad isetolmlejad ka risttolmelda. Ebasoodsad tingimused (kõrge temperatuur, põud, vihm) õitsemise ajal põhjustab õisikutes tühikuid.

Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad idanema, moodustunud tolmutorud tungivad sigimikku – toimub viljastumine. Üks spermium (isassugurakk) liitub munarakuga – areneb idu, teine spermium liitub lootekoti teistuumaga  – areneb  endosperm. Pärast  viljastumist lakkab kõrre, lehtede ja juurte kasv ning algab pea täitumine.

Valmimine algab tera moodustamisega ja jätkub selle täitumise ja küpsemisega. Valmimise võib jaotada kolme järku. Piimküpsuses toimub terade jämenemine, veesisaldus on 65…70%, faasi lõpus ~40%; tera hakkab tõmbuma valkjaks, lehed alt kolletuma, tera sisu on piimjas. Vahaküpsuses lehed kolletuvad, terad on vahataolise sisuga. Veesisalduse vähenemisel 35…40%-ni lakkab varuainete kogunemine, veesisaldus faasi lõpus 20…25%; tera on bioloogiliselt valminud. Täisküpsuses kuivavad taimed täielikult, terade veesisaldus langeb alla 20%. Faasi lõpus (7…12 päeva möödumisel) kaotavad terad sideme pähikutega ja võivad variseda (kaer) või vihmaste ilmadega hakata idanema (rukis, nisu).