Rajamine

Kultuurrohumaana võib rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Karjamaad on põllumajanduslikud alad, kus mitmeaastaste, karjatamist taluvate heintaimede kasvuks on loodud väetamise ja veeolude reguleerimisega võimalikult soodsad tingimused ning mille saak kasutatakse karjatamise teel.

Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Karjamaade kasutamise efektiivsus sõltub oluliselt karjamaamassiivide pindalast ja paiknevusest karjafarmi(de) suhtes. Mida suuremad on karjamaamassiivid ja mida lähemal nad paiknevad farmile, seda lihtsam on korraldada karjatamist ja väiksemaks kujunevad kulud karjateede, tarade, joogikohtade jms ehitamisel.

Oluline on arvestada, et karjamaa kaugem osa ei jääks farmist enam kui 2 km kaugusele. Liiga pikk tee laudast karjamaale ja tagasi põhjustab piimatoodangu languse. Lisaks energiakulule pika tee läbimisest on loomad häiritud, selle aja jooksul nad ei söö ega saa mäletseda, samas on pika karjatee läbimisel oht saadaudara või jalavigastusi.

Kultuurrohumaana võib rajada ka niite, mida rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda – silo varumiseks.

Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti:

  • planeerida kvaliteetset silo 12…15 tonni lehma kohta;
  • juhul kui lüpsikarja söötmine baseerub aastaringsele siloratsioonile, tuleb vajaminevat sööta suurendada 15 tonnini lehma kohta;
  • lisaks tuleb arvestada ka noorkarja söödavajadus.

Selleks, et oleks lihtsam planeerida vajaminevaid rohumaade pindalasid, toome järgmises tabelis ära peamiste kultuurniitude keskmised saagid.

Silokultuur Orienteeruv KA-saak
t/ha
1000 t närbsilo valmistamiseks vajalik
kultuurrohumaa pind ha
Põldhein (punane ristik+timut jt kõrrelised) 5…7 50
Lutsern 6…7 45
Itaalia raihein 6…8 40
Üheaastane raihein 7…8 40

Muld

Rohumaade planeerimise aluseks on hea mullaomaduste tundmine:

  • maapinna reljeef;
  • mullaliik;
  • mulla happesus – pHKCl;
  • veerežiim;
  • toitainetesisaldus (eelkõige mulla fosfori, kaaliumi, kaltsiumi, orgaanilise aine sisaldus);
  • eelnevalt rakendatud külvikord.

Kõik need andmed on väga olulised rohumaatüüpide planeerimisel ja maafondi ratsionaalsel kasutamisel.
Selleks, et saada tõest ülevaadet mulla toitainete sisaldusest, tuleb meil võtta 20 cm mullakihist proovid keemilisteks analüüsideks.

Kuna kultuurrohumaade rajamine on suhteliselt suur investeering, siis oleks väär arvata, et rohumaade tarvis võib jätta väheviljakad, muude kultuuride kasvatamiseks mittesobivad maad. Kultuurkarjamaa rajamiseks sobivad tasased või ühtlase kallakuga maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud.

Pindala

Olenevalt karja liigist ja loomade arvust planeeritakse vajaminev (kultuur)karjamaa pindala.

Kultuurkarjamaapinna planeerimisel karja järelkasvule, tuleks lähtuda järgnevatest pindadest:

  • vasika kohta 70-100 m2;
  • mullika kohta 1500-2500 m2.

Noorloomade karjatamiseks on soovitatav välja kujundada ühtne karjamaamassiiv, mis ei pea asuma karjalauda vahetus läheduses. Noorveised ei vaja karjatamisperioodil tingimata lisasööta ja varjualust.

Olles kalkuleerinud karjale vajaliku suvise söödakoguse ja seeläbi vajaminevad karjamaapinnad, tuleb veenduda karjamaade rajamiseks sobiva maafondi olemasolus. Kui ei ole tegu just uue farmi rajamisega, siis on karjalauda lähiümbruse maa-ala eripära ja mullastik meile ettemääratud.

Arengufaasid

Kvaliteetse ja kõrge toiteväärtusega sööda saamiseks on heintaimede arengufaaside tundmine väga oluline, sest taimede arengufaasid on otseses seoses saagi ja sööda kvaliteedinäitajatega.

Liblikõieliste heintaimede arengufaasid:

  • võrsumine;
  • varsumine;
  • nuppumine;
  • õitsemine.

Kõrreliste heintaimede arengufaasid:

  • võrsumine;
  • kõrsumine;
  • loomine;
  • õitsemine.

Autor: Are Selge (september 2014, uuendatud märts 2022)