Meeskond

Töötervishoid ja tööohutus ettevõttes algab meeskonna komplekteerimisega.

Töökeskkonnaspetsialist

Tööandja määrab töökeskkonnaspetsialisti. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, olenemata ettevõtte tegevuse laadist või töötajate arvust

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Vajadusel läbib töökeskkonnaspetsialistide koolituse.

Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.

Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.

Vaata lisaks: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Alates 01.jaanuar 2019 ei pea töökeskkonnaspetsialistid enam läbima kohustuslikku töökeskkonna alast koolitust

Töökeskkonnavolinik

Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku.

Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku

Töökeskkonnavolinik peab 2 kuu jooksul alates valimisest läbima 24 tunnise väljaõppe koolituse. Koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses on kehtestatud määrusega    Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses. 

Teavitamine

Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist ja esmaabiandjast või töökeskkonnavoliniku valimisest Tööinspektsiooni infosüsteemi iseteeninduskeskkonna  iseteenindus.ti.ee  kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ja kontaktandmed.

Esmaabi

Tööandjal on kohustus tagada töötajatel töökohal esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavus

Tööandja peab esmaabi andmiseks:

• määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu;
• võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;
• korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest.
  Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi  ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu. vaata: Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses
• paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised, hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;

Tööandja peab töökohal tagama esmaabivahendite kättesaadavuse, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates.

Esmaabivahendite näidisloetelu leiab   https://www.tooelu.ee/et/83/esmaabivahendid

Esmaabivahendite asukoha märgistuseks kasutatavad esmaabimärgid on esitatud sotsiaalministri määruses Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas

Esmaabivahenditele viitav märgistus

Juhendamine ja väljaõpe

Vastavalt   Töötervishoiu ja tööohutuse  seadusele  tuleb kõikidele uutele töötajatele enne tööle asumist läbi viia juhendamine, juhendamise käigus selgitatakse:

1. ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
2. töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
3. tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
4. ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
5. ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
6. tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
7. elektri- ja tuleohutusnõuded;
8. õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised, töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
9. keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Tööandja korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.

Töötajaid juhendatakse kirjaliku juhendi abil. Väljaõpe tuleb korraldada kõikidele töötajatele.

Tööandja  tohib töötaja tööle lubada vaid siis, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.

Tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Andmed juhendamise vormistamisel:

• Juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus
• Juhendatava ees – ja perekonnanimi ning amet
• Struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati
• Täiendjuhendamise põhjus
• Töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused
• Iseseisvale tööle lubamise kuupäev

Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.

Õpetlikud tööohutusalased videod on leitavad aadressilt www.napofilm.net.

Ohumärgistus

Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise.

Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada. Ohumärguanded paigutatakse nähtavale, hästi valgustatud kohale, vaatenurga suhtes sobivale kõrgusele, ohuala sissepääsu juurde või ohuallikale eriomase ohu korral ohuallika juurde.

Nõuded tulenevad Sotsiaalministri määrusest  Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas

Ohutusjuhendid

Ohutusjuhendite vajalikkust tuleb hinnata lähtuvalt töökeskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning üldpõhimõtteks jääb terviseriski olemasolu. Kui töövahendi kasutamise või töö tegemisega kaasneb oht sattuda tööõnnetusse, või on oht haigestuda tööga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend töövahendile või tehtavale tööle.

Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks. Kasutatavatele töövahenditele tuleb koostada ohutusjuhendid selliselt, et need  näitavad töötajale, kuidas kasutada töövahendit ja töötada nii, et see ei ohustaks tema ega kaastöötajate tervist

Ohutusjuhendis kirjeldatakse tööülesannete täitmiseks vajalike töövahendite ohutut kasutamist ja vajalikke isikukaitsevahendeid. Ohutusjuhendi koostamisel tuleb arvestada töövahendi valmistaja kasutusjuhendis olevaid nõudeid

Ohutusjuhendite loomise kõige üldisemaks õiguslikuks aluseks on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, samuti on spetsiifilistel aladel kehtestatud täiendavad erinõuded

Tööandja peab registreerima ja küsima töötajalt kinnitust selle kohta, et töötajale on tutvustatud ohutusjuhendit töö ja kasutatava töövahendi kohta. Registreerimine ja kinnitus võivad olla kas kirjalikud (nt paberkandjal allkirjastatud) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel).

Lisaks info tööelu portaalist

Riskianalüüs

Vastavalt  Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandjal kohustus koostada riskianalüüs, mille käigus tööandja selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajadusel nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele.

• Vaata edasi riskianalüüsi koostamisest

Loe veel samal teemal:

Tööelu.ee – vastuseid töökeskkonna ja töösuhete küsimustele. 

Maksu- ja Tolliamet – emta.ee

Töötukassa – tootukassa.ee

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu amet – osha.europa.eu

Tööinspektsioon – www.ti.ee

Mürgistusteabekeskus – 16662.ee

Ergonoomika

Töökoha ergonoomika on inimese tervise ja ohutuse nimel välja töötatud nõuetele vastava töökoha kujundamine.

Ergonoomika rakendamine töökeskkonnas on vajalik nii tööõnnetuste kui ka tööga seotud haigestumiste ennetamiseks.

Töökoha ergonoomiline analüüs sisaldab:

1. Organisatsiooniline ergonoomika – meeskonnatöö, kommunikatsioon, meeskonna ressursside haldamine, töö kavandamine, tööaja kujundamine, tööpäeva ja töönädala pikkus
2. Kognitiivne ergonoomika e. psühhosotsiaalsed ohutegurid – vaimne töökoormus, kvalifitseeritud tulemuslikkus, otsuste tegemine, arvuti ja inimese suhtlemine, inimeste usaldusväärsus, tööstress.
3. Füüsiline ergonoomika -tööasendid, materjalide käsitsemine, korduvad liigutused, tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused, töökoha paigutus ja ohutus

Füüsilise ergonoomikaga on seotud ka raskuste käsitsi teisaldamine

Raskuste käsitsi teisaldamise kohta kehtib Sotsiaalministri määrus  Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Raskuste soovituslikud maksimaalsed väärtused olenevalt keha kaugusest, naistele ja meestele

Ergonoomika osas vaata ka  Vabariigi Valitsuse määrust:  Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Tööinspektsioon soovitab ergonoomilise töökeskkonna loomisel pöörate tähelepanu järgmistele asjadele:

• kasutage raske töö tegemiseks tehnilisi abivahendeid;
• planeerige ja korraldage töö nii, et oleks võimalik abivahendeid kasutada;
• tagage, et töö tegemiseks oleks piisavalt ruumi, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus;
• tagage, et ühekülgne ja koormav ning korduv töö vahelduks tööpäeva jooksul muu tööga või puhkepausidega;
• hoolitsege, et töökoht oleks sobivalt kujundatud ja kohandatud konkreetsele töötajale;
• kindlustage, et kõiki töötajaid, ka uusi ja asendustöötajaid, juhendatakse korralikult ja nad läbiksid õigete abivahendite ja töömeetodite kasutamise väljaõppe.

Isikukaitsevahendid

Riskianalüüsi käigus tuleb tööandjal välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid, sellest tulenevalt selgitatakse välja ka isikukaitsevahendite vajadus.

Tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega.

Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord

Tööandja on kohustatud:

• tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks;
• pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust
• enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi;
• tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks
• korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega;
• korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise  vastavalt Jäätmeseaduse  nõuetele
• need töökohtade ohualad , kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid peabmärgistama asjakohaste ohutusmärkidega

Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras ning teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest

Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed:

• mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud;
• millal isikukaitsevahend väljastati;
• kellele isikukaitsevahend väljastati;
• töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta;
• isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg

Loe lisaks:https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/trukised

Sisekontroll

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on töökeskkonna sisekontroll töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse kavandamine, korraldamine ja jälgimine ettevõtte tegevuse lahutamatu osana. Vähemalt kord aastas on kohustus see üle vaadata, analüüsida ja vajadusel kohandada tegevused.

Kuna sisekontroll on alustegevus ja ei muuda töökeskkonda, siis tuleb ettevõttes leida selleks  sobivaimad lahendused. Sisekontrolli läbiviimisse kaasataks ka töölised. Tööandja määrab ka erinevate tegevuste eest vastutajad, siis on lihtsam tagada, et asjaomased töötajad teavad täpselt, mida neilt oodatakse

Vaata ka juhendeid tööelu portaalist

Tegevuskava

Töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava on ennetustegevuse planeerimise ja otsuste tegemise lõpptulemus. Teisiti öeldes on see töötervishoiu ja tööohutuse lõppeesmärgi saavutamise plaan, mille täitmise eest vastutavad tööandja poolt määratud isikud, töötajate jaoks on arusaadav, milliseid probleeme lahendatakse ja mis ajaks peavad lahendused olema saavutatud.

Tegevuskava koostamist lihtsustab korrektselt ja põhjalikult läbiviidud töökeskkonna riskianalüüs ja mõnel juhul koostatakse need kaks dokumenti ühena. Kindlasti on igas ettevõttes võimalik leida endile sobivaim lahendus ennetustegevuse planeerimiseks.

Tegevuskava koostatakse:

• lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest (prioriteedid!);
• töötajate tervisekontrolli tulemustele tuginedes;
• leides ja arvestades ettevõtte vahendeid ja võimalusi;
• kaasates pädevad töötajad, spetsialistid, juhid;
• kaasates vajadusel töötervishoiuspetsialiste väljastpoolt ettevõtet.

Sellise tegevuse vaieldamatult selge eesmärk on: leida ise parimad lahendused vastavalt ettevõtte võimalustele.

Erinõuetega töötajad

On osa töötajaid, kelle suhtes on kehtestatud rangemad või muud töötervishoiu ja tööohutuse erinõuded. Nende hulka kuuluvad: 

• Rasedad ja rinnaga toitvad naised
   Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks on  kehtestatud Sotsiaalministri määrusega.

• Alaealised
  

  Alaealiste tööle rakendamisel  peab tööandja järgima nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid. Piirangud on sätestatud Töölepingu seadusega , samuti tuleb järgida Vabariigi Valitsuse määruse Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud  nõudeid.
  Alaealiste töölevõtmise kohta saab lisainfot ka Tööelu portaalist

• Erivajadustega töötajad

  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi peab tööandja looma erivajadustega töötajatele sobivad töö- ja olmetingimused. Erivajadustega töötaja töö, töövahendid ja -koht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele.

  Tööturuteenuste ja -toetuste seadus näeb ette tööruumide ja -vahendite kohandamise, töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmise, abistamist tööintervjuul ja tugiisikuga töötamist. Neid teenuseid osutatakse erivajadustega töötule üksnes siis, kui need on vajalikud puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning muud tööturuteenused ei ole tulemuslikud. Tööandja saab erinevaid toetusi ja on võimaldatud koolitusi erivajadustega inimeste tööle rakendamisel.  Täiendavat infot on võimalik saada Töötukassa  kodulehelt.

• Välistöölised
  

  Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib
  Välismaalaste seadus, mille § 110 lõike 1 alusel. alusel on kehtestatnud Siseminister määruse Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord.

  Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
  Eestis elamiseks ja töötamiseks pikemaks ajaks kui üks aasta on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba. Enne, kui välismaalane saab taotleda elamisluba töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt, peab tööandjal üldjuhul olema Töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks.  Täiendava informatsioon on leitav Töötukassa kodulehelt