Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga

Tegevused tööõnnetuse puhul:

  • Kui töötaja sai tööõnnetuse tagajärjel vigastada, tuleb kohale kutsuda esmaabiandja Kui on vajalik arsti abi, pöörduda viivitamatult perearsti poole, vajadusel mõne eriarsti poole, erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi helistades hädaabinumbrile 112
  • Arst hindab, kas tegemist on kerge või raske tööõnnetusega ning kas on vaja määrata ajutine töövõimetus. Ajutise töövõimetuse ja raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse korral saadab arst tööõnnetuse teatise tööinspektsioonile, kes omakorda teavitab sellest tööandjat.
  • Töötaja peab esimesel võimalusel tööõnnetusest teatama ka tööandjale. Õnnetusjuhtumite korral, mis ei ole aegkriitilised, on seda mõistlik teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja või sõnumi teel).
  • Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus,  on tööandjal  kohustus teavitada tööõnnetusest Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid.  Politsei teavitab tööõnnetuses hukkunud inimese lähedasi.
  • Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist, ent ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surma korral tuleb uurimist alustada viivitamatult ja esitada kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist tööõnnetuse raport

TÖÖÕNNETUSTE UURIMINE

Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.

Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord on kehtestatud Vabariigi Valituse määrusega

Tööandja peab uurima kõiki tema ettevõttes juhtunud tööõnnetusi, peab uurima nii neid õnnetusi, mis lõpevad raske kehavigastusega kui ka kergeid tööõnnetusi, mis ei vaja arsti abi, et selgitada välja, miks õnnetus juhtus ning kuidas viia sisse muudatused õnnetuste vältimiseks

Tööandja peab korraldama tööõnnetuse uurimise kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist, ent ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surma korral tuleb uurimist alustada viivitamatult ja esitada kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist tööõnnetuse raport, mille vorm on leitav Vabariigi Valitsuse määruse Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord lisast 2

Tööõnnetust, mille tõttu töötaja sai kerge tervisekahjustuse, millele ei järgnenud ajutist töövõimetust, tuleb tööandjal uurida, kuid uurimise viisi üle otsustab tööandja ise ning uurimise lõpetamisel ei pea koostama raportit

Vajaduse korral uurib tööõnnetusi ka Tööinspektsioon ning teavitab uurimise alustamise otsusest ka tööandjat. Tööinspektor korraldab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates, ent võib vajadusel seda tähtaega pikendada

Kõik vajalikud blanketid on leitavad ka   https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/kontakt/blanketid-ja-vormid