Taskuhäälingud

Sarjas „Ühistegevuse tutvustus“ kuuled põllumajanduses tuntud ühistute tähelepanekuid.

Häälingud ilmuvad  ilmuvad Eesti Maaülikooli eestvedamisel, „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

• Põllumajandusühistu liikmeskonna ja töötajate koolitamine 29.12.2023
• Täiendusõpe põllumajandusettevõtetes ja -ühistutes 22.12.2023
• Digitaalne põllumajandus ja ühistud 27.11.2023
• Bioressursside väärindamine 14.11.2023
• Seakasvatus on koos lihtsam 16.06.2023
• Tõuaretus vajab tasakaalukust ja innovatsiooni 14.06.2023
• Maheteravili loob lisaväärtust 20.02.2023
• Kartulikasvatus pakub väljakutseid 16.02.2023
• Piimandusühistu aitab suures mängus kaasa lüüa 16.12.2022
• Teraviljaühistu eduni viib pikk tee 28.11.2022
• Maasikakasvatajate ühistu ootab oma aega 14.11.2022
• Kogukonnaenergeetika viib edasi 11.11.2022

Lisaks ilmus sarjas „Põllult taldrikule“ kaks ühistegevuse teemalist häälingut:

• Ühistegevus võiks olla veelgi aktiivsem (detsember 2023)
• Ühine tegevus annab suurema hoo (juuni 2023)

Sarjas „Põllult taldrikule“ kuuled mõtteid kestliku toidutootmise teemadel.

Häälingud ilmuvad  ilmuvad Delfi ja EPKK koostöös ning seda toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

• Ühistegevus võiks olla veelgi aktiivsem
• Kuula meenutust: suvine söödapuudus mõjutas enim veisekasvatust
• Aasta põllumees: mulle on mahe loomakasvatus ainuvõimalik valik
• Kaasaegses piimatööstuses mõeldakse mitu aastat ette
• Lihaveis on kasulik keskkonnale ja inimesele 21.11.2023
• Hea teada: kuidas toidule kuluvat raha kontrolli all hoida 7.11.2023
• Kas sina lased ennast soraval jutul petta? 6.9.23
• Ühine tegevus annab suurema hoo 30.6.23
• Kvaliteetne toit on käeulatuse kaugusel – Pääsukesemärk 18.4.23
• Naised põllumajanduses: kasvav trend noorte seas 30.3.23
• Poes mahetoidu eelistamine on alles lapsekingades 01.3.23
• Keskonnanõudeid täitev Eesti peab jälgima konkurentsivõime säilimist
• Kui arst ravib inimesi, siis loomaarst loomi ja seeläbi kogu maailma
• Õnnelik taom põllul annab sügisel hea saagi
• Lehmade heaolu sõltub rahulikust ja stabiilsest laudaelust
• Müüdid, mida peame teadma puhtast toidust rääkides

• #9 – Leana Liivson – Maitsvast Mulgimaast, pudrust ja kultuurist
• #8 – Piret Leskova – Mulgi toidust, brändimisest ja väikeettevõtja elust maal
• #7 – Mariin Kärp ja Krista Pegolainen-Saar – Maal elamise vabadusest
• #6 – Liis Burk ja Priidu Veersalu – Pärimuskojast, lammastest ja avatud talude päevast
• #5 – Mikk Plakk – Iduettevõtlusest, innovatsioonist ja sellest, kuidas muld hääle saab
• #4 – Karme Petrutis – Taluelust Saku karjamaadel, kitsedest, jäätisest ja Norramaast
• #3 – Gustav Kotkas – Iduettevõtte taustaga noortalunikust ja broilerikasvatusest
• #2 – Rando Värnik ja Silver Kuus – Bioressurssidest ja nende nutikast väärindamisest
• #1 – Annika Oras – “Ajutisest” maaelust, Kalevipojast ja Kääpa kääbastest

Youtube’is    Spotify’s   SoundCloudis

Metsas on tulevik

Eesti Metsaseltsi kümneosaline podcastide sari, kus teadlased, eksperdid ja visionäärid räägivad Eesti metsadest täna ja tulevikus.

Saatejuht 2021. aastal keskkonnavaldkonna mõjuisikuks valitud metsa- ja loodusentusiast Reigo Ahven.

• Ökohüvesid soovivad kõik kasutada, kuid ka nende loojaile ei tohiks jääda tühjad pihud

  Kuidas saavutada olukord, et metsaomanik oleks vabatahtlikult huvitatud loodusväärtuste olemisest ja tulemusest oma maale – see on võtmeküsimus tänase elurikkuse kriisi lahendamiseks, leiab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Taskuhäälingu viimases saates arutlevad Eelmaa ja Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selle üle, kuidas leida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel. Saatejuht aasta keskkonnavaldkonna mõjuisikuks valitud Reigo Ahven.

  8 Jul, 2022 – 66:24

• Kui tahame metsas teha tarku otsuseid, on tarkade inimeste kõrval vaja targemat tarkvara

  Mida täpsemad on andmed, seda paremini saame kasutada metsaressurssi ning planeerida vajalikke tegevusi, muuhulgas ka metsade kaitsmist. Tahame küll teha teaduspõhiseid otsuseid, kuid sageli jääb asi andmete puudumise taha. Siinkohal tulevad appi kõikvõimalikud digitaalsed lahendused. Millised on tänapäevased viisid metsaandmete kogumiseks, mida nende andmetega teha saab ning kui täpseks saab minna metsa mõõtmisel ja hindamisel? Digimetsanduse tuleviku üle arutlevad saatejuht Reigo Ahvena taktikepi all Tartu Ülikooli metsade kaugseire kaasprofessor Mait Lang ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri juhtivspetsialist Madis Raudsaar.

  1 Jul, 2022 – 60:48

• Ainuke majandus, kus on piisavalt ruumi ka elurikkusele, on metsamajandus

  Metsandus on ainuke inimtegevuse ala, mis toodab meile vajalikku materjali ja samas pakub liikidele elupaiku. Räägitakse liikide kadumisest, ka metsaliikide puhul. Kas selles on süüdi metsa majandamine või vastupidi – see, et meil on metsades nii palju liike mida kaitsta näitab, et midagi on tehtud hoopis looduse suhtes õigesti? Taskuhäälingu kaheksandas osas arutlevad Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ja Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste just selle üle, kuidas inimene ja loodus korraga eksisteerima mahuksid.

  24 Jun, 2022 – 82:30

• Lõke ja palkmaja on ägedad, aga puiduga saab ka peenemaid asju teha

  Kvaliteetse puidu kasutame palkidena ära ehitus- ja mööblitööstuses, kuid metsast tekib paratamatult ka materjali, millele täna väga laiu kasutusviise pole. Puidutööstuse jäägid ning madalakvaliteetne puit, mida mujal kasutada ei saa, jõuab praegu enamjaolt biokütusena soojus- ja energiamajanduse tooraineks. Seda võib pidada omamoodi puidu väärindamiseks seni, kuni soe ja valge kodu on inimeste jaoks väärtus. Kui mehaaniline puidu väärindamine on täna Eestis kõrgel tasemel, siis teadlased murravad igapäevaselt pead selle üle, kuidas leida rakendust peamiselt madalakvaliteetsele lehtpuule. Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia laboris katsetatakse nii haavast ristkiht liimpuidu valmistamist kui puidupõhiste kilematerjalide loomist. Puidu väärindamise tuleviku üle arutlevad Mihkel Annus Eesti Taastuvenergia Kojast ja Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia professor, puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers.

  17 Jun, 2022 – 67:48

• Kui tahad pidurdada kliimamuutusi ja olla osaline innovatsioonis, tasub valida metsatöö

  Metsaharidus ja ettevõtlus – milliseid spetsialiste on meil tulevikus vaja? Meie tulevikumetsad vajavad nii südame kui teadmistega spetsialiste ja just praegu on Sul võimalik alustada oma metsanduskarjäärile vundamendi rajamist nii Luua metsanduskoolis kui Eesti Maaülikoolis, sest mõlemas koolis on alanud sisseastumisperiood. Kuidas saada metsanduses tippspetsialistiks? Kas hea metsamees peab metsa ja loodust armastama? Kuidas koos noorte ootustega muutuvad tuleviku töökohad? Kas masinad võtavad tulevikus inimestelt töö ära? Metsandushariduse oleviku ja tuleviku üle arutlevad Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ning metsakorraldaja ja Barruse saeveski ostujuht Kristjan Kund.

  9 Jun, 2022 – 66:28

• Nii puidust lennukikütus kui võileivakarp saavad reaalsuseks lähiajal

  Kas puit saab asendada nafta? Puit koosneb samamoodi suuresti süsinikust nagu fossiilsed kütused. Seetõttu saab kõike seda, mida tehakse näiteks naftast, teha ka puidust. Milline on puidu potentsiaal keemiatööstuses? Elementiderohet keerulist teemat aitavad selgitada meie tippteadlased – Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kaasprofessor Siim Salmar ning Taltechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori juhataja Andres Krumme. Saatejuht Reigo Ahven.

  3 Jun, 2022 – 68:31

• Puitmaja ei tähenda enam lobudikku, vaid võib olla ka pilvelõhkuja

  Miks ehitada maju puidust ja kas meie metsades kasvav puit on ehitamiseks sobiliku kvaliteediga? Arhitektid on koos inseneridega välja töötanud süsteeme, et puitehitisi oleks kergem ja odavam ehitada – puitpaneelid, ristkiht, moodulid jne. Ometigi näeme ikka kerkimas betoonist ja penoplastist maju. Miks me ei kasuta ehituses rohkem puitu kui taastuvat ja keskkonnasäästlikku materjali? Saatejuht Reigo Ahvena külalisteks on puidutöötlemisettevõtte Arcwood juhatuse liige Tarmo Tamm ja hinnatud arhitekt Sille Pihlak.

  27 May, 2022 – 61:15

• Koos meiega kannatab kliimamuutuste all ka mets, kuid me saame teda aidata

  Kliima muutub, keskkond muutub- millised metsad me kasvatame? Metsadele pannakse suuri lootusi süsiniku sidumisel, kuid ka mets ise kannatab kliimamuutuste käes. Või siis mitte, ehk ongi looduses mitmesugused muutused normaalsed ja me ei peaks seda nii traagiliselt võtma? Kliimakriis käib käsikäes energiakriisiga. Kas puidu põletamine fossiilkütuste asemel on hea mõte? Kuidas peaks metsa kasvatama, et sealt ei tuleks nii palju vaid ahju ajamiseks sobilikku materjali? Küsimustele, kuidas muutuvas maailmas tulevikumetsi kasvatada, otsivad vastuseid Maaülikooli metsapatoloog, professor Rein Drenkhan ning metsakasvataja Anti Rallmann. Saatejuhiks ikka Reigo Ahven oma tuntuses ja uudishimus.

  20 May, 2022 – 60:34

• Kõige innovaatilisem lahendus süsiniku sidumiseks on tegelikult alati olemas olnud

  Metsandusele pannakse kliimamuutustega võitlemisel suuri lootusi. Miks? Kas mets võiks siduda kogu ülearuse süsiniku? On üsna arusaadav, et puu võtab kasvades õhust süsinikku ja talletab selle oma tüvesse ning teistesse osadesse. Aga kuidas satub süsinik metsamulda? Metsanduse ja süsiniku seosest aitavad aru saada Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisrühma juht Annela Anger-Kraavi ning Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse professor Ahto Kangur. Saadet juhib külalissaatejuht Mari Kartau.

  13 May, 2022 – 55:25

• Süsinikuga ei pea sõdima, süsinik tuleb taltsutada

  Kas metsad on meie maakera kopsud? Süsinik ei ole meie vaenlane, aga halb on see, kui teda on atmosfääris liiga palju. Ka teemandid, pliiatsisüsi ja mõnus kerge rattaraam on süsinikust. Milleks veel süsinik inimestele kasulik on? Kas puidust maja või puulusikas on ka suuresti süsinikust? Mis seos on metsal ja süsinikul? Saatejuht Reigo Ahvenal aitavad teemat avada Eesti Maaülikooli teadlased Jürgen Aosaar ja Steffen Manfred Noe.