Rohumaa agrotehnika2022-08-18T16:49:00+02:00

Rohumaade rajamise eesmärgiks on saada rohukamar kvaliteetse ja suhteliselt odava rohusööda kasvatamiseks.

Vanemate rohumaade ümberrajamine on vajalik kui rohumaade saak ja saagi kvaliteet jätab soovida. Esmasteks rohukamara vananemise indikaatoriteks võivad olla rohumaa madal saagikus ning karjamaade puhul ka loomade poolt halvasti söödud rohi. Rohu kvaliteedi languse põhjuseks on enamasti muutused rohukamara botaanilises koosseisus – kvaliteetsete kultuurheintaimede väljalangemine taimikust, madala saagikuse ning toiteväärtusega rohundite invasioon ja levik rohukamaras.

Tihtipeale põhjustavad rohukamara botaanilise koosseisu halvenemise rohumaade ebaõige kasutamine ja hooldamine, muutused mulla toitainete sisalduses, pH-s ja niiskusrežiimis. Väetiste kasutamine mittepiisavates kogustes, liig hiline niitmine või karjatamine, intensiivne karjatamine või raskete masinate kasutamine kõrge mullaniiskuse korral – kõik see vähendab kvaliteetse rohukamara kestvust. Olenevalt kliimavöötmest võib rohumaid aeg-ajalt kahjustada talvekülm (eriti lumevaesed aga pakaselised talved), kevadised kestvad sulaveed ning selle jäätumine ja varakevadiste õhutemperatuuride järsud kõikumised. Eriti tundlikud on selliste ilmastikutingimuste vastu soojemast kliimavöötmest imporditud talveõrnemad heintaimeliigid.

Paratamatu on lühemaealiste heintaimede väljalangemine taimikust. Rohumaade vananemine on loomulik protsess ja taimiku optimaalne kasutuskestvus sõltub eelkõige valitud/külvatud heintaimedeliikidest ja sortidest, kasutusrežiimist ning loomulikult klimaatilistest faktoritest.

Rohumaade uuendamine on kulukas ettevõtmine. Selle peaks ette võtma alles siis kui rohukamara botaaniline koosseis on halb, rohumaa vajab tasandamist või muld kuivendamist. Rohumaade uuendamine on õigustatud siis, kui tehtud kulutused tasuvad end ära läbi kvaliteetsema ja suurema saagi.

Rohumaa renoveerimine peaks toimuma juhul kui:

  • rohukamar sisaldab vähem kui 50% kvaliteetseid heintaimi;
  • rohukamar sisaldab enam kui 30% rohundeid;
  • maapind on väga ebatasane;
  • rohukamar on tõsiselt kahjustatud külma või raskete masinate poolt;
  • mulla kuivendustööd on hädavajalikud.

Rohundite, nagu võilille, hariliku orasheina leviku korral halveneb rohukamara kvaliteet kiiresti. Rohumaa mille botaaniline koosseis on keskmise kvaliteediga (50-70% kvaliteetseid heintaimi ja alla 25% orasheina) on võimalik parandada õiget tehnoloogiat ja kasutusrežiimi kasutades. Siiski, selline viis rohumaa parandamiseks võib võtta aega mõned aastad.

Autor: Are Selge (september 2014, uuendatud märts 2022)

Rohumaade rajamine uuskülviga on kõige efektiivsem ja tõhusam rohumaade rajamise viis, mis on möödapääsmatu eelkõige vanade, umbrohtunud rohumaade (niitude, karjamaade) uuendamiseks. Kuna uuskülvile eelneb vana rohukamara hävitamine, on töö käigus võimalik viia mulda orgaanilisi väetisi, tasandada mullapinda, valida vastavalt kasvukeskkonnale ja tootja vajadustele sobiv taimiku kooslus jms.

Rohumaade ümberrajamisel künni teel viime me mulla alumisse kihti palju umbrohtude ja mitte soovitud heintaimede seemneid. Kvaliteetse künniga on võimalik parandada ka mulla tasasust.
Lisaks õigesti koostatud seemnesegule ja valitud seemnematerjalile on väga oluline järgida õiget agrotehnikat.

Sügisesed mullaharimistööd

Kirjutades külvieelsest agrotehnikast, tuleks alustada siiski külviaastale eelneval aastal teostatud sügiskünni ja mulla väetustarbe määramisega mullaanalüüside põhjal. Septembris – oktoobris teostatud sügiskünd on peaaegu, et möödapääsmatu just vanade ja umbrohtunud taimikute ümberrajamisel. Rohumaade künniks on soovitatav kasutada poolvint- või vinthõlmaga atra. Künnisügavus peaks reeglina olema 22…25 cm. Künnieelne mulla randaalimine ei ole alati vajalik. Juhul kui on tegemist rohukamaraga, kus hariliku orasheina osatähtsus on suur, siis on randaalimine pigem kahjulik agrotehniline võte, kuna selleläbi paljundame omakorda orasheina risoome.

Oluline on, et ümberpööratud rohukamar saaks aega kõdunemiseks. Seetõttu on varasemal sügiskünnil eelis hilissügise künni ees. Turvasmuldadel ja raske lõimisega muldadel on  soovitatav sügiskünd teostada hiljemalt juulikuus, sest soojas mullas toimub vana rohukamara lagunemine kiiremini.

Herbitsiidide kasutamine

Kui ümberrajatav rohumaa sisaldab hariliku orasheina, võilille jm tülikaid rohundeid, peaks selle hävitama herbitsiidi toimel enne rohukamara kündi. Enamlevinuimaks preparaadiks on Roundup või Roundup Bio, mis on süsteemne herbitsiid (toimeaineks on glüfosaat) orasheina jt pikaealiste umbrohtude tõrjeks. Selleks, et glüfosaadi mõju maksimaalselt ära kasutada, peaks harilik orashein olema hea kasvu juures, omama vähemalt 3-4 rohelist lehte ja 10-15 cm kõrge. Pritsimistööd tuleb teostada kuiva ilmaga. Roundup’i kulunorm on 3-4 l/ha ja preparaadi toimet on märgata 10.-14. päeval pärast pritsimist. Roundupiga töödeldud põllul võib mullaharimistöödega alustada siis, kui umbrohumass on täielikult pruunistunud, s.o. olenevalt pritsimise ajast 2-4 nädalat pärast pritsimist.

Orgaanilised väetised (tahke- ja vedelsõnnik, kompost)

… tuleks anda künni alla ja vedelsõnnik kevadise mullaharimise ajal. Eriti oluline on orgaaniliste väetiste kasutamine rohumaade rajamisel huumusevaestele ja erodeeritud muldadele. Soovitatavaks orgaanilise väetise normiks võiks olla 25-30  t/ha. Nii rajamiseelselt kui ka järgnevatel kasutusaastatel pealtväetisena antav orgaaniline väetis virgutab mikrobioloogilisi protsesse heintaimede juurte kasvukeskkonnas ja varustab mulda mitmekülgselt vajalike toiteainetega.

Mullaproovide analüüsil selgub lisaks mulla toitainete sisaldusele ka väga oluline taimede kasvukeskkonda iseloomustav näit – mulla happesus.

Happeliste muldade (pH < 6,0) külvieelne lupjamine lubiväetistega on hädavalik juhul, kui kavatsetakse külvata liblikõielisi või liblikõieliste rohket seemnesegu. Liblikõielised heintaimed on väga tundlikud mulla happelise reaktsiooni suhtes. Liblikõieliste heintaimede kasvatamiseks tuleb lubiväetist kasutada juhul, kui mulla pHKCl on mulla pindmises kihis (0…10 cm) alla 6,5 ja kõrreliste heintaimede puhul alla 5,5. Soomullad vajavad lupjamist, kui mulla pHKCl on langenud alla 5,0.

Lubiväetised on soovitatav anda kahes osas: üks osa enne sügiskündi ja teine osa kevadise mullaharimise eel. See tagab lubiväetiste sattumise seemnete idanemiskeskkonda. Soovitatavaks tolmpõlevkivi normiks on 5…6 t/ha. Eestis lubiväetisena kasutatav tolmpõlevkivituhk on kiiretoimeline lubiväetis, mis sisaldab peale kaltsiumi veel magneesiumi, väävlit, kaaliumit, fosforit ja mitmeid mikroelemente (B, Cu, Mn, Mo, Zn, Co) (Turbas 1996).

Kevadised mullaharimistööd

Kevadiste mullaharimistöödega tuleb alustada varakult, et luua heinaseemnetele soodsad arengutingimused. Piisav mullaniiskus on väikeste heinaseemnete kiireks algarenguks üks olulisemaid faktoreid. Seega peab mullaharimistöödega alustama esimesel võimalusel´, kui muld traktorit juba kannab ega paaku.

Esimeseks mullaharimistööks peaks olema mulla kultiveerimine (soovitatavalt ‘S’ piidega kultivaator) ja sellele järgnema mulla tasandamine kerge libistiga. Esimese kultiveerimisega tekitame ‘lahtise mulla’. Kerge libisti toimel ühtlasi tasandame mullapinnal mikrolohke, tihendame mulda, aga samas ‘kaanetame’ mullapinnal paiknevad mullakapillaarid – seega takistame mullavee aurumist pindmisest kihist. Järgneb mulla kultiveerimine, kusjuures tuleb arvestada, et liigne mulla kultiveerimine kuivatab liigselt mulla pindmist kihti – seemnete idanemiskeskkonda. Kevadise mullaharimise sügavus on 10 – 15 cm. Külvieelne muld peab olema ‘vajunud’ ja kobe ainult ülemine 5 cm. Kui külvitöö on planeeritud teostada kohe peale kultiveerimist, tuleb muld enne veel rullida. Sellega tagame me seemnete ühtlasema külvisügavuse. Oluline hooldustöö enne külvi on peale viimast mulla kultiveerimist suuremate kivide koristamine.

Autor: Are Selge (uuendatud märts 2022)

Külviaeg on kultuurrohumaa külvi võtmefaktoriks.

Peatüki autor: Are Selge (uuendatud märts 2022)

Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine. (Vikipeedia)

Seemnete idanemiseks ja kiireks arenguks vajavad taimed kindlaid temperatuure ja niiskust. Seega optimaalne külviaeg sõltub eelkõige regiooni klimaatilistest ja mullastiku iseärasustest. Eestis loetakse parimateks külviaegadeks mineraalmuldadel varakevadist külvi ja suve II poole ehk augustikuu külvi.

Varakevadise külvi (aprill – maikuu algus) eeliseks on soodsad kasvutingimused heintaimede kiireks arenguks, kuna muld sisaldab piisavalt vett. Mulla pindmise kihi küllaldane niiskusesisaldus on üks võtmeküsimusi rohumaade rajamise õnnestumisele. Kevade lõpus – suve alguses (mai lõpp kuni juuni lõpp) rajatud rohumaid kimbutab umbrohtude (eelkõige võilille) massilise leviku oht ja seega kipuvad need rohumaad jääma tihti lisaks mullaniiskuse defitsiidile ka umbrohtunumateks. Varakevadise külvi üheks eeliseks suve II poole külvi ees on see, et  rohumaad saab kasutada nii niitelisel kui ka karjatamise eesmärgil juba kasutusaastal.

Suvise teise poole ehk augustikuu rohumaa külvi peamine eelis kevadise külvi ees on järjekindel umbrohtude kurnamine ja hävitamine (eelkõige orasheina risoomide) kultiveerimisega. Ühtlasi tasandatakse mulda ja luuakse head eeltingimused umbrohupuhta rohumaataimiku rajamiseks. Ka suve II poole külviga ei tohi hilineda. Septembrikuusse jääva külvi puhul ei pruugi jääda heintaimedel piisavalt aega talvitumiseks vajalike varutoitainete kogumiseks. Eriti tundlikud on hilise külvi suhtes liblikõielised heintaimed. Augustikuu rohumaade külvi soovitan just turvasmuldadel ja Saaremaal ning Hiiumaal.

Hea külviks ettevalmistatud muld peab olema hästi tasane ja piisavalt tihendatud. Mulla kobestatud sügavus ei tohiks ületada 20-30 mm. Hästi tihendatud mulla alakiht varustab seemneid (külvist) piisavalt niiskusega ja loob head tingimused noore taime arenguks.

Heinseemne ühtlase tärkamise huvides on väga oluline ühtlane külvisügavus. Kuna heinaseemned on suhteliselt väikesemõõdulised, jääb õige külvisügavus vaid 10…20 mm piiridesse. Sellist külvisügavust on võimalik saavutada tasase ja vaid pindmiselt kobeda mulla ettevalmistamise korral. Külvisügavuse mõju heintaimede tärkamisele iseloomustab alljärgnev tabel.

Külvisügavuse mõju valge ristiku ja karjamaa raiheina seemnete idanemisele (Frame et al 1998)

Külvisügavus (mm) Idanemise %
Valge ristik Karjamaa raihein
10 81 94
20 63 95
30 21 86
40 12 68

Mulla tasasus kombinatsioonis tihendatud mullaga loob head tingimused ühtlase sügavusega külviks, tagab hea mulla kandvuse ja seetõttu on ka noor rohukamar vastupidavam hilisemale loomade tallamisele ja tehnika survele. Tasane mullapind võimaldab madalat ja ühtlase kõrgusega taimiku niitmist rohumaa kasutusperioodil.

Muldade (eriti kergete- ja turvasmuldade) ettevalmistamisel on soovitatav kasutada mulla tihendamiseks peale viimast kultiveerimist rulle. Siinkohal tuleb mainida rihvelrullide eelist silerullide ees. Nimelt murendavad rihvelrullid mulla ülemise kihi paakunuid mullakamakaid ja tihendavad mulda märksa efektiivsemalt.

Reaskülv

Külvikuna tuleks kasutada spetsiaalseid heintaimede külviks valmistatud külvikuid. Seemendite vahekaugus peaks olema maksimaalselt 75 mm ja külvisügavus 1-3 mm kõrreliste puhul ja maksimaalselt 2 mm kui seemnesegu sisaldab ka ristikuid. Tagab ühtlase külvisügavuse.

Foto: Seemendajatega reaskülvik Specagra

Hajuskülv

Rahuldavaid või häid tulemusi võib saada ka teraviljakülviku kasutamisel, kui eemaldada seemendid ja seeme jookseb torudest hajusalt maapinnale, kus see segatakse külviku järel veetava äkke abil mullaga.

Sõltumata külviviisist on oluline, et külvik oleks agregaadis kergete äketega. Külvijärgsel rullimisel on oluline roll heinaseemnete arenguks soodsa kasvukeskkonna kujundamisel. Rullimist ei tohi teostada peale vihma, kui muld on märg. Oluline on valida õige rullide raskus (turvasmuldadel kasutatakse raskemaid rulle).

Peenseemne külvik

Rohukamarasse otsekülv

Müügil on rida otsekülvikuid, mis on mõeldud heinaseemne külviks otse rohukamarasse.

Vredo Agri Twin peenseemne otsekülvik Hummuli Agro OÜ talvekahjustustega rohumaal (2019.a.). Foto autor Are Selge

Kaasaegsed otsekülvikud suudavad külvata reaskülvina niisketes aga ka kuivades oludes, lõigata läbi rohkete taimejäänuste ja olema pärast suuteline ka lõigatud prao sulgema. On abiks kultuurrohumaal talvekahjustuste parandamisel

Rohumaade täiendkülv

Soovitatakse talvekahjustuste (lumiseene kahjustused) esinemisel rohumaade tühikute taastamiseks. Autori kogemustele tuginedes ei soovita rohumaadele täiendkülvi teha, sest reeglina kujuneb see väheedukaks tegevuseks.

Foto: APV ökoäkked

Foto: APV ökoäkked

Uuskülv kattevilja alla

Rohumaade uuskülvil kattevilja alla on külviaastal võimalik saada maksimaalne saak pinnaühikult.

Kattevilja allakülvina on soovitatav rajada põldheinapõllud (punane ristik + timut). Kattevilja taluvad hästi punane ja roosa ristik, timut ja harilik aruhein. Rahuldavalt taluvad kattevilja hübriidlutsern, harilik nõiahammas ja kerahein. Ülejäänud teised liigid ei talu kattevilja, isegi näiteks ohtetu luste ja päideroog, rääkimata valgest ristikust ja aluskõrrelistest.

Katteviljana kasutatakse reeglina varavalmivaid odrasorte, kusjuures tuleb vähendada nende külvisenormi 25-30% ja lämmastikväetiste andmine ei ole soovitatav. Heinaseeme külvatakse tavaliselt koos katteviljaga või ka hiljem, kui kattevili on juba 2-3 lehe faasis.

Kattevilja allakülvil on ka omad puudused – teravilja poolt heintaimede varjamine, konkurents mulla toitainete ja vee omastamisele, kattevilja võimalik lamandumine jms.

EI SOOVITATA karjamaade rajamist kattevilja allakülvina. Liblikõielistest heintaimedest on eriti tundlikud kattevilja suhtes valge ristik ja lutsern.

Luues seemnetele head idanemistingimused on oluline tagada jätkuvalt noorte heintaimede kiire areng.

Esimeseks hooldusvõtteks katteviljata uuskülvide juures on umbrohtude pealtniitmine. Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega nii toitainete, valguse kui ka niiskuse osas. Üheaastaste umbrohtude levik uuskülvis on üsna sage ja seetõttu taimiku niitmine ~15 cm kõrguselt ka tihti hädavalik. Sellel kõrgusel ei lõika me kultuurtaimi, küll aga pidurdame umbrohtude arengut ja välistame seemnete valmimise ning leviku läbi generatiivorganite.

Hooldusniitega ei tohi hilineda, sest mahaniidetud mass võib põhjustada kultuurtaimede ‘lämmatamist’ ning tekitada rohukamaras tühikuid. Kui aga umbrohtude levik ei ole probleemiks ja kultuurtaimed ei ole varjatud, siis on mõttekam I niide koos umbrohtudega haljasmassiks koristada.

Mõningatel juhtudel (lühiealiste kaheiduleheliste umbrohtude leviku korral) on uuel, vastrajatud rohumaal vajalik ka keemiline umbrohutõrje (nt. Basagran, kulunorm 2,5 – 3,0 l/ha).

Peale ühe või harvem kahekordset hooldusniidet on karjamaa valmis kasutamiseks. Kevadiste külvide karjatamist on soovitatav alustada suve II poolel noorkarjaga ja kuivades ilmastikuoludes. Oluline on lasta taimedel moodustada tihe rohukamar ja anda aega juurestiku väljaarendamiseks, sest sellega luuakse loomade trampimisele vastupidav rohukamar. Vihmaste ilmade korral, kui muld on väga niiske, ei ole soovitatav karjamaid karjatada. Seega tuleks saak koristada, kas haljassöödaks või siloks.

Rohumaataimik peaks enne talve olema paraja kõrgusega – mitte liiga madal (min 7 cm kõrge) ega ka liiga kõrge. Kuid liiga hilist tugevat karjatamist või niitmist tuleb vältida.

Autor: Are Selge (september 2014, uuendatud märts 2022)

Kui plaanid rajada rohumaad, siis:

  • määra mulla happesus ja toitainete sisaldus;
  • koosta vastavalt rohumaa otstarbele ja mullale seemnesegud;
  • kasuta lihtsaid seemnesegusid;
  • seemnesegude koostamisel pööra tähelepanu mitte ainult heintaime liigile vaid ka sordile;
  • ära osta tundmatut seemet;
  • vahelduva kasutusega rohumaa rajamisel vali seemnesegu, mis võimaldab nii karjatamist kui ka siloks koristamist;
  • punast ristikut ei soovitata karjamaasegusse;
  • 1-aastast raiheina kasuta seemnesegus nn olukorra sunnil;
  • karjamaa raiheina rohke segu külvamisel vali parasniiske, tasane kõlvik/muld;
  • ära hiline külviga;
  • mullapind peab külvieelselt vaid pindmiselt kobe olema. Jälgi, et seeme ei satuks liiga sügavale mulda.
Go to Top