Eestimaa Looduse Fondi tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu: ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine; Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine; loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine; keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas; lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks. Loe lähemalt http://www.elfond.ee/

Roheline värav on venekeelne uudisteallikas, mis pakub tasuta informatsiooni loodus- ning keskkonnateadlikku mõtteviisi edendamiseks. Roheline Värav pakub infot, mis aitaks mõista ökosüsteemi terviklikkust, selle toimimist ning haavatavust; suurendada ühtekuuluvustunnet inimese ja looduse vahel; õppida arvestama loodusega iga otsuse algetapil. Loe lähemalt http://www.greengate.ee/

Ökomärgised võeti kasutusele pakkumaks tarbijale võimalust leida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ökomärgised paigaldatakse ainult toodetele/teenustele, mis vastavad seatud kriteeriumitele. Ülevaade levinumatest ökomärgistest: https://envir.ee/et/el-okomargise-kampaania

Euroopa Rohelise Kokkuleppe (European Green Deal) eesmärk on, et Euroopast saab maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Ettepanekute eesmärk on muuta kõik ELi majandussektorid selle ülesande täitmiseks sobivaks. Nendega suunatakse ELi saavutama 2030. aastaks oma kliimaeesmärke õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

Strateegia “Talust taldrikule” (Farm to Fork) esitati 2020. aasta mais Euroopa rohelise kokkuleppe ühe põhimeetmena. Strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ning muuta ELi praegune toidusüsteem kestlikumaks.
https://ec.europa.eu/food/horizontal-topics/farm-fork-strategy_en

Algatus “4 per 1000” on mõeldud täiendama vajalikke jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks nii globaalselt kui ka üldiselt kogu majanduses. Algatuse eesmärk on näidata, et põllumajandusel ja eelkõige põllumuldadel võib toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste osas olla ülitähtis roll. https://www.4p1000.org/

Veiste karjatamine aitab hoida elurikkust
Kuidas on rohumaaveise kasvatus keskkonnale kasulik ning millised on kliimamuutuste mõjud loomakasvatusele.

Põllumajanduse kliimamõju ehk süsiniku jalajälg 
Mis on süsiniku jalajälg ning kuidas on see põllumajandusega seotud?

Miks on kliimamuutusega kiire? Kliimamuutused ja elurikkus numbrites.
Mida kauem venitame tegevustega, seda kallimaks muutub kliimaneutraalsuse saavutamine.

Taastav põllumajandus – kas kestlik tulevikusuund?
Ka Euroopa Liidu mullapoliitikas leiavad nii agroökoloogia kui ka taastav põllumajandus kestlike mullaharimisvõtete kogumina üha enam käsitlemist.

Vahekultuurid – kuidas neist koduaias kasu lõigata?
Kui me räägime vahekultuuridest, siis räägime kultuuridest e taimedest, mida on paslik külvata põhisaagi koristuse järel nii peenramaale kui ka kasvuhoonesse.

Ühine põllumajanduspoliitika muutuste vankri ees 
Mida toob saavutatud kokkulepe kaasa Eesti põllumehele, sellest kirjutab blogipostituses maaeluminister Urmas Kruuse.

Räägime Euroopa uuest kliima- ja energiapaketist
Plaanitavatest sammudest eesmärkide suunas liikumisel põllumajanduse kontekstis kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Brošüür “Parimad sõnnikulaotuse tehnoloogiad Eestis“, milles tuuakse välja videos lähemalt esitletud tehnoloogiate (lohislaotus, segamislaotus, survelaotus, avalõhe-sisestuslaotus ja sulglõhega sisestuslaotus) võrdlused.

Brošüür “Toetusmeetmed sõnnikumajanduse uuendamiseks ja tehnoloogiate arendamiseks Eestis

Järgevas videos käsitletakse lähemalt:

● Lohislaotust
● Segamislaotust
● Survelaotust
● Avalõhe-sisestuslaotust
● Sulglõhega sisestuslaotust

Läänemeremaade uuenduslike tehnoloogiate foorum sõnniku jätkusuutlikuks käitlemiseks | Baltic Forum for Innovative Technologies for Sustainable Manure Management

“Kliimaneutraalsus: miks see nii palju haiget teeb?” on 2021. aasta Arvamusfestivali arutelu, mida korraldas Eestimaa Looduse Fond. Arutelu salvestus on eestikeelne venekeelsete subtiitritega.