Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid.

Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist potentsiaali (Barret et al, 2015).


Eesti mullastikule on iseloomulik karbonaatmuldade ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Mullastikukaardi alusel on Eestis turvastunud muldade osakaal 6,3% ja turvasmuldade osakaal 24,6%. .

Muldade seisundit võivad negatiivselt mõjutada valedest majandamisvõtetest tulenev viljakuse langus, tihenemine, erosioon, taimekaitsevahendite jääkide kuhjumine, samuti turbamuldade kuivendamine jms. Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, muldade toitainevaru vähenemine ning piirkonniti ka hapestumine.

Riikliku mullaseire tulemused näitavad üldise trendina orgaanilise süsiniku (Corg) varu langust mulla seirealadel. See on seotud peamiselt Corg sisalduse vähenemisega mulla huumushorisondis. Võimaliku põhjusena on välja toodud mulla harimisvõtted, nt mustkesas hoidmine, kuivendamine, mulla lasuvustiheduse suurenemine.

Mulla tervist soodustavad ideed

Muldade saastumist nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega – ja see on odavam kui “ravi”. Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist.

2019. aastal kutsuti kokku EIP-AGRI muldade saastumise fookusgrupp (Protecting agricultural soils from contamination).  Grupi ülesandeks oli loetleda peamiseid mulla saasteaineid erinevates piirkondades ning meetodeid mulla saastumise vältimiseks.

Eksperdid loetlesid mitmeid häid põllumajandustavasid:

  • Mulla katmine kattekultuuride või taimestikuga võib suurendada mulla viljakust vähendades väetiste ja pestitsiidide kasutamise vajadust ning saastumise võimalust.
  • Külvikord, põllukultuuride kombineerimine kaunviljadega ja mullaharimine võib parandada mulla kvaliteeti ja viljakust, “relvastades” mulda saastumise vastu.
  • Täppisviljelus võib aidata vältida kemikaalide liigset kasutamist ja seega saastumist ning säästab rahakotti
  • Uuenduste rakendamine ja koostöö teadlastega võivad avada uusi võimalusi.
Loe edasi ideid innovatsiooniprojektideks www.maainfo.ee artiklist, 8. oktoober 2020

Mulla seire puhul tasub kaaluda nii tegevuse pikaajalist kasulikkust, vajalikke investeeringuid ning ajakulu.

Seire majanduslik mõju peaks olema positiivne: säästa raha, suurendada sissetulekuid, säästa sisendeid.  Ilma võrreldavate pikaajaliste andmestiketa pole võimalik tuvastatud muutuste olulisust hinnata. Mullatervise kohta on teaduskirjanduses saadaval palju uut uurimisteavet, kuid praktiline rakendamine ja katsetamine on endiselt puudulik.

KUIDAS?

Mulla seisundi hindamiseks Euroopas on rahastatud mitmeid uurimisprojekte, moodustunud on nn mullaseire võrgustikud (soil monitoring network ehk SMN). Riiklikud võrgustikud töötavad kogu Euroopas, kuid need pakuvad enamasti ainult piiratud atribuutide komplekti. Seirega keskendutakse peamiselt keemilistele omadustele, samas nii bioloogilised kui ka füüsikalised omadused on olulised. Riikide mullaproovide võtmise ja analüüsimise meetodite lai valik piirab andmekogumite ühtlustamise võimalusi.

Eurostat maakasutuse raamistik LUCAS (https: //land.copernicus.eu/imagery-in-situ/lucas) on ELi tasandi seiresüsteem, mis keskendub maakasutuse muutuste dünaamikale Euroopa Liidus. Alates 2012. aastast on hõlmatud kõik 27 ELi riiki ja erinevate muldade (põllumaa, rohumaa, mets, hoonestatud alad, transpordivõrk jne) kohta on analüüsitud üle 270 000 punkti. Nendes punktides kirjeldavad maamõõtjad  maapinda ja maakasutust, niisutuskorraldust ja maastiku struktuurielemente. Lisaks võetakse 1/10 punktist mullaproovid, mida kasutatakse näiteks Euroopa mullakaartide ajakohastamiseks. LUCAS 2015 pinnase analüüs hõlmas peamiselt füüsikalis-keemilisi omadusi, näiteks: pH, orgaaniline süsinik, toitainete kontsentratsioon ja katioonivahetusvõime. Aastast 2018 on kättesaadav uuendatud kaardimaterjal ning andmeid on täiendatud bioloogilise mitmekesisuse näitajatega. Väliuuringud hõlmasid visuaalset hinnangut erosioonile ja huumusekihi tüseduse mõõtmist. Kuigi LUCAS-ele on eraldusvõime, ruumilise katvuse ja valimi osas piiranguid, võimaldab raamistik jälgida mulla tervist Euroopa tasandil. Ehkki  saadud järeldused ja tulemused ei ole põllumajandusettevõtte tasandil väga informatiivsed.

Paljutõotav meetod mulla füüsikaliste omaduste hindamiseks on “Visuaalne mulla struktuuri hindamine” (Visual evaluation of soil structure – VESS). VESS on piisavalt tundlik, et tuvastada pinnase majandamisest tulenevaid struktuuri erinevusi pinnase kihtides ja nende vahel. Mulla horisont avatakse ning hinnatakse kihtides muuhulgas osakeste suurust, juurestiku sügavust jm.  VESSi tuleks teha siis, kui muld on niiske: kevad ja sügis. Proovid võetakse nii aladelt, kus eeldatakse head mullastruktuuri, kui ka aladelt, kus mulla struktuur on eeldatavasti halb, et näha pinnase erinevates kihtides toimuvaid muutusi.

Tuntuim mulla füüsikaline oht on mulla tihenemine. Kuid viimasel ajal on uuteks ohtudeks ka pinnase saastumine plastiga, mida kasutatakse põllumajanduslikus tootmises, ja mikroplast.

Mulla füüsikaliste omaduste mõistetavad ja nähtavad mõjud annavad põllumeestele motivatsiooni teha muudatusi oma tavades.

Väljavõte artiklist EIP-AGRI: Mullaseire (27. oktoober 2020)

Keemilise mullaseire puhul on oluline, et mullaproove võiks võtta iga 3-5 aasta tagant samades proovikohtades.

Vähemoluline pole keemiliste analüüside metoodika ning analüüsitavad komponendid. Keemiliste analüüside puhul võiks vaadelda järgmist: pH, elektrijuhtivus, lämmastik (N), mulla orgaaniline aine, mulla orgaaniline süsinik, fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), tsink (Zn) ja ka mõned potentsiaalselt toksilised elemendid (PTE).

Põllumajandustootjad võiks kaaluda pinnase saastatuse uuringute tegemist, kuna saastumine võib põhjustada mulla viljakuse ja ühe või mitme mulla funktsiooni halvenemist. Saastumine on tavaliselt seotud atmosfääri sadestumise, teatavate põllumajandustavade ning ebapiisava jäätmete ja reovee ringlussevõtuga (vt ka projekti ENVASSO).

Bioloogiline mullaseire tähistab bioloogilisi näitajad, mis annavad ülevaate mullaelustikust ja mullas leiduvate organismide mitmekesisusest.

Mullapinna õhukeses kihis on lugematu arv organisme. Neil on võtmeroll mulla orgaanilise aine lagunemisel, toitainete ringluses, mulla saasteainete lagunemisel ning mulla struktuuri tekkimisel ja stabiilsusel. Mullaelustik reageerib kiiresti ka mulla majandamisele ja maakasutuse muutustele ning võib olla mulla kvaliteedi näitajate kandidaat.

Bioloogiline seire piirdub enamasti “musta kasti” mõõtmistega, näiteks mikroobne biomass ja mulla hingamine. Harva vaadeldakse näiteks nematoodide, (mikro) lülijalgsete või mullaelustikku kompleksina. Mullaorganismide seirel  on siiski piiranguid (erandiks on usside tihedus) nende dünaamiliste omaduste tõttu. Mulla elustiku seires valitakse seetõttu näiteks: mulla hingamine, mikroobide biomass, lämmastiku mineralisatsioon, vihmausside tihedus, juurte tervis, ensüümide aktiivsus, nematoodid, mikroobide mitmekesisus, mulla fauna mitmekesisus jne.

Biokeemia: Sobivateks mulla kvaliteedi näitajateks on pakutud mullaensüümide aktiivsust, kuna: (1) need on mulla mikroobse aktiivsuse näitajad ja seotud toitainete tsüklite ja muundumistega; (2) nad võivad kiiresti reageerida looduslike ja inimtekkeliste tegurite põhjustatud muutustele mullas; (3) neid on lihtne mõõta. Näiteks:

  1. süsiniku ringlus: dehüdrogenaas, tselluloos, invertaas, amülaas,  nitrifikatsioon ja N-mineralisatsioon;
  2. lämmastiku ringlus: karbamiid, glutaminaas ja asparaginaas;
  3. fosfori ringlus: fosfataas;
  4. väävli ringlus: arilsulfataas

Väljavõte artiklist EIP-AGRI: Mullaseire (27. oktoober 2020)

Video