Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Meelis Annuse kogemus Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhina maamajandusliku ettevõtlusega alustajatel rahastuse leidmine, finantsinstrumendid alustavale ettevõtjale, kaaslaen toetuste kaasrahastamiseks, äriplaani koostamisel tegevuste planeerimine, elluviimine ja nende katmine üldiselt, mh tagatise hindamine, tasuvuse hindamine jne. Eesmärk on anda alustavale ettevõtjale lihtsas ja arusaadavas keeles olulisim tasutainfo rahastusvõimaluste ja finantside planeerimise kohta.
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
detsember 2023
Maaettevõtluses laenuraha kaasamine
Maaelu Edendamise Sihtasutus ehk omadele MES, nagu ütleb organisatsiooni juht Meelis Annus, on riigi poolt asutatud eesmärgiga laiendada finantseerimisvõimalusi maaettevõtjatele.
Hiljuti täitus sihtasutusel 30 tegevusaastat ja MES-i kaasabil on alguse või arenguhoo saanud nii mõnigi maapiirkonna ettevõtmine. Vestlesime pikaajalise pangandussektori kogemusega sihtasutuse juhi Meelisega sellest, millal ja mis tingimustel on mõistlik laenuraha kaasata, kuidas kujuneb selle hind, mida saab kasutada tagatiseks ja kuidas käituda siis, kui kõik ei lähe nii, nagu äriplaanis planeeritud.
Enesekindlus aitab ettevõtluses edasi
Laenuraha ehk moodsamas keeles finantsvõimendust kasutada on pikka aega rahanduses töötanud Annuse arvates optimaalne siis, kui kalkulatsioonid paigas. See tähendab, et läbi on mõeldud ja arvutatud see, kui palju üks kulutatud laenueuro tagasi toob ja arvestatud sealjuures ka võimalike riskidega.
MES ei konkureeri pankadega vaid laiendab laenuvõimalusi maaettevõtjatele, seda nii käenduste, suurema paindlikkuse, kui ka MAK (Eesti maaelu arengukava) vahendite abil soodustingimustel laenude vahendamise näol.
Äri eesmärk on reeglina kasumi teenimine, kuid eriti maaettevõtluses kohtab tihti ka nö elustiili ettevõtteid, kus esmane eesmärk on toota või teenust pakkuda sellises mahus, et võimalik oleks omal ära elada. Annuse kogemuse põhjal peaks selleks ettevõtte aastakäive olema vähemalt 100 000 eurot müügitegevusest. Juhul, kui prognoos näitab väiksemat summat, oleks mõistlik jääda palgatööle ja kui on soovi ettevõtlust siiski arendada, teha seda, vähemalt esialgu, näiteks põhitöö kõrvalt.
Ettevõtlus ja risk käivad käsikäes
Laenurahaga äri alustamine on igal juhul risk. See tasub ette võtta, kui on planeeritavast investeeringust tulenevalt vajadus või kindel soov kiireks kasvuks ja järk-järguline edasi liikumine või tulu teenimine ilma selle kapitalisüstita piiratud või võimatu. Hea plaan on see, kus iga laenatud euro toodab ettevõtjale sama palju kasumit.
Kuigi laenuusaldaja tahab näha taotleja eelnevat tegevusajalugu, tasub pikalt finantssektoris töötanud Meelise sõnul panka minna ka siis, kui on olemas hea idee ja excel selle toimimist kinnitab. Samuti on heaks eelduseks ettevõtja põhjendatud arusaam, milles on ta konkurentidest parem ja mis on tema eelised ja tugevused selles valdkonnas. Läbi tuleks mõelda konkreetne tegevusplaan. Olulised on ettevõtja enesekindlus ja selge visioon.
Kes saab laenu
Suures plaanis jagunevad laenutooted kaheks: käibelaenud, reeglina lühiajalised, ja investeerimislaenud ehk pikaajalised laenud. Nendest esimest kasutatakse ettevõtte jooksvate kulude katteks ja teisega soetatakse põhivara, masin, seade vm ressurssi, et oma äritegevust arendada, kaasjastada, suurendada vm.
Meelis rõhutab, et oluline on saadud vahendeid ka sihtotstarbeliselt kasutada, ehk käibelaenuga ei tohiks osta näiteks põllumaad, vastasel juhul tekivad suure tõenäosusega likviidsusprobleemid ning jooksvate kulutuste teenindamine saab häiritud.
Esmane hindaja, kas laenu võtta, peaks Annuse sõnul olema laenuvõtja ise. Laenu saamise protsess finantseerija vaatest algab ettevõtja taustaandmete ja aruannetega tutvumisega. Vaadatakse senist majandustegevust, juba olemasolevaid kohustusi. Nende põhjal arvutatakse välja ka olulisemad finantssuhtarvud ja antakse esmane hinnang ettevõtte laenukõlbulikkusele.
Juhul kui tegemist on juba tegutseva ettevõttega, tuleb esitada majandusaasta aruanded ehk bilanss ja kasumiaruanne, mis on võimalikult värsked ja mitte vanemad kui 3 kuud. Ettevõttel peavad olema eelnevate aastate aruanded äriregistrisse tähtaegselt esitatud, üleval ei tohi olla maksuameti ajatamata võlga.
Lisaks aruannetele tuleb kokku panna finantsprojektsioon, mille jaoks on enamasti rahavoogude aruanne, mis näitab rahade liikumist tulevikuprognoosina.
Ettevõtte juht on võtmeisik
Nii ettevõtja enda jaoks, eriti kui tegemist on alustajaga, kui laenaja äritegevuse hindajale on oluline aru saada kuidas tootmisprotsess tervikuna toimib: millised ressursid on kasutuses nii tehnika, seadmete, hoonete, maa jm materiaalse koha pealt, aga ka millised teadmised, oskused, kogemused on ettevõtjal ja või tema potentsiaalsetel töötajatel.
Äriplaanis tuleks välja tuua ettevõtte üldiseloomustus, sh olemasolevad ressursid, toomistegevuse kirjeldus ja kindlasti ülevaade turustamisplaanist: kuhu, kuidas, kellele ning mis hinnaga oma toodet või teenust müüa kavatsetakse. Hea kui on olemas konkreetsed müügilepingud või eelkokkulepped, mida saab välja tuua.
Samavõrra oluline on ettevõtte juhi taust ja kompetentsid, hea eestvedaja võib ka väheste vahenditega ettevõtte kasumlikuks muuta ja vastupidi- kui juhil puudub adekvaatne ja realistlik plaan ning tegevuskava, või on tal juba eelnevalt ebaõnnestunud ärisid, mis pole korrektselt lõpetatud, vähendab see ettevõtte usalduskrediiti ja tõstab riskiklassi.
Rahavoogude aruanne koostatakse reeglina kolme järgneva tegevusaasta peale ja selles on ära toodud ettevõtte äritegevusega seotud jooksvad kulud, sh tööjõukulu ning sissetulekud nii müügitulu, toetuste jm näol.
Iga laenatud euro tagasimakseks peab rahavoogudes olema minimaalselt 1,1 euro väärtuses vahendeid. Tagasimakse võimekus peaks tekkima eeskätt tootlikkuse tõusu, mitte mistahes ühekordse tehingu arvelt.
Intressimäär kujuneb tagatiste ja taotleja riskiklassi põhjal selge loogikaga: mida väiksem on risk ja paremini tagatud laen, seda soodsamad tingimused laenaja jaoks.
Laenu tagamisest ja maksepuhkusest
Suuremate, eekätt investeerimise eesmärkidel kaasatud summade puhul, tuleb laen reeglina ka tagada. Tagatis on vara , mis makseraskuste korral on võimalik realiseerida ja seeläbi on krediidi andjal võimalik oma raha läbi selle müügi kätte saada. Siin tuleb mängu üks suur erinevus panga ja MES-i vahel: kui panga keskmine tagatisvara väärtuse ootus on laenusummaga võrreldes keskmiselt 1,3 kordne, siis MES-i porfellis on laenutooteid, kus tagatisnõue on 50-70%. Need tooted on mõeldud ja teevad võimalikuks laenamise just väiksematele ja alustavatele maaettevõtetele, kellel bilansis varasid tagasihoidlikult või suurem arenguhüpe plaanis.
Lisaks sellele pakub MES ettevõtjatele ka ise käendust, ehk kui pangalaenu taotledes jääb tagatisvarast puudu, on võimalik MES-ilt käendust küsida ja laen siiski pangast kätte saada. Käendusel on hind, seda arvutatakse laenujäägilt ja see jääb reeglina vahemikku 1-4%. MES-I käendusega on võimalik tagada laenud kuni 80 % ulatuses.
Laenuraha hind sõltub laenajast ja üleüldisest finantsolukorrast. Kuna raha hind on suures pildis seotud Euroopa panga keskmise intressimääraga (tuntud ka kui EURIBOR), siis selle olulisest tõusust tingituna on laenuraha viimasel aastal märkimisväärselt kallinenud.
EURIBOR-ile lisatakse panga marginaal, mida kõrgema riskiga on raha välja andmine panga jaoks, seda suuremaks kujuneb panga poolt lisatav osa.
Esmalt määratakse ettevõtja riskiklass mis sõltub paljudest asjaoludest, nagu senine maksekäitumine ja ajalugu, finantssuhtarvud jms.
Tagatiseks võivad olla
- hüpoteek kinnisvarale- maa, ehitised
- käendus- MES-i käendus, isiklik käendus
- kommertspant- ettevõtte omandis olev raha, seadmed vm käibevara
Kinnisvara, mida hüpoteegiga koormatakse ei pea kuuluma ettevõttele, vaid võib olla ka näiteks lähisugulaste, äripartneri või kelle iganes oma, kes ettevõtmisesse usub ning on laenajaga koos riske nõus võtma ja kandma, arvestusega, et ebaõnnestumise korral müüakse tagatisvara kohustuste katteks maha.
Isiklikku käendust soovitab Annus kasutada väga läbimõeldult, äärmisel vajadusel ja pigem lühiajaliselt, kuna sellisel juhul vastutab äririskide eest käenduse andja kogu oma personaalse varaga.
Samas on äririske, mille realiseerumist ette näha ei ole võimalik.
Maksepuhkust kasutatakse enamasti pikaaegsete inveteeringute puhul, mille (täisvõimsusel) tööle hakkamine võtab aega. Maksepuhkuse perioodil makstakse enamasti ainult intresse ja selle pikkuse planeerimisel tuleks Annuse kogemusele toetudes arvestada esialgsele prognoosile veel lisaks 2-3 kuulist puhveraega.
Lisaks sellele, et uute seadmete või masinate käivitamine aga ka ehitise kasutuselevõtt võib olla ajakulukam näiteks ehituslike ettenägematuste vms tõttu, võib ka selguda, et tuleb teha täiendavaid kulutusi, näiteks lisatööjõu rakendamise vms arvelt. Üleminekuperioodil on samas tihtipeale tulud ja toodang väiksemad ja kulud suuremad.
Äri pole ainult edu
Põhjuseid, miks ettevõtted kohustuste teenindamisel raskustesse satuvad, on Meelise sõnul mitmeid. Üheks võibki olla see, et tegevusplaan ei ole koostatud realistlikult ning tulud- kulud ei vasta äriplaanis esitatule.
Samas võib põhjuseid olla mitmeid ja kõiki neid, eriti maaettevõtluses, kus ilmastikust sõltub tegevusalast lähtudes palju, väga palju või peaaegu kõik, ei ole võimalik riske lõpuni ei ette näha ega ka maandada. Samuti võib väikeeettevõtja sattuda raskustesse näiteks terviseprobleemi tõttu, kui kogu äritegevus on üles ehitatud ettevõtja enda igapäevasele panustamisele.
Annus on oma töös näinud ka seda kuidas vägagi stabiilsetel ja läbimõeldud äridel kukub üleöö ära 40 % käibest. Olgu põhjuseks mõni viimaste aastate kriisidest või näiteks seadusest tulenev piirang või muudatus, mida plaani koostamise hetkel ette näha võimalik ei olnud. Uus reaalsus ja äriplaan tuleb sellest lähtuvalt üle vaadata ja otsida võimalusi ettevõtte finantsvõimekuse parandamiseks.
Siin tuleb hinnata, kas raskused on ajutise loomuga ja neist on võimalik läbi minna näiteks maksepuhkust taotledes, on vaja leida võimalusi omanikeringi laiendamiseks või on võimalik midagi ettevõtte varast maha müüa ja selliselt makseraskuste ringist välja murda.
Äri pole ainult edu, rõhutab Annus, samas ei peaks head ideed vahendite puudumisel teostamata jääma. Kõiki riske ei ole võimalik oma ettevõtlust planeerides ette näha ja ka seda, kui äririsk realiseerub, tuleks mõista.
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit