Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 raames toimus 14. oktoobril riskijuhtimise seminar, kus keskenduti riskide juhtimisele põllumajanduses – eelkõige teraviljakasvatuses ja piimanduses.
Seminaril sai ülevaate saagikindlustuse võimalustest, riskijuhtimise meetmetest ÜPP strateegiakavas alates 2023. aastast ning saagikindlustuse ja kindlustustoetuse kohast põllumehe riskijuhtimise portfellis.
Eesti Maaülikooli majanduse ökonoomika õppetooli professor Rando Värnik tutvustas lühidalt piima tarneahela varustuskindluse projekti – kuidas me suudame ennast ära varustada eriolukordades, näiteks covid-pandeemia puhul ning kuidas kogu ahel toimib nii tootja kui tarneahela lõikes. Seni on piima ahela osapooled hästi toime tulnud pandeemia olukorraga, häired on olnud lühiaegsed. Ahela lülide esmane reaktsioon on olnud kiire, aga võime eespool olevaid ahela lülisid mõjutada on väga piiratud. Pandeemia kui hädaolukorras on probleemid samad ahela kõikides lülides: töötjate haigestumine, sisendite hinna ja kättesaadavusega seotud probleemid (pakkumisšokk). Strateegiad toimepidevuse tagamiseks ka üldjoontes samad: varude suurendamine/üleliigsete varude loomine, tarnijate mitmekesistamine ja asendamine, töökorralduse muutmine, informatsiooni jagamine.
Riskide vähendamine on võimalik
Aadi Remmiku sõnul saab globaalsete riskide vähendamiseks põllumees ise üsna palju ära teha:
- Mullale ja ilmastikule sobivad kultuurid ja külvikorrad;
- Tööde ajastus;
- Masinapargi reservvõimsus.
Lokaalse riski vähendamise võimalused on reeglina üsna piiratud. Saagikindlustus üldjuhul täiendab muid riskijuhtimise meetmeid, eriti kui riik maksab 70% kindlustusmaksetest toetusena kinni. Praegu põhineb kindlustusmatemaatika väga laialt üldistatud andmetel, sest täpsemaid lihtsalt ei ole. Eriti valusalt lööb see kõrgetele saakidele orienteeritud põllumehi, sest kindlustusele kättesaadavates andmetes on kõik põllumehed ühes “potis” ja riskihinnang toimub tervele potile ühtselt. Samas salvestab tänapäevane põllumajandusettevõte oma tootmise kohta iga päev massiivselt (suur)andmeid, millest suurt osa tegelikult eriti ei kasutata, aga mille põhjal kindlustus saaks tunduvalt paremini aru konkreetse tootja potentsiaalist ja tulemustest.
Janeli Tikk Maaeluministeeriumist tõi välja, et põllumajandusturgude avatus ja tootjahindade volatiilsus muudab põllumajandussektori sissetulekud kõikuvaks. Riigi roll riskijuhtimises on aidata kaasa sellise majanduskeskkonna kujundamisele, kus majanduslik ühistegevus ja turg pakuks ettevõtjatele võimalusi riskide maandamiseks. Järjest suuremat mõju avaldavad põllumajandustootjatele kliimamuutused ja ebasoodsad ilmastikuolud, seega tuleb enam tähelepanu pöörata riskijuhtimise instrumentidele, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu vastuja tootmisriskide vastu. Variantideks on sissetulekute stabiliseerimine toetuste abil, sh sekkumiskokkuost ja põllumajanduskindlustustoetus.
Seminari kõik ettekanded leiad EPKK veebilehel
- Saagikindlustus Eesti põllumeestele. Thomas Gehrke, Saksamaa kindlustusühistu Vereinigte Hagel juhatuse liige ja Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhataja
- Saagikindlustuse võimalused. Priit Kasemaa, Advan Kindlustusmaakler OÜ
- Saagikindlustuse ja kindlustustoetuse koht põllumehe riskijuhtimise portfellis. Aadi Remmik, Eesti Maaülikool
- Riskide juhtimine teraviljakasvatuses. Marge Pähkel, Scandagra Eesti AS
- Riskide juhtimine piimanduses. Rando Värnik, Eesti Maaülikool
- Riskijuhtimine ÜPP uues kavas, kindlustusmeede. Janeli Tikk, Maaeluministeerium
