Kvaliteedikavad
ELi kvaliteedipoliitika eesmärk on kaitsta konkreetsete toodete nimetusi, et propageerida nende toodete ainulaadseid omadusi, mis on seotud nende geograafilise päritolu ja nende valmistamisel kasutatud traditsioonilise oskusteabega.
Eestis on kaks siseriiklikku kvaliteedikava
Rohumaaveise liha tootmine
Kvaliteedikava “rohumaal kasvanud” hõlmab aberdiin anguseid, hereforde, simmentale ja/või nende ristandeid kasvatavaid farme, kes kõik on tunnustatud mahe sertifikaadiga. Kvaliteedikava loomad on karjamaal kogu karjatamisperioodi vältel, ka talvel peab neile olema tagatud vabadus liikuda. Suveperioodil karjatatakse loomi rohumaadel, millest 50% on püsirohumaad. Talvel peab loomadele olema kättesaadav kuiv ja puhas lamamisase, vesi ning igale vanusegrupile piisav heina või silo kogus. Kusjuures teravilja söötmine on kvaliteedikava loomadele välistatud.
Rohumaaveise liha kvaliteedikava tunnustati 2014.a.
Vaata esitlust – Rohumaaveise kvaliteedikavast, rakendamise rõõmudest ja probleemidest. MTÜ Liivimaa Lihaveis, Airi Külvet
Muhu Liha
Muhu Liha tooted valmivad toidukvaliteedikava “Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas” kohaselt.
Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas toidukvaliteedikava tegutsemispiirkond on piiritletud Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialaga. Lääne-Eesti saartel on aluspõhja aluselist kivimist tulenevalt liigirikas ja omapärane loodus.
Lambaid ja veised karjatatakse suuresti pärandkooslustel. Kasvatatakse looduslikesse tingimustesse sobivaid vastupidavaid lamba ja veise tõuge. Looduslikel rohumaadel karjatatavad tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nendele loomade lihale head maitseomadused. Ligi pool Eestis inventeeritud pärandkooslustest on konsentreeritud Lääne Eesti saartele.
Kvaliteedimärgid
Kvaliteedimärgid aitavad kaitsta tootjate huve ja teha ostjale toodete valimise lihtsamaks. Näiteks aitavad kvaliteedimärgid valida toitu vastavalt maitse-eelistusele, toetada kohalikku tööstust või olla kindel toote valmistamisviisis. Märgid võivad anda teavet toidutoote kvaliteedi või päritolu kohta, viidata pikkadel traditsioonidel põhinevale tootmisviisile, näidata toote eritunnuseid ja palju muud. Nii Euroopa Liidus üldiselt kui ka Eestis kitsamalt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid kvaliteedimärke.
Euroopa Liidus on kasutusel kolm erinevat tähist – kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode. Vaata Maaeluministeeriumi veebis ja vaata esitlust (pdf, 16.12.2021).
- Estonian Vodka – Eesti kaitstud geograafiline tähis
- Sõir – Eesti kaitstud geograafiline tähis
Eestis kasutatakse toidutoodetel mitmesuguseid vabatahtlikke märgiseid. Nende eesmärk on aidata ostjal paremini orienteeruda ja suure hulga sarnaste toodete vahel valida. Näiteks:
- Tunnustatud Eesti toit (nn pääsukesemärk; enne 2020 “Tunnustatud Eesti maitse”) – EPKK
- Tunnustatud maitse (nn ristikumärk) – EPKK
- Eesti parim toiduaine – Toiduliit
- Lipumärk – Toiduliit
- Eestis kasvatatud – Eesti Aiandusliit
Mahetoit
Mahemärgistus võeti kasutusele selleks, et aidata tarbijatel valida tooteid, mis teevad keskkonnale vähem kahju.
Mahemärgistust võib oma toidul või toodetel kasutamiseks taotleda isik, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning järgib kehtivaid nõudeid. Sõnaga “ökoloogiline” või liitsõnaga, mille täiendsõna on “öko”, ning sõnaga “mahe” või liitsõnaga, mille täiendsõna on “mahe”, võib märgistada üksnes toitu või toodet, mis on toodetud ja töödeldud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt.
- Lähemalt mahemärgistusest (Maaeluministeerium)
- Abiks vaiketöötlejale. Mahemärgistatud toodete töötlemine (pdf)
Eesti toidutee
Eesti toidutee koondab toitlustusettevõtteid, kus pööratakse tähelepanu kodumaise ja kohaliku tooraine kasutamisele ning kohaliku köögi tutvustamisele.
Eesti toiduteega on ühinenud nii tippklassi restorane kui õdusaid väikeseid toidukohti, kus pakutakse koduseid toite. Samuti kuulub toiduteele degusteerimisi korraldavaid väiketootjaid, toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toiduteel olevate ettevõtete mitmekesisus annab väga hea ülevaate meie maale omasest toidukultuurist
Veebilehel www.toidutee.ee on hetkel teave üle 120 toitlustusasutuse kohta koos võimalusega kaardil koostada kulinaarseid marsruute läbi Eesti.
Rahvusvahelise Culinary Heritage (Kohalik Toidupärand) kaubamärgi taotlejal peab olema selge seotus oma piirkonnaga, mis tähendab, et taotleja töötab aktiivselt kohaliku elu edendamise nimel serveerides, käideldes või tootes toitu või toiduaineid sellest piirkonnast.Eestis on kaubamärgi Culinary Heritage lepingupartneriks MTÜ Eesti Maaturism. Täna kuuluvad kõik märgistega toidupakkujad ka Eesti Toiduteele.
Eesti Maitsed koondab endas kõiki häid toidukohtasid sõltumata pakutava kultuurilisest lähenemisest. Märksõnaks on siin terviku kvaliteet.
Eesti Toiduteelt leiab eesti toidukultuuri hoidmisele ja edendamisele panustavad ning erinevalt tunnustatud restoranid valides White Guide kvaliteedimärgisele lisaks ka Eesti Maitsed restoranijuhi väga head ja head restoranid.
Veinitee
Kohalik toodang on üle maailma au sees ning ka eestlastel on põhjust selle üle uhke olla. Eesti kvaliteetveine võib täna leida parimate restoranide veinikaartidelt nii siin- kui sealpool piiri. Veinitee veebilehel leiad Eesti veinitalude tutvustuse.
Eesti Veinitee – https://veinitee.com/ – põhjamaine maitserännak
Ekspordivägi
Eesti toidusektori ekspordivõimekuse programm Ekspordivägi
Programmi eesmärgiks on põllumajandus- ja toidutootjate ja -töötlejate ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste tutvustamine.
Hanke tulemusena tunnistati edukaks Turundusproff OÜ (Marketingi Instituut). Raamleping sõlmiti 17. märtsil 2021, lepingu kestvuseks on 36 kuud.
Programmi teemavaldkonnad
- rahvusvahelise müügi edendamiseks ekspordialase koostöö erinevate vormide tutvustamine (sh. katuskaubamärgi kasutamine);
- rahvusvahelise ettevõtlus-, turundus- ja juhtimisalase ning ekspordikoostöö kompetentsi vahendamine Eesti põllumajandustoodete tootjatele ja töötlejatele;
- mahetoodete ekspordile keskenduva teabe levitamine;
- sihtturu kohta teabe levitamine, et anda ülevaade nii tarbimistrendidest ja turustuskanalitest, kui ka sihtturu toimimisloogikast;
- info jagamine erinevate infoallikate kohta, millest on võimalik saada olulist teavet välisturgude kohta;
- ettevõtetele info ja kompetentsi levitamine äri- ning ekspordiplaani koostamise kohta, sh riskid ja võimalused riskide maandamiseks;
- teabe levitamine peamiste sertifitseerimissüsteemide kohta (sh. erastandardid).
Teadmussiirde pikaajaline programm toidusektori müügivõime edenduse tegevusvaldkonnas viiakse ellu “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liigi „Pikaajalised programmid“ raames ning seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
Toetus
Teavitus- ja müügiedendusmeede
Euroopa Liit kaasrahastab toetusmeedet, mille eesmärk on parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning suurendada Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja valitud toiduainete turuosa.
Teavitus- ja müügiedendusmeetme raames on võimalik ellu viia turundustegevustest koosnevaid programme. Kaasrahastust saab taotleda kuni 3-aastasele programmile, mille sisuks võivad olla teavitustegevused, suhtekorraldus-, müügiedendus- ja reklaamimeetmed, mis rõhutavad eelkõige Euroopa Liidu toodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust.
Turuarendus
Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.
Toetatavad tegevused on :
- välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine;
- välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine;
- välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine.
Vaata 2023. aasta turuarendusteoetuse teavet
Lühike tarneahel
Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik. Toetuse üldeesmärk on põllumajanduse- ja toidusektoris jätkusuutlikkuse suurendamine.