Allikas: Maablogi
19. aprill 2022
Eesti Kalatootjate Keskühistu Paldiskisse rajatud kalajahu- ja kalaõlitehas alustas tootmisega 2019. aastal. Tehase praegused kolm omanikku tegutsesid veel mõni aasta tagasi üksteise konkurentidena Läänemere kalapüügil ning kala töötlemisel. Ettevõtjad puutusid pidevalt kokku väheväärtusliku kala püüdmisega ja töötlemisjääkidega, millele oli keeruline leida turgu. Sellest selguski vajadus ühtse lahenduse järgi, mis aitaks töötlemisjääkide ja väheväärtusliku kalaga midagi teha, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna valdkonnajuht Eduard Koitmaa.
Kala on kiiresti riknev kaup ning püüdjal on oluline leida sadamas toormele sobiva hinnaga ostja. Kui seda ei õnnestu teha, tuleb leppida turuolukorraga, mis mõnikord võib tähendada väiksemat kasumit, ning ei ole harvad ka juhtumid, kus püügiretk võib lõppeda kahjumiga. Sellest tulenevalt seati eelmisel kümnendil strateegiliseks eesmärgiks, et kalapüüdjatel peab tekkima võime kalaga turul ise kaubelda, mis eeldab esmatöötlemise ja säilitamistingimuste olemasolu. Tänu sellele on võimalik tagada kõrgem müügihind ja kalandussektori majandusmudel ei pea põhinema pelgalt odava tooraine pakkumisel.
Eesti kalanduspoliitika raames seatud strateegia elluviimiseks soodustati tootjaorganisatsioonide loomist ning riik andis võimaluse taotleda investeeringutoetust uute külmhoonete rajamiseks, mis võimaldas kala esmatöödelda ja säilitada. Alternatiivide puudumine pani kalapüüdjaid koostööd tegema ning ettevõtjad hakkasid tootjaorganisatsioonide arengusse rohkem panustama. Praeguseks on kilu- ja räimepüügiks moodustatud kolm tootjaorganisatsiooni, mis püüavad välja ligi 95% kogu Eesti kilu ja räime püügikvoodist. Kalapüüdjatele oli igapäevaseks muutunud väheväärtusliku kala sattumine püügivahenditesse ja tekkisid töötlemisjäägid, millele oli raske leida sobivat turgu. Kogused, mis ettevõtjatel tekkisid, olid märkimisväärsed ning ajapikku hakati mõistma, et üksteisega konkureerimine ei paku soovitud lahendust mitte kellelegi.
Tootjaorganisatsioonid otsisid lahendust jäätmete kasutamiseks
Nii otsustasidki kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu – luua uue katusorganisatsiooni, Eesti Kalatootjate Keskühistu, et leida parem lahendus tekkivate jäätmete ja väheväärtusliku kala kasutamiseks. 2018. aastal valmis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 raha toel Paldiskis keskühistu uus kalajahu- ja kalaõlitehas ning 2019. aastal alustati tootmisega. Väheväärtusliku kala ümbertöötlemine vabastab ettevõtja sunnist toormest kiirelt ja odava hinnaga loobuda. Tänu kalajahu ja kalaõli pikemale säilivusele on võimalik leida turgudelt ka inimtoiduks sobimatust toormest valmistatud toodetele ostjad.
Nüüdseks töötab kalakomponenditehas pidevalt augustist kuni juuni keskpaigani, mil merel käib aktiivsem kalapüük. Ettevõtjate omavaheline konkurents on muutunud ühistegevuseks ning tehases valmistatakse väheväärtuslikust kilust ja räimest ning nende töötlemisjääkidest kalajahu ja kalaõli. Kalakomponenditehas suudab töödelda ööpäevas 250–300 tonni kilu ja räime ning nende töötlemisjääke. Tehas toodab aastas 6000 tonni kalajahu ning ligi 2500 tonni kalaõli, mis moodustab Euroopas toodetud kalajahust 1% ja kalaõlist 1,6%.
Kalakomponenditehas tõi püüdjatele kaasa rohkem paindlikkust
Kalakomponentide tehas on võimaldanud kalapüüdjatel kogu tootmisahelas vertikaalselt integreeruda – toorainet suudetakse efektiivselt püüda ja töödelda, selle ladustamiseks on olemas piisav võimekus ning turustamist koordineeritakse ühiselt. Ühtlasi annab see rohkem paindlikkust, mis võimaldab praegu Ukrainas toimuva sõja ennustamatute keerdkäikudega paremini toime tulla.
Kvaliteetne toormaterjal on üks töötlemise alustalasid. Enamik Eesti kilust ja räimest püütakse piirkondades, mis asuvad rannajoone lähedal, seepärast on värske tooraine töötlemisüksusele lähedalt võtta. Eesti Kalatootjate Keskühistu liikmed peavad tagama, et toorainevarud oleks tasakaalus – nii säilitatakse tulevastele põlvedele võimalus Läänemerest kala püüda.
Lisaks tavapärasele tootmistegevusele on järjest olulisemaks muutumas töötlemisüksuse enda keskkonnajälg. Võimalikult keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on komponenditehasele rajatud oma reoveepuhasti, mille võimsus on võrreldav näiteks mõne väiksema linna reoveepuhastiga. Lisaks on tehase oluliseks osaks ka protsessiõhupuhasti, milleks kasutatakse kaheastmelist märgpuhastit (skraber). Märgpuhasti esimene aste on happeline ning teine aluseline, tänu millele neutraliseeritakse tekkivad jäätmed happe ja alusega. Tehas omab MSC CoC sertifikaati ning taotlemisel on ka MarinTrusti sertifikaat, mis COVID-19 pandeemia tõttu on oodatust kauem aega võtnud. Kalakomponenditehas on ühena vähestest Läänemere regiooni esindajatest Euroopa kalajahu- ja kalaõlitootjate ühingu (European Fishmeal and Fish Oil Producers, https://effop.org/) liige.
Toodetud kalajahu on valgurikas ja kvaliteetne
Klientidele on oluline ettevõtte usaldusväärsus, mille tagab toodete kindel kvaliteet ja stabiilsed kogused, milleks on välja töötatud kindel kvaliteedistandard. Kui näiteks kalajahu sisaldab keskmiselt 60–72% valku, siis Eesti Kalatootjate Keskühistu suudab pakkuda kalajahu, mille iga partii valgusisaldus on vähemalt 69%. Töötlemisel kasutatakse ära kogu tooraine, et vältida raiskamist, mis kvaliteetse toodangu saamiseks on väga suur väljakutse. Selliste kvaliteedistandardite järgimine tagab ajapikku püsiklientide rahulolu ja stabiilsemad tarned, mis hõlbustab kogu protsessi paremat korraldamist. Loodud on oma kaubamärk – PRO FISH meal & oil (www.fishoil.ee).
Kalajahul ja kalaõlil on palju toiteomadusi, mistõttu kasutatakse seda näiteks kala- ja loomakasvatuses söötade valgulisandina. Kuna Eestis puuduvad suured töötlemisüksused, mis kasutaksid kalajahu ja kalaõli, läheb komponenditehase toodang ekspordiks. Tegu on väga spetsiifilise tootegrupiga ning nõudlus maailmaturul selle järele kasvab; tänu sellele on kliendid suutnud leida üles kvaliteetse Eesti tooraine.
Töötlemisjäägid ja väheväärtuslik kala, mida inimtoiduna ei väärtustata, leiavad tee meie toidulauale hoopis kvaliteetselt kasvatatud kala-, linnu- või loomalihana. Näiteks 1 kg kalajahust valmistatud söödast kasvatatakse täna juba 5 kg kala, mis võimaldab pakkuda kasvavale maailma elanikkonnale mitmekesisemat toitu. Komponenditehasel on palju suurem roll inimeste toiduvaruga kindlustamisel, kui ühiskond seda tajub.
Artiklit toimetas: H. Tamsalu