Maaelu taskuhäälingud kirjeldavad maaettevõtlusega alustajatele tegevusega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte kogemuslugude kaudu.
Äntu mõisas on kanade ja munatootmisega tegeletud üle kahekümne aasta.
Mahetootmises peetavad kanad siblivad õues, Pandivere kõrgustiku veereservuaaride kohal.
Kogemuse kirja pannud: Kaja Piirfeldt
juuni 2022
Viimased aastad on hästi toonud nähtavaks kodumaise toidutootmise ja autonoomsete maamajapidamiste olulisuse. Huvi sektorisse siseneda on suur. Sama suur on küsimuste hulk, mis maaettevõtlushuvilisi valdab: millest lähtuda tegevusala valimisel? Milliseid vahendeid või ressursse on vaja? Kas nende soetamiseks on võimalik taotleda toetust või kasutada soodustingimustel laenuraha? Millised on õppimisvõimalused erialal? Kustkohast leida usaldusväärset informatsiooni? Kuidas on teistel samas valdkonnas läinud: mis on nende suurimad õppetunnid, väljakutsed ja arengukohad?
Linnukasvatuse hetkeseis Eestis ja Äntus
Eestis toodetakse ligikaudu 160 miljonit muna aastas, ära süüakse aga 300 miljonit. Seega umbes pooled meie toidulauale jõudvatest munadest on imporditud teistest riikidest, peamiselt Lätist, Leedust ja Poolast. Väga suur puudujääk on turul kodumaise puurikanamuna osas, mida praegu valdavalt tarbime.
Selle tühimiku täitmiseks oleks vaja suuri tootjaid, kellel aga ülal loetletud konkurentsis Eesti tingimustes turule tulla on üsna väljakutset pakkuv. Väiketootja omahind munale ja ka linnulihale on oluliselt kõrgem, selles osas ta suurfarmidega võistelda ei suuda. Seega tuleb otsida teisi võimalusi oma toodangule konkurentsieelise tekitamiseks. Äntu mõisal on valitud mahetootmine.
Eestis kasvatatakse erinevaid kanatõuge, näiteks pruune mune saab ISA Brown, Hisex Brown ja Lohmann Browni tõugu sulelistelt. Valgeid mune munevad Hisex White ja Starcross 2000. Tõuvalik on Lauri sõnul võtmetähtsusega küsimus. Äntus tegutsevad peamiselt Lohmann Browni tõugu kanad, kes on peremehe hinnangul sõbralikud, terved ja hea munatoodanguga.
Lauri poolt juhitavas ettevõttes on täna aasta ringi munemisega hõivatud 15 000 kana ja lihatootmises 5000 broilerit. Selle lindude arvuga on Kikerikii kaubamärgi alt mune ja broileriliha turustav kanakasvatus Eesti suurim mahetootja enda valdkonnas. Toodangut müüakse kõikides suuremates jaekettides, samuti on klientideks paljud koolid, lasteaiad ja restoranid.
Alustamine
Foto: Kaja Piirfeldt
Lauri ettevõtlustee kanakasvatuses algas sellega, et võeti üle pankrotistumas, kuid siiski terviklik tootmisüksus Äntu mõisa näol. Kui on soov munade tootmisega nullist alustada, soovitab ta tulevasel tootjal endale esmalt esitada kolm küsimust: miks, kellele ja kuidas? Ehk mõtestada eesmärk, sihtgrupp, kellel me toodangut realiseerida tahame, ning mastaabid. Seejärel hinnata, millised on olemasolevad võimalused ettevõtlusega alustamiseks.
Eesmärgi seadmisel tuleks läbi mõtelda, kas linde peetakse pigem hobi korras kõrvaltegevusena, soovitakse luua endale töökoht ja/või arvestatav lisa sissetulekuallikas, arendada ettevõtlust suuremas mastaabis, kaasates ka palgatöötajaid.
Kui mõtteharjutused on tehtud, tuleks end teooriaga võimalikult põhjalikult kurssi viia. Seejärel koostada äriplaan ja panna oma kulud, tulud ja muidugi investeeringud alustamiseks, aga ka pikemas vaates, excelisse. Minimaalne ajaaken äriplaanis tegevuste planeerimisel võiks olla 5 aastat. Kui arvutused näitavad, et ettevõtja suudab end ära majandada, on võimalus astuda esimesed reaalsed sammud.
Investeeringud ja vajalikud vahendid
Kui küsimused on läbi mõeldud ja arvutused tehtud, võib minna konkreetsemaks ja hakata sobilikke linde valima. Kanade puhul on igal tõul erinevad omadused ja tootja peab oma eesmärkidest ja võimalustest lähtudes leidma enda jaoks sobivaima. Kui meelepärane on leitud, tuleb otsustada, kas soetatakse tibud, hautatakse munadest linnud ise, või hangitakse juba munemise tööga tutvust teinud noorkanad. Viimane on Lauri sõnul alustajale mitmes mõttes turvaline valik.
Suures plaanis on kanakasvatajale vajalik inventar järgmine: linnud, hoone nende pidamiseks, sisustus kanalasse. Olenevalt pidamisviisist võivad vajalikud olla ka jalutusaiad. Hoone sisustuse koha pealt on olulised nii valgustus, sisseseade kui ka ventilatsioon: kanad on viimaste osas väga tundlikud ja puhas vesi ning sööt peavad olema koguaeg kättesaadavad. Seejärel tuleks läbi mõelda, kas sööt kanadele toodetakse ise või kasutatakse valmissegu. Esimesel juhul on vajalik maaressurss, tehnika jms, ehk alginvesteering on suur. Samas tuleb oma toodetud vilja hind oluliselt madalam ja sõltuvus turul toimuvatest hinna kõikumistest on väiksem, ehk pikas plaanis võib see investeering igati tasuvaks osutuda.
Kui otsustatakse sööt ise toota, tuleb soetada vajalik tehnika või leppida kokku teenuse pakkujatega, olemas peab olema piisav maaressurss. Teraviljade saagikus hektarilt on väga kõikuv, sõltudes mulla kvaliteedist, harimistehnoloogiatest, ilmast ja natuke ka heast õnnest. Samuti mängib rolli kultuuri valik ja tootmisviis- mahetootmisel on saagikus väiksem. Ühelt hektarilt võib seega saak olla näiteks 2-8 tonni, mõistlik oleks arvestada keskmiselt 2-3 tonniga. Sööda kulu kana kohta on umbes 60 kg aastas.
Tähelepanu tuleb pöörata ka munade sorteerimise ja pakendamise võimekusele ja turustamisega seotud logistika korraldamisele. Samuti vajalikule inventarile munarestide, karpide, kastide ja etikettide näol. Meeles tuleb pidada, et seadusest tulenevalt peab müügimunad kõik ükshaaval markeerima.
Paljude alustajate soov on just mahesektoris kätt proovida. Siin tasub meeles pidada, et muna oluliselt kallim letihind tuleb tootmisviisi regulatsioonidest ja sellega seotud suurematest kuludest: lubatud kanade hulk pinnaühikule on väiksem, võimaldatud peab olema lindude liikumisvabadus ja broilerite puhul on paigas ka tapmisvanus, mis on 2.5 korda tavabroilerist hilisem. Tootmises tohib tarvitada ainult mahesööta.
Investeeringute rahastamisvõimalused
Äntu mõisa ülevõtmisel kasutati alustava põllumajandusettevõtja toetust, mis kuni 2021 aastani oli maksimaalselt 40 000 eurot. Samuti taotletakse igal aastal põldudepõhiseid otsetoetusi ja mahemunakana kasvatamise toetust.
Lauri arvamus on, et tootmine peab olema plussis ilma nendeta ja PRIA-lt laekuv jääks pigem lisarahaks, millega ettevõtet kasvatada. Selle ärimudelini jõudmiseks täna Äntu mõisas ka tööd tehakse. Samuti on kasutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt vahendatavaid laenutooteid.
Õppimisvõimalused, info kättesaadavus
Linnukasvatusega saab end kurssi viia kutsekoolide tasemeõppes, kus aastases kaugõppeprogrammis linnukasvataja kutse omandatakse. Alahinnata ei tasu ka Youtube ja Google võimalusi. Infot on Lauri hinnangul saadaval piisavalt, oluline on leida adekvaatne ja kontsentreeritud viis selle omandamiseks.
Eestis tegutseb ka Linnukasvatajate Selts. Äntu mõis kuulub Lääne-Virumaa mahetootjate seltsi ja selle läbi Mahepõllumajanduse Koostöökogusse. Samuti on Lauri MTÜ Eesti Noortalunikud liige.
Tööjõuvajadus, linnukasvataja hõivatus
Kana on oma väiksuse ja funktsionaalsuse tõttu üks turvalisemaid valikuid, et kellegi kasvatamises kätt proovida.
Üks võimalus tööjõukulu optimeerida on väiksema mastaabiga tootjale näiteks mobiilne kanakuut. Need on varustatud erinevate elektrooniliste lahendustega ja võimaldavad seeläbi kontrollida automaatselt tundlikumaid protsesse, nagu ventilatsioon, joogivesi, valgustus. Söötmine võib sel juhul toimuda automaatselt kanala külge installeeritud söödapunkri kaudu ja omanikul on võimalik kontorist või kodunt silma peal hoida, kas asjad toimivad. Samas tuleb meeles pidada, et munade sorteerimine, pakendamine ja kliendini toimetamine on ressursimahukam kui kanade igapäevane käsitlemine.
Spekulatiivselt pakub Bobrovski, et 1000 kana võiks ühele inimesele tagada piisava sissetuleku ja olla ka hallatav. Automatiseeritud lahenduste korral saab aga kõrvalise abita hakkama kuni 3000 linnuga.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks on linnukasvatussektoris täna uutele ettevõtjatele ruumi ja arengupotentsiaali omajagu. Väljakutseks on tootmine üles ehitada selliselt, et muna omahind oleks konkurentsivõimeline.
Mahemunatootmise ja vabapidamisega alustamine nõuab oluliselt suuremat ressursikulu ja investeeringuid. Samas on see ettepoole vaadates riskivabam: arvestades suundumusi, mis liiguvad puurivaba tuleviku suunas.
Väiketalupidamine ja mahetootmine on Lauri arvates ka üks oluline osa regionaalpoliitikast. Kohalik turg on täna siiski väga hinnatundlik, seega tuleb täpselt mõtestada, kas kallilt toodetud muna ka jätkusuutliku hinnaga maha müüa suudetakse.
Alustajale soovitab Äntu mõisa peremees peale hakata väikselt: võta esialgu 5-10 kana ja vaata ära kas kanad meeldivad ja kuidas nad käituvad, ning kas kanapidamine on üldse Sinu jaoks. Tekita endale lähedus. Seejärel tee lõplik otsus ja hakka selle realiseerimise suunas tibusammudega liikuma.
Artikkel ilmub “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames. Toetab Euroopa Liit