Nõuded alkoholi väikekäitlejale

Käesolev materjal on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja selle sisu ei asenda mis tahes kehtivate õigusallikatega tutvumist ega õiguseksperdi nõuannet, kui see on vajalik.

Siit leiad toiduohutuse ja kvaliteedi nõudeid, turukorralduse nõudeid, nõudeid alkohoolset jookide tootmisele ja pakendamisele.

ALKOHOOLSETE JOOKIDE KLASSIFIKATSIOON JA NIMETUSED

Alkohoolseks joogiks loetakse kõiki jooke, mille alkoholisisaldus ületab 1,2 mahuprotsenti, ning õlut, mille puhul jook loetakse alkohoolseks, kui selle alkoholisisaldus ületab 0,5 mahuprotsenti.

Alkoholi ja piiritust, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks, tohib toota ainult põllumajandusliku päritoluga toorainest (vastavalt EL-i toimimise aluslepingu lisas I nimetatule). Mõne piiritusjoogi puhul on siiski lubatud erandid.

Alkohoolsete jookide mõisted ja nimetused sõltuvad kontekstist ning õigusaktist, milles neid kasutatakse. Ühes õigusaktis kehtiv definitsioon ei pruugi olla samasugune teises.

Üldiselt võib mõisted jaotada kahte valdkonda:

  1. Rahvusvahelise kaubanduse ja maksunduse kontekstis kasutatavad mõisted. Need on seotud näiteks maksustamise ja rahvusvaheliste standarditega ning neid käsitletakse põhjalikumalt peatükis „Alkoholi ja alkohoolsete jookide maksustamine“.
  2. Toidu- ja joogitootmise ning toidualase teabe mõisted. Need puudutavad alkohoolsete jookide koostist, tootmist ja turustamist, sealhulgas märgistamise nõudeid.

Käesolevas peatükis on välja toodud joogitootmisega seotud mõisted, mida kasutatakse muu hulgas toodete turustamisel nende seadusliku nimetusena.

Mõisted

Seaduslik nimetus – Toidu nimetus, mis on määratud seda toitu reguleerivates Euroopa Liidu õigusnormides. Kui vastavaid EL-i õigusnorme ei ole, kasutatakse nimetust, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse.

Toidualane teave – Teave toidu, sealhulgas joogi kohta, mis tehakse tarbijale teatavaks mis tahes viisil: müügipakendil, lisamaterjalides, veebis või suuliselt. Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijatele arusaadav.

Kohustuslik toidualane teave – Andmed, mis tuleb esitada lõpptarbijale nähtavalt, loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt.

Märgistamine – Tootega seotud sõnad, kaubamärgid, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid, mis on esitatud pakendil, märgistusel (sh etiketil, sedelil, pudelikaelasildil) või muudel tootega kaasnevatel materjalidel.

Märgistus – Silt, etikett, kaubamärk või muu kujundlik element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või kinnitatud.

Pakend – Kaitsvad ümbrised, nagu karbid, kastid, mahutid ja pudelid, mida kasutatakse alkohoolsete jookide transpordiks või müügiks.

Kinnispakk – Pakendatud toode, millele pakendaja on märkinud eelmääratud nimikoguse ja mis on suletud viisil, mis ei võimalda täitekogust muuta pakendit rikkumata.

Viinamarjavirre – Loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedelik värsketest viinamarjadest, mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

Osaliselt kääritatud viinamarjavirre ehk kääriv viinamarjavirre – Viinamarjavirde kääritamise saadus, mille alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, kuid jääb alla kolme viiendiku selle üldalkoholisisaldusest.

Destilleerimine – Termiline protsess, mis hõlmab üht või mitut eraldusfaasi ning mille eesmärk on suurendada alkoholisisaldust ja saavutada soovitud organoleptilised omadused. Destilleerimine võib toimuda tavarõhul või vaakumis ning hõlmata ühte või mitut etappi.

Põllumajandusliku päritoluga destillaat – Alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud põllumajandustoodetest (v.a puit) destilleerimisel pärast kääritamist. Destillaadil puuduvad etüülalkoholi omadused ning see säilitab kasutatud tooraine lõhna ja maitse.

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol ehk (toidu)piiritus – Vähemalt 96 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega vedelik, mis on toodetud EL-i aluslepingu lisas I nimetatud põllumajandustoodetest (v.a puit). Sellel ei ole muud maitset peale tooraine spetsiifilise maitse. Maksimaalne jääkainete sisaldus ei ületa:

  • etüülatsetaat: 1,3 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta
  • atseetaldehüüd (etanaali ja 1,1-dietoksüetaani summa): 0,5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta
  • kõrgemad alkoholid (propaan-1-ooli, butaan-1-ooli, butaan-2-ooli, 2-metüülpropaan-1-ooli, 2-metüülbutaan-1-ooli ja 3-metüülbutaan-1-ooli summa): 0,5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta
  • metanool: 30 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta
  • furfuraal: 0,5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.

Valdkonnaga seotud teised õigusaktid

NB! Infomaterjal kajastab õigusakte seisuga 1. jaanuar 2025.
NB! Õigusaktide avamisel veendu alati, et tegemist on kehtiva versiooniga. Euroopa Liidu õigusaktid on esitatud esmase versioonina, kus kõik muudatused viiakse sisse eraldi määrustega. Kuigi konsolideeritud versioonid hõlmavad algset määrust koos hilisemate muudatustega, on oluline jälgida, millal konsolideeritud versiooni on viimati uuendatud.

  1. Aktsiisiseadus
  1. Mõõteseadus
  1. Tollitariifistiku rakendusmäärus
  2. Pakendiseadus
  1. Toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete raammäärus
  2. Toiduseadus
  1. Toiduainete hügieeni määrus
  1. Toidualase teabe määrus
  1. Toidu lisaainete määrus
  2. Lõhna- ja maitseainete määrus
  3. Euroopa Liidu lõhna- ja maitseainete andmebaas
  4. Toidu saasteainete määrus
  5. Toidu üldpõhimõtete ja nõuete, sh jälgitavuse määrus
  6. Reklaamiseadus
  7. Tarbijakaitseseadus

Kääritatud jooke saadakse süsivesikuid sisaldavate lahuste (marjad, suhkur, teravili) käärimisel. Saadus sisaldab tavaliselt kuni 15% etanooli.

Tüüpilised esindajad õlu, vein, siider, mõdu, kali

Piiritusjook ehk destilleeritud alkohoolne jook on piiritusest või destillaadist valmistatud alkohoolne jook, mille minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti (erandiks on munaliköör, mille minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti).

Piiritusjoogi valmistamisel võib kasutada:

  • kääritatud saaduste destilleerimist koos lõhna- ja maitseainetega, maitsestavate toiduainetega või ilma;
  • taimematerjalide leotamist või samalaadset töötlemist piirituses, destillaadis või piiritusjookides;
  • koostisosade lisamist, sealhulgas: lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve, lisaaineid, magusaineid, põllumajandustooteid või toiduaineid.

Koostisosade lisamine võib toimuda piiritusele, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele, eraldi või omavahel kombineerituna, samuti segades joogile teist piiritusjooki, destillaati või piiritust.

Kui jook vastab piiritusjoogi üldistele tingimustele, kuid ei vasta ühelegi konkreetsele piiritusjoogikategooriale, kasutatakse seaduslikku nimetust „piiritusjook“.

Piiritusjoogi ja selle kategooriate täpsemad nõuded, sealhulgas kõik kategooriad, on määratletud piiritusjookide määruses.

Muud alkohoolsed joogid, sh segatud ja kangestatud alkohoolsed joogid

Aromatiseeritud veinitooted on alkohoolsed joogid, mis on toodetud lõhna- ja maitseainete ning muude koostisosade (nt viinamarjavirre ja/või alkohol, värvained ja suhkrud) lisamisega teatavatele veinitoodetele. Euroopa Liidus liigitatakse need kolme põhikategooriasse:

  • Aromatiseeritud veinid (nt vermut)
  • Aromatiseeritud veinijoogid (nt sangria ja Glühwein)
  • Aromatiseeritud veinikokteilid.

Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad lõhna- ja maitseainetest, mida on kasutatud valmistamisel.

Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli. Joogi tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Vähemalt 4 mahuprotsenti etanoolisisaldusest peab olema tekkinud kääritamise teel.

Puuviljaliköörvein on puuviljavein, millele on kangendamise eesmärgil lisatud üksnes puuvilja- ja marjaveinist valmistatud destillaati. Joogi tegelik etanoolisisaldus: 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

Muu alkohoolne jook on jook, mis on saadud piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel. Joogi etanoolisisaldus on 1,2–20 (kaasa arvatud)  mahuprotsenti. Jook võib olla karboniseeritud ja maitsestatud.

Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavad nõuded:

  • Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatakse ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, destillaate või piiritusjooke.
  • Lahjendamist või lahustamist teostatakse vaid määral, mis on vältimatult vajalik.
  • Alkohoolsed joogid ei tohi sisaldada sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi.

Euroopa Liidu kvaliteedipoliitika eesmärk on kaitsta konkreetsete toodete nimetusi, et rõhutada nende ainulaadseid omadusi, mis on seotud toodete geograafilise päritolu ja valmistamisel kasutatud traditsioonilise oskusteabega. Geograafilistel tähistel on ELi ja kolmandate riikide vahelistes kaubandusläbirääkimistes järjest suurem tähtsus.

Geograafilised tähised kehtestavad kollektiivsed intellektuaalomandi õigused toodetele, mille omadused on otseselt seotud tootmispiirkonnaga. Nimetust võib kasutada iga tootja, kes asub määratletud geograafilises piirkonnas, järgib tootespetsifikatsiooni ning kelle toote vastavust sellele on kontrollinud Põllumajandus- ja Toiduamet enne toote turule laskmist.

Toote nimetusele võib anda geograafilise tähise (GT) staatuse, kui sellel on toote valmistamise asukohaga eriline seos. Geograafilise tähise tunnustamine aitab tarbijatel usaldada ja eristada kvaliteetseid tooteid ning toetab tootjaid toodete turustamisel. Tooted, millele geograafilise tähise staatus on antud või mis seda taotlevad, on loetletud kvaliteettoodete registrites. Need registrid sisaldavad ka kirjeldusi toodete geograafilisest päritolust ja tootmisprotsessidest.

Euroopa Liidu kvaliteedikavad hõlmavad järgmist:

ELi geograafiliste tähiste süsteem kaitseb nende toodete nimetusi, mis pärinevad kindlast piirkonnast ja millel on erilised omadused või maine, mis on seotud tootmispiirkonnaga. KPNi ja KGT peamine erinevus seisneb selles, kui suur osa toorainest peab pärinema määratletud piirkonnast ja kui suur osa tootmisprotsessist peab seal toimuma. Geograafilist tähist kasutatakse eelkõige piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide puhul.

NB! Keelatud on kasutada geograafilisi tähiseid või kaitstud päritolunimetusi alkohoolsete jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, kui toode ei vasta asjaomasele tähisele või nimetusele. See keeld kehtib ka juhul, kui kasutatakse väljendeid nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muid sarnaseid sõnu. Samuti ei ole lubatud kasutada tähiste eestikeelseid tõlkeid või mugandatud versioone, näiteks: Cognac’i stiilis piiritusjook või konjaki stiilis piiritusjook, Chablis sarnane marjavein või šablii sarnane marjavein, Champagne laadis toodetud puuviljavahuvein või šampuse laadis toodetud puuviljavahuvein.

Estonian Vodka

  1. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks Estonian Spirit OÜ ja Remedia ASi ühise taotluse registreerida “Estonian Vodka” kaitstud geograafilise tähisena (KGT). Sellega sai Eesti oma esimese kaitstud geograafilise tähisega toote.

Nimetust “Estonian Vodka” võivad kasutada kõik Eesti viinatootjad, kes valmistavad viina vastavalt geograafilise tähise tehnilises toimikus sätestatud nõuetele. “Estonian Vodka” on kaitstud geograafiline tähis viinale, mille valmistamisel kasutatakse Eestis kasvatatud toorainest toodetud etüülalkoholi ja Eesti päritolu vett. Tehnilises toimikus on toodud ka etüülalkoholi jääkainete maksimaalsed lubatud sisaldused.

Muude Eestis valmistatud viinade puhul võib kasutada väljendeid nagu “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” jms.

Lisainformatsioon geograafilise tähise “Estonian Vodka” kohta:

Kääritatud alkohoolsed joogid 

Õlu on jook, mis valmistatakse linnastest (või linnastest ja linnastamata materjalist), humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel. Õlu võib olla pastöriseeritud.

Mõdu ei ole otseselt seaduslikult reguleeritud. Üldiselt mõistetakse mõduna kääritatud meejooki, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 1,2–22 mahuprotsenti (kaasa arvatud). Jook võib olla pastöriseeritud, karboniseeritud või maitsestatud. Mõdu kuulub seaduslikult kategooriasse „muu alkohoolne jook“. Joogi nimena on lubatud kasutada nimetust „mõdu“.

Siider on jook, mis valmistatakse õunamahlast või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla kääritamise teel. Kääritamine võib olla täielik või osaline. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid ning pärast kääritamist ka värsket või kontsentreeritud õunamahla. Siider võib olla karboniseeritud, kas naturaalse kääritamise tulemusel või süsihappegaasi lisamise teel. Destilleeritud alkoholi lisamine siidri valmistamisel ei ole lubatud.

Perry valmistatakse pirnimahlast või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla täieliku või osalise kääritamise teel. Valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud, kas teisese kääritamise teel või süsihappegaasi lisamisega. Destilleeritud alkoholi lisamine ei ole lubatud

Puuvilja- ja marjavein (edaspidi „puuviljavein“) on kääritamise teel saadud alkohoolne jook, mis valmistatakse marjade, puuviljade või muu taimse materjali mahlast, kontsentreeritud mahlast, tõmmismahlast või püreest. Lubatud on lisada vett, suhkrutooteid või mett kääritamise parandamiseks või joogi magustamiseks. Pärast kääritamist võib lisada ka marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla.

Puuviljaveini võib maitsestada lõhna- ja maitseainetega, kuid nende organoleptilised omadused peavad olema kooskõlas peamise tooraine omadustega. Kasutatavaid lisaaineid võib lisada vaid lubatud ulatuses.

Seadusliku nimetuse variandid:

Kui joogi valmistamisel kasutati ühe puuvilja- või marjasorti, peab seaduslik nimetus sisaldama selle tooraine nimetust. Näiteks „õunavein“, „sõstravein“.

Kui joogi valmistamisel kasutati mitut puuvilja või marja, tuleb need esitada kahanevas järjestuses vastavalt kogusele. Näiteks „õuna-mustikavein“, „valgesõstra-vaarikavein“.

Kui joogi toorainena kasutati erinevaid puuvilju või marju, võib kasutada nimetusena:

  • „puuviljavein“ – kui tooraineks on ainult puuviljad.
  • „marjavein“ – kui tooraineks on ainult marjad.
  • „puuvilja-marjavein“ – kui toorainena on kasutatud nii marju kui ka puuvilju.

Puuviljavahuvein on puuviljavein, milles on veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaas. Joogis lahustunud süsihappegaasi rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari.

Vahutav puuviljavein on puuviljavein, milles on veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaas. Joogis lahustunud süsihappegaasi rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1-3 (kaasa arvatud) baari.

Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari.

Seadusliku nimetuse variandid:

Puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini või gaseeritud puuviljaveini seaduslik nimetus peab sisaldama sõna „vein“, millele eelneb joogi peamise tooraine nimetus. Näiteks: „õunavahuvein“, „vahutav sõstravahuvein“, „gaseeritud kirsivahuvein“.

Mitme tooraine kasutamine

Kui joogi valmistamisel kasutati mitut puuvilja ja/või marja ning nendele viidatakse joogi seaduslikus nimetuses, tuleb koostisosad esitada kahanevas järjestuses vastavalt nende mahule joogi valmistamisel. Näiteks: „õuna-mustikavahuvein“, „vahutav valgesõstra-vaarikavein“, „gaseeritud õuna-kirsivein“.

Alternatiivsed nimed

Kui joogi valmistamisel kasutati mitmesuguseid tooraineid, võib seaduslik nimetus olla üldisem, järgides järgmist loogikat:

  • „puuviljavein“ – kui valmistamisel kasutati ainult puuvilju,
  • „marjavein“ – kui kasutati ainult marju,
  • „puuvilja-marjavein“ – kui tooraineks olid nii puuviljad kui ka marjad.

Vein

Vein on saadus, mis valmistatakse ainult värsketest purustatud või purustamata viinamarjadest või viinamarjavirdest täieliku või osalise kääritamise teel. Eesti kasvualas peab veini tegelik alkoholisisaldus olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti, üldalkoholisisaldus ei tohi ületada 15 mahuprotsenti ning üldhappesisaldus, väljendatuna viinhappes, peab olema vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

Veini valmistamiseks võib kasutada ainult veiniviinamarjasorte, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja teiste Vitis perekonna liikide ristandid. Keelatud on kasutada järgmisi sorte: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

Kõik veinitoodete kategooriad ja nende seaduslikud nimetused on välja toodud EL-i põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas.

Vahuvein

Vahuvein on alkohoolne jook, mis on valmistatud värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest või veinist, kasutades esimest või teist alkoholkäärimist. Peamised omadused: mahuti avamisel vabaneb ainult kääritamise teel tekkinud süsinikdioksiid; süsinikdioksiidi ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C peab olema vähemalt 3 baari; valmistamiseks kasutatud veinisegu  ehk kuveede üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 8,5 mahuprotsenti.
Kvaliteetvahuvein on vahuvein, mille süsinikdioksiidi ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on vähemalt 3,5 baari. Kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutatud kuveede üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti.

Kõik vahuveinide kategooriad ja nende seaduslikud nimetused on välja toodud EL-i põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas.

Destilleeritud alkohoolsed joogid ehk piiritusjoogid

Gin on vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.). Gini valmistamisel võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate ainult juhul, kui kadakamarjamaitse on selgelt ülekaalus. Kui toode sisaldab invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g lisatud magusaineid ühe liitri kohta, võib nimetusele „gin“ lisada sõna „dry“.

Destilleeritud gin

Destilleeritud gin on vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud:

  • piirituse destilleerimisel koos kadakamarjade (Juniperus communis L.) ja teiste taimede või looduslike materjalidega, tingimusel et kadakamarjamaitse on domineeriv; või
  • destilleerimisel saadud produkti ja piirituse kombineerimisel, kasutades maitsestamiseks lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid säilitades kadakamarjade ülekaaluka maitse.

Destilleeritud gin ei tohi olla valmistatud üksnes essentside või maitseainetega maitsestatud piiritusest.

Kui tootes on lisatud invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g magusaineid ühe liitri kohta, võib kasutada nimetust „Dry destilleeritud gin“.

London gin

London gin on eriline destilleeritud gin, mille valmistamisel järgitakse järgmisi rangemaid nõudeid:

  • Gin valmistatakse ainult piiritusest, mille maksimaalne metanoolisisaldus on kuni 5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.
  • Destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti.
  • Lisatud piirituse maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 g/hl 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.
  • Toodet ei ole värvitud.
  • Lisatud magusaineid väljendatuna invertsuhkrus on vähem kui 0,1 g/l.
  • Minimaalne alkoholisisaldus lõpptootes on 37,5 mahuprotsenti.

Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode sisaldab invertsuhkrus väljendatuna vähem kui 0,1 g lisatud magusaineid ühe liitri kohta.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on minimaalselt 37,5% vol alkoholisisaldusega värvitu destillaat, mis saadakse puuviljade pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel.

Peamised omadused:

  • Esimene destillatsioon toimub koos pressimisjääkidega.
  • Alkoholisisaldus ei tohi destilleerimise käigus ületada 85 mahuprotsenti.
  • Jooki ei ole lubatud maitsestada.
  • Maitse parendamiseks on lubatud magustamine, kuid magusaineid ei tohi olla rohkem kui 20 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).
  • Värvi parandamiseks võib lisada karamelli.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kõikidel juhtudel kasutatakse seaduslikku nimetust „Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“, millele vajadusel lisatakse täiendav teave peamise tooraine kohta.

Kui jook on valmistatud ühe puuvilja pressimisjääkidest, lisatakse nimetusele vastav puuvilja nimetus. Näiteks: „Õunte pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud mitme puuvilja pressimisjääkidest, tuleb koostisosad esitada kahanevas järjekorras vastavalt nende kasutamisele. Näiteks, kui joogi valmistamisel kasutati 50% õuna, 30% pirni, 20% kirsi pressimisjääke, on joogi nimetus „Õuna-, pirni- ja kirsi pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“.

Puuviljadest valmistatud piiritusjook on värvitu destillaat, mille alkoholisisaldus on vähemalt 37,5% vol. See valmistatakse puuviljade, sealhulgas banaanide, marjade või köögiviljade alkoholkääritamise ja destilleerimise teel.

Peamised omadused:

  • Joogi maitsestamine ei ole lubatud.
  • Maitse parendamiseks on lubatud magustamine, kuid magusaineid ei tohi olla rohkem kui 18 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).
  • Kui jook on laagerdatud kokkupuutes puiduga, võib värvi parandamiseks lisada karamelli.
  • Lõpptootes lubatud maksimaalne metanoolisisaldus sõltub kasutatud toorainest.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook on valmistatud ainult ühest puuviljast, marjast või köögiviljast, moodustub seaduslik nimetus vastava tooraine nimetusest ja sõnast „piiritusjook“ või „wasser“. Näiteks: „Õuna piiritusjook“ või „Õuna wasser“, „Mustsõstra piiritusjook“ või „Mustsõstra wasser“.

Alternatiivina kasutatakse spetsiifilisi nimetusi sõltuvalt toorainest:

  • „Kirsch“ – kirssidest,
  • „Plum“, „Quetsch“ või „Slivovitz“ – ploomidest,
  • „Mirabelle“ – mirabellist,
  • „Fruit of arbutus“ – maasikapuu viljast,
  • „Golden Delicious“ – Golden Delicious sorti õuntest,
  • „Obstler“ – valmistatud puuviljadest (ja/või marjadega), tingimusel, et vähemalt 85% meskist on saadud eri liiki õuntest ja/või pirnidest.
  • „Williams“ või „williams“ – üksnes sordi Williams pirnidest.

Kui jook on valmistatud mitmest puuviljast, marjast või köögiviljast, on seaduslik nimetus üldisem: „puuviljadest valmistatud piiritusjook“ või „puu- ja köögiviljadest valmistatud piiritusjook“.

Seaduslikku nimetust võib täiendada kõigi koostisosade nimetustega, mis esitatakse kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele. Näiteks: „Õuna-, pirni- ja kirsi piiritusjook“, „Õuna- ja porgandipiiritusjook“.

Kui jook on valmistatud ainult köögiviljadest, kasutatakse nimetust „köögiviljadest valmistatud piiritusjook“, mida võib täiendada köögiviljade nimetustega kahanevas järjestuses. Näiteks: „porgandi- ja peedipiiritusjook“.

Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook on alkohoolsed joogid, mis saadakse õunasiidri ja/või perry (pirnisiidri) destilleerimise teel.

Peamised omadused:

  • Alkoholisisaldus on vähemalt 37,5% vol.
  • Maitsestamine ei ole lubatud.
  • Maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusaineid on alla 15 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).
  • Värvi parandamiseks võib lisada karamelli.
  • Joogile on kehtestatud piirangud lenduvate ainete ja metanooli sisaldusele.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook on valmistatud ainult õunasiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud ainult pirnisiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“.

Kui jook on valmistatud nii õunasiidri kui ka pirnisiidri destilleerimisel, on seaduslik nimetus: „Õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“.

Viin valmistatakse piiritusest, mis saadakse pärmi abil kääritades kas kartulist, teraviljast või muust põllumajanduslikust toorainest. Lõpptoodang peab olema vähemalt 37,5% vol alkoholisisaldusega piiritusjook. Erilise aroomi ja maitse andmiseks võib viina destilleerida ja/või töödelda sobivate abiainetega, sealhulgas näiteks aktiivsöega filtreerimise teel.

Viina lõhna- ja maitseainetena on lubatud kasutada looduslikke ühendeid, mis esinevad kääritatud toorainest saadud destillaadis, või lõhna- ja maitsepreparaate. Tootele võib anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei tohi tekitada domineerivat maitset. Viina võib maitse tasakaalustamiseks magustada, kuid lõpptootes ei tohi invertsuhkrus väljendatuna olla rohkem kui 8 grammi magusaineid liitri kohta. Viina metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi 100-mahuprotsendilise alkoholi ühe hektoliitri kohta.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Kui jook valmistatakse ainult kartulist ja/või teraviljast, võib kasutada seaduslikku nimetust „viin“. Alternatiivina võib viina seaduslikuks nimetuseks olla „vodka“. Kui jook valmistatakse muust toorainest, tuleb seadusliku nimetuse lähedusse lisada märkus „valmistatud“ koos tooraine nimetusega.

Maitsestatud viin

Maitsestatud viin on jook, millel on viina toorainest erinev maitse. Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Seda võib magustada, segada sama liiki jookidega, maitsestada, laagerdada või värvida. Kui jook on magustatud, ei tohi see sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 100 grammi magusaineid liitri kohta.

Maitsestatud viina seaduslik nimetus võib sisaldada ülekaalus oleva maitse nimetust koos sõnaga „viin“ või „vodka“, näiteks „pirni viin“ või „pirni vodka“.

Meest valmistatud piiritusjook saadakse meemeski kääritamise ja destilleerimise teel.

Peamised omadused:

  • Minimaalne alkoholisisaldus 35% vol.
  • Jook on värvusetu.
  • Värvi parandamiseks on lubatud lisada karamelli.
  • Jook ei ole maitsestatud.
  • Maitse parendamiseks on lubatud magustamine, kuid ainult meega. Lisatud mee kogus ei tohi ületada 20 g/l (invertsuhkrus väljendatuna).

Liköör on jook, mille alkoholisisaldus on vähemalt 15% vol ja mille magusainete sisaldus on invertsuhkrus väljendatuna vähemalt 100 grammi liitri kohta. Baasalkoholina kasutatakse piiritust, destillaati, piiritusjooki või nende kombinatsioone. Erandina on madalam magusainete sisaldus lubatud:

  • Kirsi- või hapukirsilikööride puhul: vähemalt 70 grammi liitri kohta, kui need sisaldavad ainult kirssidest või hapukirssidest saadud piiritust.
  • Emajuure või samalaadse taime või koirohuga maitsestatud likööride puhul: vähemalt 80 grammi liitri kohta.

Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid ning -preparaate. Kui liköör valmistatakse teatavatest puuviljadest, marjadest või taimedest, on lubatud kasutada ainult spetsiifiliselt seda maitset andvaid aineid.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Seaduslik nimetus võib olla „liköör“ või „liqueur“.

  • Piirituses leotatud kirssidest või hapukirssidest valmistatud liköör: nimetusteks võivad olla „guignolet“ või „češnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma.
  • Piirituses leotatud hapukirssidest valmistatud liköör: nimetusteks võivad olla „ginja“, „ginjinha“ või „višnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma.
  • Rummipõhised liköörid: võib kasutada nimetust „punch au rhum“ koos sõnaga „liköör“ või ilma. Kui likööris on kasutatud baasalkoholina rummi võib liitnimetusena kasutada seadusliku nimetusega “liköör” samas vaateväljas liitnime solbaerrom ehk mustsõstrarumm.
  • Piima- või piimatootepõhised liköörid: seaduslik nimetus võib sisaldada sõna „cream“, mida täiendatakse ülekaalus oleva maitse andnud tooraine nimetusega koos sõnaga „liköör“ või ilma.
  • Brandy’ ehk Weinbrand’i baasil valmistatud liköörid: võib kasutada liitnimetusi nagu näiteks „prune brandy“, „orange brandy“, „apricot brandy“ või „cherry brandy“, tingimusel, et samas vaateväljas on märgitud joogi seadusliku nimetusena „liköör“.
  • „Crème de“ liköörid: minimaalse magusainete sisaldusega invertsuhkrus väljendatuna 250 grammi liitri kohta, mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega, näiteks „Crème de menthe“. Need ei sisalda piimatooteid.
  • „Crème de cassis“: mustast sõstrast valmistatud liköör, mille magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt 400 grammi liitri kohta.
  • Munaliköör ehk advocaat, avocat, advokaat: munakollasest, munavalgest, suhkrust ja/või meest liköör, mis mõnikord võib sisaldada ka piimatooteid. Munalikööri alkoholisisaldus on 14% vol ja selle mee ja/või suhkru minimaalne sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

Teised likööritüübid

Piiritusjookide määruse lisas I on lisaks ülalnimetatutele loetletud ka liköörid, millel on määruses spetsiifiline kategooria ehk seaduslik nimetus, mida tuleb likööri kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel järgida, kui jook vastab sätestatud nõuetele:

  • Sloe gin
  • Sambuca
  • Maraschino, marrasquino ehk maraskino
  • Nocino ehk orehovec
  • Munaliköör ehk advocaat, avocat, advokaat
  • Munasisaldusega liköör

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter

Mõrumaitseline piiritusjook on ülekaaluka mõru maitsega piiritusjook, mis valmistatakse piirituse ja/või destillaadi maitsestamisel lõhna- ja maitseühendite, lõhna- ja maitsepreparaatide või mõlema abil. Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 15% vol.

Seaduslik nimetus võib olla „mõrumaitseline piiritusjook“, „bitter“ või „mõru“, kas koos täiendava märksõnaga või ilma.

Akvavit ehk aquavit

Akvavit ehk aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mille minimaalne alkoholisisaldus on 37,5% vol. See valmistatakse piiritusest, mida maitsestatakse taime- või vürtsidestillaadiga. Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate, kuid joogi maitse peab valdavalt pärinema hariliku köömne- ja/või tilliseemnete destillaadist. Eeterlike õlide kasutamine on keelatud.

See piiritusjook valmistatakse leotamise ja destilleerimise teel puuviljadest, marjadest või pähklitest, mille mahlasisaldus on väike. Tüüpilised toorained on näiteks aroonia, must aroonia, kastan, tsitrusviljad, sarapuupähkel, harilik kukemari, maasikas, hariliku astelpaju mari, teravalehise iileksi mari, kirsskontpuu, kreeka pähkel, banaan, harilik mürt, kaktusvili, granadill, toomingas, laukaploom, must sõstar, lumi-karusmari, punane sõstar, karusmari, koer-kibuvitsa mari, soomurakas, rabamurakas, vampel, vaarikas, musta leedri mari, hariliku, vahtralehise või aedpihlaka mari, ambarella, kollane mombin, kännasmustikas, jõhvikas, mustikas või pohl.

Osaliselt kääritatud või kääritamata leotisele võib lisada (100 kg tooraine kohta 20 liitrit) piiritust või samast toorainest või segust valmistatud piiritust või destillaati.

Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5% vol. Seda ei värvita ega maitsestata, kuid maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusainete sisaldus liitri kohta invertsuhkrus väljendatuna ei ületa 18 grammi. Värvi parendamine on lubatud vaid karamelliga, kui jook on laagerdunud kokkupuutes puiduga vähemalt ühe aasta.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Joogi seaduslikule nimetusele lisatakse kasutatud puuviljade, marjade või pähklite nimetus. Näiteks:

  • „Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook arooniast“
  • „Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud karusmarja piiritusjook“

Whisky ehk whiskey on vähemalt 40% vol alkoholisisaldusega piiritusjook, mida valmistatakse järgides kõiki järgmisi etappe:

  • Meski valmistamine: Linnastatud teraviljast valmistatakse meski, mida võib destilleerida koos linnastamata teravilja tervete teradega või ilma. Meski suhkrustamiseks kasutatakse linnases sisalduvat ensüümi diastaasi, millele võib lisada teisi looduslikke ensüüme. Kääritamine toimub pärmi abil.
  • Destilleerimine: Iga destilleerimine viiakse läbi kuni alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi, säilitades destillaadis kasutatud toorainest tuleneva lõhna ja maitse.
  • Laagerdamine: Viimane destillaat laagerdatakse vähemalt kolm aastat kuni 700-liitristes puidust vaatides.

Viimasele destillaadile võib lisada ainult vett ja karamelli värvimiseks. Jooki ei magustata, isegi mitte maitse ümardamiseks, ning seda ei maitsestata.

Seaduslik nimetus ja variatsioonid

Seaduslikule nimetusele whisky või whiskey võib lisada sõnad „single malt“ („ühelinnase-“) ainult juhul, kui jook on valmistatud üksnes linnastatud odrast ja destilleeritud ühesainsas destilleerimiskojas.

Teraviljast valmistatud piiritusjook valmistatakse tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel, säilitades toorainest tulenevad lõhna- ja maitseomadused. Joogi minimaalne alkoholisisaldus on 35% vol. Seda ei maitsestata, kuid maitse parendamiseks on magustamine lubatud, kui magusainete sisaldus liitri kohta invertsuhkrus väljendatuna ei ületa 10 grammi. Värvuse parandamiseks võib joogile lisada ainult karamelli.

Joogi seadusliku nimetuse variatsioonid

Seaduslik nimetus võib olla „teraviljabrändi“ („grain brandy“), kui jook on valmistatud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni alla 95 mahuprotsendi, säilitades kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Seaduslikus nimetuses „teraviljast valmistatud piiritusjook“ või „teraviljabrändi“ võib sõna „teravilja-“ asendada teravilja nimetusega, mida piiritusjoogi valmistamisel ainsana kasutati. Näiteks: „rukkist valmistatud piiritusjook“ või „nisust valmistatud brändi“.

Käesolevas dokumendis on välja toodud need piiritusjookide kategooriad, mida Eestis koostamise hetkel enim toodeti. Piiritusjookide määruse lisas I on loetletud veel mitmeid seaduslikke piiritusjookide nimetusi. Iga nimetuse jaoks on kehtestatud spetsiifilised kategooriad ja nendele vastavad reeglid, mis käsitlevad jookide kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist.

Alljärgnevalt on esitatud sellised seaduslikud nimetused ehk piiritusjookide kategooriad:

  • Rumm
  • Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
  • Rosinatest valmistatud piiritusjook (ehk raisin brandy)
  • Hefebrand (ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook)
  • Õllest valmistatud piiritusjook
  • Topinambur (ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook)
  • Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse kasutatud puuvilja, marjade või pähklite nimetus)
  • Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
  • Emajuurepiiritusjook
  • Köömnemaitseline piiritusjook (ehk Kümmel)
  • Aniisimaitseline piiritusjook
  • Pastis
  • Pastis de Marseille
  • Anis (ehk janeževec)
  • Destilleeritud anis
  • Mõrumaitseline piiritusjook (ehk bitter)
  • Laukaploomimaitseline piiritusjook (ehk pacharán)
  • Mistrà
  • Väkevä glögi (ehk spritglögg)
  • Berenburg (ehk Beerenburg)
  • Mee- ehk mõdunektar

Tegevused tootmise alustamiseks

Alkoholi ja alkohoolse joogi käitlemine hõlmab järgmisi tegevusi:

  • Alkoholi ja alkohoolse joogi tootmine, töötlemine ning villimine ehk pakendamine.
  • Alkoholi ja alkohoolse joogi sissevedu riiki ehk import.
  • Alkoholi ja alkohoolse joogi väljavedu riigist ehk eksport.
  • Müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või isikule, kes ei ole tarbija ehk hulgimüük.
  • Müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu alusel alkoholi ja alkohoolse joogi kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale ehk jaemüük.
  • Alkoholi ja alkohoolse joogi säilitamine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul otstarbel.

Nõuded alkohoolse joogi tootmislaole, sh aktsiisilaole

Alkohoolsete jookide tootmine ja ladustamine on lubatud ainult aktsiisilao territooriumil, mille kasutamise ainuõigus on aktsiisilaopidajal. See tähendab, et aktsiisilao ruumides ja territooriumil tohib alkoholi toota ja ladustada vaid aktsiisilaopidaja ise. Teistel ettevõtjatel ei ole mingisugust õigust kasutada seda tegevuskohta alkoholi tootmiseks ega alkoholi aktsiisilattu toomiseks või sealt väljaviimiseks.

Tegevuskohaks võib olla piiritletud territoorium, hoone, ruum või hoones paiknev püsipiirdega eraldatud ala. Püsipiirded peavad olema kindlad ja statsionaarsed, vältides igasugust võimalust viia kaupa territooriumilt välja ilma jälgi jätmata. Lisaks peab aktsiisilaopidajal olema kogu tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus.

Tegevuskoha ruumid peavad olema täielikult eraldatud teiste isikute ruumidest, samuti mitteärilisel otstarbel kasutatavatest ruumidest. Näiteks ei loeta tegevuskohaks eluruume või muid mitteärilisi ruume, kui need ei ole tegevusruumidest füüsiliselt eraldatud ja turvatud. Samas võivad tegevuskohas paikneda taotleja enda muud äriruumid, kuid need ei tohi põhjustada olulisi takistusi maksuhalduri tööks ega suurendada maksuriske.

Aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning seal asuvatele mahutitele peab olema võimalik paigaldada tõkendit, mis takistavad volitamata ligipääsu kaubale. Tõkendite paigaldus peab olema selline, et kaubale ei oleks võimalik juurde pääseda ilma tõkendit rikkumata.

Tegevuskohas ei tohi toimuda teiste isikute äri- ega mitteärilist tegevust. Kuigi tööjõurent on lubatud, jääb kogu vastutus laos toimuvate tegevuste eest aktsiisilaopidajale, ning renditud töötajad peavad tegutsema tema nimel. Kui aktsiisilaopidaja otsustab oma tegevuskoha müüa või muul viisil teisele ettevõtjale üle anda, peab uus isik taotlema uue aktsiisilaopidaja tegevusloa, sest luba ei ole üleantav.

Kui territooriumil ladustatakse kaupa, mis on seotud erinevate ladustamisrežiimidega (näiteks tolliladu), peab aktsiisilaopidaja ise olema ka nende ladude pidaja. Alternatiivselt peab ta võtma vastutuse kogu koosladustatavalt kaubalt tekkiva maksukohustuse eest.

Maksu- ja Tolliametile peab olema tagatud vaba ligipääs kogu tegevuskoha territooriumile ja ruumidesse. Alkohol tuleb ladustada nii, et ametnikud pääseksid igale mahutile ja kaubapartiile ligi ilma kaupade ümberpaigutamiseta. Kui ladustamistingimused seda siiski ei võimalda, peab laopidaja tagama ametnike abistamise kaupade läbivaatamisel.

Aktsiisilao korraldus peab tagama alkohoolse joogi ja muu kauba ladustamise selge eraldamise. Aktsiisilaos peab lahus ladustama:

  • muu kauba alla kuuluvad kõik mitteaktsiisikaupade kategooriasse kuuluvad esemed, sealhulgas pakendid, toormaterjalid ja tootmisvahendid.
  • aktsiisiga maksustatud ja maksustamata alkohol.
  • pakendatud alkohol, mis peab olema ladustatud omanike järgi eraldi rühmitatuna.

Kui ladustatakse muud tootmisega mitte seotud kaupa, peab selle olemasolu olema põhjendatud ja korralduslikult sobima aktsiisilao tegevusega.

Hügieeninõuded tegevuskohale

Hügieeninõuete järgimine tagab toodete kvaliteedi ja ohutuse. Tootmishoone planeerimine ja ehitamine peab tagama kuluefektiivse ja hügieenilise tootmise ning minimeerima toiduohutusega seotud ohud. Olulist rolli mängivad sobivad ehitusmaterjalid ja läbimõeldud ruumide paigutus, mis aitavad tagada kõrge hügieenitaseme.

Territoorium ja tootmishoone

Territooriumi ja tootmishoone all mõeldakse ettevõtte tööks kasutatavaid hooneid ja territooriumi. Territoorium ja tootmishoone peavad olema hooldatud ja korras, puhas ja hästi hoitud. Territooriumil ei tohi esineda üleujutusi ega kokkupuuteid ohtlike kemikaalide, tolmu, kõrvaliste lõhnade, kahjurite ega loomadega. Kõik tootmisega mitte seotud esemed, nagu vanad seadmed või muu mittevajalik, tuleb territooriumilt eemaldada. Teekate peab olema tugev, tolmuvaba ning vältima vee kogunemist. Tootmishoone välisfassaad, katus, uksed ja aknad peavad olema heas seisukorras ning tihedad, et vältida lindude, loomade ja näriliste sisenemist. Prügikastid peavad olema paigutatud sobivasse kohta, olema kaanega suletavad ning tagama, et loomad ja kahjurid nendele ligi ei pääse.

Siseviimistlus

Tootmishoone sisemuses peavad seinad ja laed olema siledad, veekindlad, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinte ja põrandate ühenduskohad võiksid olla kumerad, et vältida mustuse kogunemist ja lihtsustada puhastamist. Aknad ja uksed peavad olema heas korras, sileda pinnaga, avatavate akende ees tuleb kasutada putukavõrke. Põrandad peavad olema vastupidavast, libisemiskindlast, siledast materjalist ja kergesti puhastatavad.

Ruumides peab olema piisav loomulik või mehaaniline ventilatsioon. Valgustus võib olla nii loomulik kui kunstlik, tagades piisava valgustuse. Valgustid peaksid olema varustatud katetega, et vältida lambipirnide purunemisel klaasikildude sattumist toodetesse.

Siseplaneering

Siseplaneering peab olema korraldatud viisil, mis tagab tõhusa ja ohutu töökorralduse ning vastab hügieeninõuetele. Ristsaastumise vältimiseks tuleb pakkematerjale ja tagastatavat taarat hoiustada eraldi. Tööetapid peavad kulgema toorainest valmistoote suunas, et minimeerida saastumise riske. Töötajate hügieeni ja töövahendite pesemise tarbeks peavad vajaminevad vahendid, näiteks kraanikauss, asuma töökohtade juures. Pärast töö lõpetamist peab olema tagatud võimalus ruume puhastada ja pesta. Samuti tuleb välistada putukate, näriliste, koduloomade ja lindude pääs tootmisruumidesse. Enne toidukäitlemise alale liikumist peab olema koht, kus töötajad saavad selga panna tööriietuse – kuigi see ei pea olema eraldi ruum, tuleb tööriietust hoida viisil, mis väldib saastumist, näiteks nagidel või kappides. Välisjalanõud tuleb enne toidutootmise alale sisenemist vahetada või desinfitseerida. Töötajatele peab olema ette nähtud koht üleriiete ja välisjalanõude hoidmiseks. Töötajate arvule vastavalt peab olema piisav arv vesiloputusega tualette. Lisaks tuleb tagada piisava suuruse ja võimsusega külmlaod või külmikud toiduainete ja kiiresti riknevate toodete säilitamiseks. Külmladudes ja külmikutes peab olema võimalus temperatuuri jälgida ja tagada, et säilitusolud vastaksid nõuetele.

Peamised hügieeninõuded, mida alkoholitootja peab järgima

Jälgitavus
Toit, sealhulgas alkohoolsed joogid, piiritus ja kõik nende koostisosad, peavad olema jälgitavad tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides. Alkoholikäitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt on tarnitud tooraine, alkohoolne jook või muu aine, mis on ette nähtud toote koostisse lisamiseks. Selle tagamiseks kasutatakse süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kõnealuse teabe esitamist ja dokumenteerimist.

Tootmisruumid

  • Tootmisruumides peab olema kontrollitud temperatuur ja niiskus, mis vastavad ettenähtud normidele.
  • Toodete pakendamine ja märgistamine võib toimuda tootmisruumis, kui ristsaastumine on välistatud.
  • Ruumid peavad olema puhtad ja korras ning neid tuleb regulaarselt puhastada ja desinfitseerida.
  • Tootmisalal peab olema piisav arv kraane sooja ja külma veega. Kätepesukohad peavad olema varustatud kätepesu- ja kuivatusvahenditega.
  • Sama valamut võib kasutada seadmete ja käte pesemiseks, kui ristsaastumine on välistatud.
  • Puhtaid tööriistu ja seadmeid võib hoida avatud riiulitel tootmisruumis.
  • Puhastusvahendid tuleb hoiustada viisil, mis välistab ohu toodetele. Kemikaalid peavad olema selgelt märgistatud.
  • Müügiala peab olema heas seisukorras, kuid ei pea vastama tootmisruumidele kehtestatud tingimustele.

Tootmisseadmed

  • Seadmed ja tööriistad peavad olema kergesti puhastatavad ning valmistatud materjalidest, mis sobivad kokkupuuteks toiduga.
  • Seadmeid ja masinaid tuleb regulaarselt puhastada ja hooldada vastavalt hooldusplaanile, mis sisaldab desinfitseerimist nii enne kui ka pärast tootmist.

Toorainete ja materjalide käitlemine

  • Toorained ja muud materjalid tuleb ladustada viisil, mis välistab saastumise.
  • Koostisaineid hoitakse nõuetekohaselt puhtal ja kuival alal.
  • Jälgimissüsteem peab tagama toorainete päritolu ja kvaliteedi jälgitavuse.

Personal

  • Töötajad peavad järgima ranget isikliku hügieeni režiimi, kandes sobivaid tööriideid, kindaid ja juuksevõrke.
  • Töötajad peavad olema koolitatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimises.
  • Töötajad peavad regulaarselt läbima tervisekontrolli ning omama kehtivat tervisetõendit, mille väljastab perearst või töötervishoiuarst. Tervisekontrolli regulaarsuse saab määrata käitleja, kuid väljakujunenud tava kohaselt on sagedus üks kord kahe aasta jooksul.
  • Töötajad, kellel on viimase 48 tunni jooksul esinenud haigussümptomeid (nt oksendamine, kõhulahtisus, nahainfektsioonid, haavad, eritised silmadest, ninast või kõrvadest) ei tohi tootmisprotsessis osaleda ning peavad sellest viivitamatult tööandjat teavitama.
  • Tervisetõendite koopiad tuleb säilitada enesekontrolliplaani juures. Lisaks tuleb enesekontrolliplaani lisada toitu käitlevate töötajate nimekiri koos tervisetõendite kehtivuse aegadega, et tagada nende lihtne ja õigeaegne jälgimine.

Kahjurite tõrje

  • Tootmisruumides peab olema kahjuritõrjeprogramm, mis välistab näriliste, putukate ja muude kahjurite sattumise tootmisprotsessi.
  • Regulaarne kontroll ja vajadusel tõrjemeetmete rakendamine on kohustuslik.

Vee kvaliteet

Lisainfo: Rohkem infot joogivee nõuete kohta ja tegevustest enne tootmise alustamist on leitavad Põllumajanduse ja Toiduameti kodulehel rubriigis “Toidu üldised nõuded”.

Lisainfo: Joogivee mikrobioloogilisi ja keemilisi omadusi uuritakse akrediteeritud laborites, milleks võivad olla Terviseamet, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), või suuremate vee-ettevõtete laborid.

Jäätmete käitlemine

  • Jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida ja ladustada viisil, mis välistab ristsaastumise.
  • Toidujäätmed ja muud tootmisjäägid tuleb tootmisalalt kiiresti eemaldada, hoiustada eraldi konteinerites ning likvideerida kooskõlas kehtivate nõuetega.
  • Peab olema tagatud, et loomad ja kahjurid ei pääse jäätmetele ligi.
  • Toidujäätmeid tuleb hoida eraldi pakendijäätmetest.
  • Jäätmete kõrvaldamisel tuleb järgida keskkonnanõudeid.

Dokumentatsioon ja jälgitavus

Kõik tootmise hügieeniprotseduurid ja nende kontrollid peavad olema korrektselt dokumenteeritud. Tootmisprotsessi jälgitavus on oluline, et vajadusel saaks kiiresti tuvastada ja kõrvaldada võimalikke probleeme. Jälgitavuse lihtsustamiseks võib kasutada järgmisi meetodeid:

  • säilitada arvete ja saatelehtede koopiad;
  • dokumenteerida partii number, kogus, klient ning kauba väljastamise kuupäev.

Tõhus sisejälgitavuse süsteem võimaldab sihipäraselt ja täpselt tooteid turult tagasi kutsuda ning probleemid kõrvaldada. Soovitatav on luua seos sissetulevate ja väljaminevate toodete vahel ning säilitada andmed, mille alusel saab selgelt määratleda, kuidas tootepartiid ettevõttes moodustatakse.

Õhu kvaliteet

Tootmisruumide õhk peab olema puhas ja vastama standarditele ning vajadusel tuleb kasutada õhufiltreerimissüsteeme.

Pakendamine

Kõik pakendid peavad olema ettenähtud otstarbeks sobivad ning pakendamine peab toimuma hügieeniliselt. Pakendamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

  • Toidu ja joogi pakendamiseks võib kasutada ainult spetsiaalselt selleks ettenähtud pakendeid.
  • Sobiv pakend valitakse lähtudes ettevõtte vajadustest (arvestades pakendatava toote keemilisi omadusi, aga ka pakendamise ja pakendatud toote säilitamise tingimusi). Pakenditootja esitab vajaduse korral ohutu ja asjakohase kasutuse juhised pakendite märgistusel või saatedokumentides.
  • Pakkematerjalid ja muud kasutatavad esemed tuleb osta usaldusväärsetelt tarnijatelt. Teatud materjalist pakenditega peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon (vt peatükki 4.2.2. Pakendamine punkti „Alkohoolse joogiga kokku puutuvad materjalid, sh pakendimaterjal”), mida tuleb selliste pakendite müüjalt küsida..
  • Vastavusdeklaratsioonil esitatud andmete ja nõuetele vastavuse kinnituste õigsuse eest vastutab selle väljaandja, kuid esemete ja pakendite ohutu ja asjakohase kasutamise ning nende jälgitavuse tagamise eest joogikäitlemisettevõtja.

Korduvkasutusega pakendid peavad olema puhtad, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad, et tagada ohutus ja hügieen kogu tootmisprotsessis.

Enesekontrolli eesmärk on tuvastada alkohoolse joogi tootmise ja tooraine käitlemisega seotud võimalikud ohud, määratleda tegevused nende ohtude kontrolli all hoidmiseks ning töötada välja plaan juhuks, kui oht peaks tekkima. Joogitootmise ettevõttes peab olema loodud enesekontrollisüsteem, mis koosneb eeltingimuste programmist, toidu jälgitavuse ja tagasikutsumise süsteemist ning HACCP-põhimõtetel (Hazard Analysis and Critical Control Points, ohtude analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje) põhinevast toiduohutuse tagamise süsteemist.

Enesekontrolliplaan kirjeldab üksikasjalikult tegevusi ja abinõusid, mis on vajalikud alkohoolse joogi ohutuks valmistamiseks. Kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaan koos igapäevaselt tehtavate toimingutega moodustab tervikliku enesekontrollisüsteemi.

Enesekontrolli raames määratakse kindlaks toidu ohutuse tagamiseks olulised käitlemisetapid, mida tuleb kontrollida. Kontrolli tulemused tuleb alati dokumenteerida. Kontrollitavate käitlemisetappide hulka kuuluvad ka kriitilised kontrollpunktid (KKP), mis on osa rahvusvaheliselt tunnustatud HACCP-metoodikast.

Olulised põhimõtted enesekontrolli rakendamisel:

  • Kontrollida tuleb ka oma tooraine tarnijaid, et tagada tarnitud tooraine vastavus nõuetele.
  • Enesekontrolliplaani tuleb perioodiliselt (vähemalt kord aastas) üle vaadata ja vajadusel uuendada.
  • Plaani uuendamine on vajalik ka siis, kui ettevõttes tehakse tehnoloogilisi, ehituslikke või muid muudatusi.

Tehnoloogilise skeemi koostamisel ei ole määratud kindlaid vormistusreegleid, kuid plokkskeemina esitatud ülevaade on lihtsamini jälgitav, arusaadav ja kasutatav. Skeem peab kajastama tootmisprotsessi algusest lõpuni – alates tooraine vastuvõtmisest kuni toodete turustamiseni. Skeem tuleb koostada eraldi iga tooterühma ning vajadusel iga konkreetse toote kohta.

Tehnoloogiline skeem peab kajastama tegelikku tootmisprotsessi ning kõiki selle etappe õiges järjekorras. Skeemile märgitakse kõik toiduohutuse seisukohalt olulised parameetrid, näiteks aeg, temperatuur ja pH. Vajadusel lisatakse ka hoiuruumide ja seadmete numbrid. Täpsed ja tõepärased parameetrid on olulised, sest nendest lähtutakse ohtude analüüsis.

Kui tehnoloogiline skeem vastab tegelikule olukorrale, kinnitab enesekontrolli meeskonna juht selle oma allkirja ja kuupäevaga. Pärast skeemi kinnitamist lisatakse sellele ka toiduohutuse seisukohalt olulised kriitilised kontrollpunktid (KKP), mis selgitatakse välja ohuanalüüsi käigus.

Kuna skeemile ei ole alati võimalik kõiki andmeid ja parameetreid mahutada, koostatakse selle juurde täienduseks tootmisprotsessi lühikirjeldus. Lühikirjelduses selgitatakse järgmised tootmisetapid:

  • Tooraine ja pakkematerjalide vastuvõtt
  • Tooraine ja pakkematerjalide säilitamine ja ladustamine
  • Tooraine ettevalmistamine
  • Toote valmistamise tehnoloogilised etapid
  • Pakendamine ja märgistamine
  • Säilitamine
  • Transport

Tehnoloogilise skeemi alusel analüüsitakse tootmisprotsessi igas etapis keemilisi, füüsikalisi ja mikrobioloogilisi ohte, alustades toorainete ja koostisosade vastuvõtust ning ladustamisest kuni viivitusteni tootmise ajal. Oht defineeritakse kui potentsiaalne kahjupõhjustaja, mis võib avaldada negatiivset mõju tarbijale. Iga etapi puhul hinnatakse võimalikke eksimusi ja nende reaalset mõju ohu tekkimisele. Seejärel analüüsitakse ohtude tõsidust ja esinemise tõenäosust ehk riski taset.

Ohte liigitatakse kolme põhitüüpi:

  • Bioloogilised ohud
    • Makrobioloogilised ohud: parasiidid, kahjurputukad, närilised.
    • Mikrobioloogilised ohud: patogeenid, mis põhjustavad toidu riknemist ja toidutekkelist haigusi. Näiteks võib toit saastuda, kui töötajad eiravad hügieeninõudeid (nt pesemata käed).
    • Mikroorganismid võivad kiiresti paljuneda, kui toitu hoitakse valedes tingimustes. Ebapiisava kuumtöötluse korral (nt salmonella) võivad haigustekitajad ellu jääda, mis kujutab ohtu inimeste tervisele.
  • Füüsikalised ohud
    • Näiteks ehted, juuksekarvad, plaastrid, seadmete metallosad, klaasikillud või närilised.
    • Ohtude allikad võivad olla töötajate puudulikud hügieenialased teadmised, hooldamata seadmed või ruumide halb seisukord.
  • Keemilised ohud
    • Puhastusainete jäägid, allergeenid, saasteained, kahjuritõrjevahendid, lisaained (üledoseerimise korral).

Ohu tekkepõhjused võivad tuleneda järgmistest teguritest:

  • Inimesed: ebapiisavad oskused, hoolimatus, vähene koolitus või eiratud hügieenireeglid.
  • Meetodid: valed töötlemisviisid või tegevused.
  • Seadmed: vananenud seadmed, puudulik pesemine ja desinfitseerimine.
  • Tooraine: potentsiaalselt ohtlik või saastunud tooraine.
  • Keskkond: mikrobioloogiliselt saastunud õhk, sobimatud tootmistingimused.

Tootmisprotsessi igas etapis on oluline täita hügieeninõudeid, et vältida ohtude tekkimist ja levimist.

Kui kõigis etappides on võimalikud ohud määratletud, tuleb kehtestada ennetavad tegevused, mille abil oht kõrvaldatakse või vähendatakse selle esinemise tõenäosus vastuvõetava tasemeni.

 Lõhna ja maitseained

Euroopa Liidu lõhna- ja maitseainete täielik loetelu on lõhna- ja maitseainete määruses. Teavet lõhna- ja maitseainete kohta saab ka Euroopa Liidu lõhna- ja maitseainete andmebaasist. Lõhna- ja maitseainete andmebaasis olev info tuleb alati üle kontrollida lõhna- ja maitseainete määrusest, et tagada selle vastavus kehtivatele nõuetele.

Tabel 1 Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalsed piirmäärad teatavates tarbitavates liittoitudes, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

Aine nimetus Alkohoolse joogi liik Maksimaalne piirmäär mg/kg
β-asaroon Alkohoolsed joogid 1,0
Vesiniktsüaniidhape Alkohoolsed joogid 35
Mentofuraan Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid 200
Pulegoon Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid 100
Teukriin A Alkohoolsed joogid, v.a. Mõrumaitselised piiritusjoogid ehk bitter ning mõrumaitseline liköör 2
Mõrumaitselised piiritusjoogid ehk bitter 5
Mõrumaitseline liköör 5
Tujoon (alfa ja beeta) Alkohoolsed joogid, välja arvatud puju (Artemisia) liikidest toodetud joogid 10
Puju (Artemisia) liikidest toodetud alkohoolsed joogid 35

NB! Tabelis 1 nimetatud aineid ei tohi sellisena toidule lisada.

Tabel 2: Lõhna- ja maitseainete keemilised nimetused ning kasutuspiirangud alkohoolsetes jookides

Keemiline nimetus Alkohoolse joogi liik Kasutuspiirang, mg/kg
2-fenüülkrootonaldehüüd Õlu ja linnasejoogid kuni 0,20 mg/kg
Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud vein ja muud tooted kuni 0,30 mg/kg
Mõdu kuni 0,50 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 1,50 mg/kg
5-metüül-2-fenüülheks-2-enaal Õlu ja linnasejoogid kuni 1,25 mg/kg
Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud vein ja muud tooted kuni 5,00 mg/kg
Mõdu kuni 5,00 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 5,00 mg/kg
4-metüül-2-fenüülpent-2-enaal Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud vein ja muud tooted kuni 0,08 mg/kg
Mõdu kuni 0,08 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 0,08 mg/kg
d-kamper Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 50 mg/l
Välja arvatud Schwedenbitter’is kuni 850 mg/l
kiniinhüdrokloriid Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 100 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 250 mg/kg
kiniinsulfaat Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 100 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 250 mg/kg.
Kiniinmonovesinikkloriid­dihüdraat Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 100 mg/kg
Piiritusjoogid kuni 250 mg/kg
glütsürritsiinhape Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 550 mg/kg
ammooniumkloriid Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 25 g/l
glütsürritsiinhape, ammoniaagiga küllastatud Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 200 mg/kg
neohesperidiin-divesinikhalkoon Alkohoolsed joogid, sh nende mittealkohoolsed või väikese alkoholisisaldusega analoogid kuni 3 mg/kg
A-rebaudiosiid Piirangud kasutamisel lõhna- ja maitseainena alkohoolsetes jookides, sh nende mittealkohoolsetes või väikese alkoholisisaldusega analoogides kuni 10 mg/kg
4-amino-5-(3-(isopropüülamino)-2,2-dimetüül-3oksopropoksü)-2-metüülkinoliin-3-karboksüülhape Õlu ja linnasejoogid kuni 7 mg/l
Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud vein ja muud tooted kuni 10 mg/l
Mõdu kuni 10 mg/l
4-amino-5-(3-(isopropüülamino)-2,2-dimetüül-3oksopropoksü)-2-metüülkinoliin-3-karboksüülhappe hemisulfaatmonohüdraatsool Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud vein ja muud tooted kuni 10 mg/l
Mõdu kuni 10 mg/l

Lisaks kasutuspiirangtele, tuleb järgida ka aine puhtusekriteeriume.

Lisaained alkohoolsetes jookides

Lisaainete kasutamisel tuleb järgida lisaainete määruses (EÜ) nr 1333/2008 esitatud kasutustingimusi. Kasutustingimused on leitavad ka Euroopa Komisjoni kodulehel olevast andmebaasist. Andmebaas lihtsustab lisaaine kasutamisele seatud tingimuste  leidmist, kuid seal esitatudinfo tuleb alati üle kontrollida lisaainete määrusest.,.

Olulised põhimõtted lisaainete kasutamisel:

  • Enne lisaaine kasutamist tuleb kindlaks määrata toote toidugrupp, et teada, kas ja millises koguses lisaainet selles tootes kasutada tohib.
  • Joogid kuuluvad 14. toidugruppi ja vastavalt tootele tuleb määrata õige alamgrupp. Toidugrupi määramist hõlbustab lisaainete määrust täiendav juhenddokument, kus on toidugruppe täpsemalt kirjeldatud
  • Üksiku lisaaine piirnormi asemel võib määruses või andmebaasis olla esitatud piirnorm lisaainete rühma kohta (nt I rühma lisaained, II rühma lisaained).
  • Lisaainete rühmade täpsemad määratlused on esitatud lisaainete määruse II osa C-osas.
  • Lisaainete kasutustingimused (sh piirnormid ja erandid) on esitatud lisaainete määruse II osa E-osas.

Toidud, milles ei tohi leiduda toiduvärve

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a on sätestatud ülekandumise põhimõte. Toiduvärve ei tohi üle kanduda järgmistesse toodetesse[1]:

  • Vein ja muud tooted, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas.
  • Piiritusjoogid, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 (6) I lisa kategooriates 1–14. Siia kuuluvad ka viin (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus), mis on valmistatud leotamise ja destilleerimise teel, ning London gin (määratletud määruse I lisa kategooriates 16 ja 22).
  • Sambuca, Maraschino, Marrasquino või Maraskino ja Mistrà, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 I lisa kategooriates 36, 37 ja 41.
  • Sangria, Clarea ja Zurra, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 251/2014.
  • Linnased ja linnasetooted.

[1] (EÜ) nr 1333/2008, II lisa, A-osa, tabel 2

Alkoholi ja alkohoolsete jookide analüüsimine

Akrediteeritud laboris tellitud alkoholi ja alkohoolsete jookide analüüs on tasuline ning sõltub analüüsitavatest proovidest. Eestis teostab alkoholi järelevalve ja registrikande analüüse volitatud labor LABRIS, mis asub Tartus.

Regulaarsed analüüsid alkoholist ja alkohoolsetest jookidest tuleb läbi viia enesekontrolli raames, mitte ainult juhul, kui jook kantakse alkoholiregistrisse. Lisaks alkoholi ja alkohoolsete jookide spetsiifilistele analüüsidele, mis on määratletud määrustes „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“, piiritusjookide määruses, aromatiseeritud veinide määruses ja muudes alkohoolseid jooke reguleerivates õigusaktides, tuleb lähtuda ka toiduvaldkonna nõuetest. See tähendab, et jookides tuleb analüüsida näiteks lisaaineid, saasteaineid, allergeene ning muid toiduohutuse ja -kvaliteedi näitajaid.

Alkohoolsete jookide mõõtmine

Alkoholi tootja peab mõõtma alkoholi kogust nii vastuvõtmisel tegevuskohta kui väljastamisel tegevuskohast. Selleks peavad mõõtjal olema sobivad ja nõuetekohased mõõtevahendid. Alkoholi kogust mõõdetakse 20 °C juures ning arvestatakse liitrites.

Tootja peab teostama tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu mõõtmist ning määrama etanoolisisaldust. Mõõtmistulemused tuleb dokumenteerida ning nende üle arvestust pidada. Dokumenteeritud tulemusi tuleb säilitada vähemalt 7 aastat.

Alkoholi tootja peab kindlaks määrama ja dokumenteerima tootmisprotsessi osad, kus toodetava alkoholi kvaliteet või kogus pöördumatult muutub, sealhulgas etanoolisisalduse muutused. Need andmed kuuluvad tootmise tehnoloogilise protsessi kirjelduse juurde (vt „taotlemine“).

Kasutatavad mõõtevahendid peavad olema:

Taatlemise kohustus kehtib määruse lisas loetletud mõõtevahendite suhtes. Kui mõõtevahendit ei ole vaja taadelda, peab see olema jälgitavalt kalibreeritud.

Taatlemise eesmärk on tagada mõõtmistulemuste usaldusväärsus. Taatlemise läbimist tõendavad:

  • taatlustunnistus,
  • mõõtevahendile kinnitatud taatlusmärgis, mis sisaldab taatluslabori nime ja taatluse kuupäeva.

Kalibreerimise eesmärk on samuti tagada mõõtmistulemuste usaldusväärsus. Kalibreerimist tõendab kalibreerimistunnistus.

Mõõtevahendi taatluskohustus on täidetud, kui:

  • see on läbinud EÜ esmataatluse,
  • vastab mõõtevahendite või mitteautomaatkaalude direktiivi nõuetele,
  • on läbinud riigisisese esmataatluse või kordustaatluse.

Mitteautomaatkaalude vastavushindamist tõendavad:

  • tootja poolt kaalu korpusele kantud CE-märgis,
  • metroloogiline lisamärgis (M-täht ja aastaarvu kaks viimast numbrit),
  • teavitatud asutuse identifitseerimise number.

Toidualane teave 

Toidualane teave peab olema tõene, vastama kehtivatele õigusaktidele ega tohi eksitada käitlejat ega tarbijat. Alkohoolse joogi märgistus peab tagama tarbijale joogi kohta vajaliku teabe saamise.

NB! Alkohoolsete jookide kohta ei tohi esitada tervise- ega toitumisalaseid väiteid, välja arvatud juhul, kui viidatakse alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele.

Alkohoolse joogi märgistusel tuleb esitada järgmine teave:

  • Alkohoolse joogi nimetus
  • Tegelik etanoolisisaldus
  • Netokogus
  • Päritoluriik või lähtekoht, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või kui see on nõutud mõne muu õigusaktiga
  • Alkohoolse joogi käitleja (äri)nimi ja aadress
  • Allergiat või talumatust põhjustav koostisosa või abiaine
  • Säilimisaeg (joogid, mille etanoolisisaldus on alla 10 mahuprotsendi)
  • Eritingimused toote säilitamiseks/kasutamiseks ja vajadusel tarvitamisjuhis

NB! Jookidel, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi (ja õlu, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi), tuleb märgistusel esitada samas vaateväljas järgmine teave:

  • alkohoolse joogi nimetus,
  • netokogus,
  • tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides.

Kohustusliku teabe esitamise erandid

  • Säilimisaega ei ole vaja märkida järgmistel juhtudel:
    • Joogid, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti või rohkem.
    • Veinid, liköörveinid, vahuveinid, aromatiseeritud veinid ja sarnased tooted, mis on valmistatud muudest puuviljadest kui viinamarjad.
    • CN rubriiki 2206 00 kuuluvad joogid, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest.
  • Alkohoolsete jookide puhul ei ole koostisosade loetelu esitamine kohustuslik. Kui siiski otsustatakse see teave lisada, tuleb koostisosad esitada mahu järgi kahanevas järjestuses, lähtudes nende kasutamisest alkohoolse joogi valmistamisel.
  • Toitumisalase teabe esitamine ei ole kõigil alkohoolsetel jookidel kohustuslik. Kui teave siiski lisatakse, võib rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisalduse asemel esitada ainult joogi energiasisalduse.

NB! Kui alkohoolse joogi märgistusel viidatakse alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele, on toitumisalase teabe esitamine alati kohustuslik.

Alkohoolse joogi nimetus

Alkohoolse joogi nimetamisel tuleb esmajärjekorras kasutada alkohoolse joogi seaduslikku nimetust. Kui toode ei vasta õigusaktiga sätestatud nõuetele, ei ole seadusliku nimetuse kasutamine lubatud. Sellisel juhul tuleb kasutada üldtuntud nimetust (nt mõdu) või jooki kirjeldavat nimetust (nt mustsõstra glögi). Alkohoolsete jookide seaduslikud nimetused on leitavad peatükis 2 „Alkohoolsete jookide klassifikatsioon ja nimetused“.

Seaduslikku nimetust kasutatakse alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel. Nimetus peab olema esitatud selgelt ja nähtavalt joogi märgistusel (nt pudeli etiketil). Seaduslikku nimetust ei tohi asendada ega muuta.

Piiritusjoogid

Piiritusjoogi seaduslikuks nimetuseks on selle kategooria nimi, mis on määratletud piiritusjookide määruse lisas I (nt vodka, gin, rumm). Kui piiritusjook ei vasta ühelegi kategooriale, on selle seaduslik nimetus lihtsalt „piiritusjook“.

NB! Keelatud on kasutada piiritusjoogi kategooriate nimetusi alkohoolsete jookide kohta, mis ei vasta asjaomasele kategooriale. See keeld kehtib ka juhul, kui kategoorianimetust kasutatakse koos täiendavate sõnadega, nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“. Samuti ei ole lubatud kasutada kategoorianimede tõlgitud või eestindatud versioone. Näiteks ei ole lubatud nimetada jooki „gin’i stiilis piiritusjoogiks“ või „džinni stiilis piiritusjoogiks“.

Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus

Liitnimetuse kujundamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja -suurusega ning sama värvi tähtedega.
  • Ei tohi olla katkestatud mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa.
  • Ei tohi olla kirjutatud suurema kirjasuurusega kui alkohoolse joogi nimetus.
  • Kui alkohoolne jook on piiritusjook, peab see alati kandma piiritusjoogi seaduslikku nimetust, mis esitatakse liitnimetusega samal vaateväljal. Erandina võib seadusliku nimetuse asendada liitnimetusega.

Tegelik etanoolisisaldus

Alkohoolsete jookide alkoholisisaldus tuleb esitada järgmistel tingimustel:

  • Täpsus: Alkoholisisaldus märgitakse kuni ühe kümnendkoha täpsusega, millele järgneb sümbol „% vol” (mahuprotsent). Näiteks: 5,7% vol või alc 13% vol.
  • Täiendav tekst: Mahuprotsendile võib eelneda sõna „alkohol” või lühend „alk” või „alc”.
  • Etanoolisisaldus määratakse kindlaks temperatuuril 20 °C.

Etanoolisisalduse esitamisel mahuprotsentides on lubatud järgmised positiivsed ja negatiivsed hälbed. Need on esitatud absoluutväärtustena ning kehtivad sõltumata kasutatavast analüüsimeetodist.

Tabel 3 Etanoolisisalduse positiivsed ja negatiivsed hälbed

Joogi kirjeldus Positiivne ja negatiivne hälve
CN rubriiki 2203 00 kuuluv õlu, mille etanoolisisaldus ei ületa 5,5 mahuprotsenti; CN rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseerimata joogid, mis on saadud viinamarjadest 0,5% vol.
Õlu, mille etanoolisisaldus ületab 5,5 mahuprotsenti; CN rubriiki 2206 00 kuuluvad karboniseeritud joogid, mis on saadud viinamarjadest, siidrid, pirnisiidrid, marja-, puuviljaveinid jm, mis on saadud muudest marjadest, puuviljadest kui viinamarjad ja mis võivad olla poolvahuveinid või vahuveinid; mõdu 1% vol.
Leotatud marju, puuvilju või taimeosi sisaldavad joogid 1,5% vol.
Kõik muud joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi 0,3% vol.

Netokogus

Alkohoolse joogi netokogus märgitakse vastavalt vajadusele liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml). Tabel 4 esitab erinevate joogitüüpide lubatud nimikogused mahupõhises müügis. Erinevatele jookidele on määratud spetsiifilised mahupiirangud, mida saab müügiks kasutada, ulatudes näiteks veinide puhul 100 ml-st kuni 1 500 ml-ni ja piiritusjookide puhul 100 ml-st kuni 2 000 ml-ni. Kõigi joogitüüpide puhul on määratletud kindlad nimikogused, milles tooteid on lubatud müüa.

Tabel 4 Mahu alusel müüdavate toodete lubatud nimikogused (ml)

Joogi liik Mahuvahemik ja lubatud nimikogused
Vein Vahemikus 100 ml kuni 1 500 ml ainult järgmised 8 nimikogust:

ml: 100 – 187 – 250 – 375 – 500 – 750 – 1 000 – 1 500
Vahuvein Vahemikus 125 ml kuni 1 500 ml ainult järgmised 5 nimikogust:

ml: 125 – 200 – 375 – 750 – 1 500
Liköörvein Vahemikus 100 ml kuni 1 500 ml ainult järgmised 7 nimikogust:

ml: 100 – 200 – 375 – 500 – 750 – 1 000 – 1 500
Aromatiseeritud vein Vahemikus 100 ml kuni 1 500 ml ainult järgmised 7 nimikogust:

ml: 100 – 200 – 375 – 500 – 750 – 1 000 – 1 500
Piiritusjoogid Vahemikus 100 ml kuni 2 000 ml ainult järgmised 9 nimikogust:

ml: 100 – 200 – 350 – 500 – 700 – 1 000 – 1 500 – 1 750 – 2 000

Alkohoolse joogi villimisel kehtivad nimikoguse suhtes lubatud hälbed. Üksiku kinnispaki täitekoguse lubatud negatiivset hälvet nimikogusest iseloomustab suurus T, mille maksimaalsed väärtused on toodud allolevas tabelis.

Tabel 5. Alkohoolse joogi nimikoguse lubatud negatiivsed hälbed


Nimikogus Qn, g või ml		 T
protsenti Qn-st g või ml
5 kuni 50 9 –
50 kuni 100 – 4,5
100 kuni 200 4,5 –
200 kuni 300 – 9
300 kuni 500 3 –
500 kuni 1000 – 15
1000 kuni 10 000 (kaasa arvatud) 1,5 –

Märkus: Täitekoguse lubatud negatiivse hälbe määramisel tabeli teise veeru alusel tuleb saadud tulemus ümardada ülespoole ühe kümnendkohani grammi või milliliitri täpsusega.

Päritoluriik või lähtekoht

Toidualase teabe määruse üldreegli kohaselt tuleb päritoluriigi või lähtekoha märge esitada juhul, kui selle puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha osas eksitada. See on eriti oluline siis, kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitab teisele päritoluriigile või lähtekohale.

Viinamarjadest valmistatud veinide märgistusel tuleb lähtekoht esitada vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013, mis käsitleb ühist turukorraldust.

NB! Põhilise koostisosa päritolu tuleb esitada juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei kattu toidu põhikoostisosa päritoluga. Sellisel juhul tuleb esitada toidu põhikoostisosa(de) päritolu.

Näide: Kui siidri valmistamiseks on kasutatud õunu, mis ei ole Eesti päritolu, kuid siidri märgistusel on päritoluriigiks märgitud Eesti, tuleb õunte päritolu eraldi välja tuua. See nõue tuleneb toidualase teabe määruse artikli 26 lõikest 3 ning on mõeldud vältima tarbija eksitamist.

Allergeenid

Tootmisel või valmistamisel kasutatavad allergiat või talumatust põhjustavad koostisosad või abiained ehk allergeenid tuleb märgistusel selgelt esile tuua:

  • Kui koostisosade loetelu on esitatud: Allergeen tuleb esitada trükikirjas, mis eristub teistest koostisosadest (näiteks rasvases või suurendatud kirjas).
  • Kui koostisosade loetelu puudub: Allergeeni märkimiseks kasutatakse sõna „sisaldab“ (nt „sisaldab piima“).

Allergiat või talumatust põhjustavate ainete loetelu on toodud toidualase teabe määruse lisas II.

Erand: Allergeeni ei pea eraldi välja tooma, kui see on juba selgelt esitatud toote nimetuses. Näide: „Munaliköör“ – nimetus viitab selgelt, et toode sisaldab muna.

Säilimisaeg

Säilimisaega tuleb märkida jookidel, mille etanoolisisaldus on alla 10 mahuprotsendi.

Säilimisaega ei pea märkima:

  • Jookidel, mille etanoolisisaldus on 10 mahuprotsenti või rohkem.
  • Veinidel, liköörveinidel, vahuveinidel, aromatiseeritud veinidel ja sarnastel toodetel, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad.
  • Jookidel, mille KN kood algab numbritega 2206 00 ja mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest.

Märkeid „Parim enne“ ja „Parim enne … lõppu“  kasutatakse toitude puhul, mis ei ole kiiresti riknevad:

  • Kui säilimisaeg on kuni 3 kuud: tuleb kasutada täpse kuupäevaga märget „Parim enne …“ (nt „Parim enne 18.11.2025“).
  • Kui säilimisaeg ületab 3 kuud: kasutatakse märget „Parim enne … lõppu“ (nt „Parim enne 2025. aasta lõppu“).
  • Tähtpäeva asemel võib viidata ka selle asukohale pakendil, näiteks „Parim enne: vaata korgilt“.

Kui toote säilitamine nõuab eritingimusi, tuleb „Parim enne“ teabele lisada säilitamistingimuste kirjeldus (nt „Hoida jahedas ja kuivas kohas“), et tarbija saaks toodet säilitada viisil, mis tagab selle säilimise märgitud aja jooksul.

Toitumisalane teave

Kõikide alkohoolsete jookide puhul ei ole toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. Kohustuslik on toitumisalane teave esitada ühise turukorralduse määruses (vein) nimetatud jookide puhul.

Toitumisalase teabe eri elementide esitamise järjekord on kindlaks määratud ning see tuleb esitada tabelina.

Tabel 6. Toitumisalase teabe esitamise järjekord

Energiasisaldus
Rasvad
Millest
– küllastunud rasvhapped
Süsivesikud
Millest
– suhkrud
Valgud
Sool

Kui märgistusel ei ole piisavalt ruumi esitada see tabelvormis, võib andmed esitada kindlas etteantud järjestuses üksteise järel: „Energiasisaldus, rasvad (millest küllastunud rasvhapped), süsivesikud (millest suhkrud), valgud, sool.”

Tootjal on võimalik vabatahtlikult esitada kas:

  • ainult energiasisaldus, või
  • energiasisaldus koos rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldusega.

Energiasisaldus ja toitainete kogused tuleb esitada 100 ml joogi kohta. Energiasisaldus märgitakse kilodžaulides (kJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures esimesena tuleb märkida kilodžaulid. Toitainete kogused (rasvad, süsivesikud, jne) esitatakse grammides (g).

Energiasisaldus arvutatakse ümberarvestuskoefitsientide alusel:

Alkohol (etanool): 29 kJ/ml — 7 kcal/ml

NB! Vajalikud ümberarvestuskoefitsiendid (sh süsivesikute ja valkude jaoks) on leitavad toidualase teabe määruse XIV lisast.

Toidupartii tähistamine

Toidupartii (ingl k lot) on toote kindlaksmääratud kogus, millel on sama nimetus, ühesugused omadused ning mis on toodetud, valmistatud või pakendatud ühesugustel tingimustel. Toidupartii tähistus võimaldab määrata, millisest partiist konkreetne toit pärineb.

Müügipakendil tuleb esitada toidupartii tähis. Toidupartii tähistuse määrab ja märgib pakendile alkohoolse joogi tootja, töötleja, valmistaja või pakendaja.

Erand: Toidupartii tähistust ei ole vaja esitada, kui toidu säilimisaja tähistus (nt „Parim enne …“) sisaldab kodeerimata kronoloogilises järjestuses kuupäeva ja kuud (näiteks „Parim enne 25.09“).

Kui toit ei ole müügipakendis, tuleb toidupartii tähistus kanda selgelt loetavalt, hästi nähtavalt ja kulumiskindlalt muule pakendile või mahutile (nt hulgipakendile või kaubaalusele). Kui tähistust ei ole võimalik pakendile või mahutile kanda, tuleb see märkida kauba saatedokumentidesse.

Pakendamine

Alkohoolse joogi tootja on pakendiseaduse mõistes pakendi tootja ning peab pidama arvestust pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa järgmiselt:

  • toodetud tühi pakend ning sisse- ja väljaveetud tühi pakend
  • pakendatud kauba pakend ning sisse- ja väljaveetud pakendatud kauba pakend
  • turule lastud kauba pakend
  • tekkinud pakendijäätmed
  • korduskasutuspakend
  • Eestis taaskasutatud pakendijäätmed ning sisse- ja väljaveetud pakendijäätmed
  • raskmetalle sisaldav pakend.

Pakendi liigid:

  • Müügipakend (esmane pakend): Mõeldud lõppkasutajale või tarbijale müügikohas määratud müügiühiku osa üleandmiseks.
  • Rühmapakend (teisene pakend): Kasutatakse teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga või seda kasutatakse kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kaitsmiseks või esitlemiseks. Rühmapakendi eemaldamine ei muuda toote omadusi.
  • Veopakend (kolmandane pakend): Mõeldud müügiühikute või rühmapakendite käsitsemiseks ja veoks, et vältida kauba füüsilisi kahjustusi. Veopakenditeks ei loeta maantee-, raudtee-, mere- ega õhuveokonteinereid.

Pakendi alaliigid sõltuvalt kasutuskordadest:

  • Korduskasutuspakend: Kavandatud ja valmistatud mitme veo- või kasutuskorra jaoks sama eesmärgi täitmiseks.
  • Ühekorrapakend: Mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.

Alkohoolse joogiga kokku puutuvad materjalid, sh pakendimaterjal

Toiduga, sealhulgas joogiga kokkupuutuvad materjalid on kõik materjalid ja esemed, mis on kontaktis toiduga. Nende hulka kuuluvad näiteks klaas, plast, puit jms materjalid ning esemed nagu korgid, kõrred, töö- ja mõõtevahendid. Kõigil toiduga kokkupuutuvatel toodetel ja seadmetel peavad olema kehtivad tõendusdokumendid. Kui toode koosneb mitmest materjalist, tuleb tagada, et iga materjali kohta esitatakse korrektsed ja kehtivad tõendusdokumendid.

Joogikäitlejal on kohustus kasutada toiduga kokkupuutuvat materjali vastavalt tootja juhistele, järgides nõuetekohaseid ladustamistingimusi, hügieenilisi ümber pakendamismeetodeid ning sobilikke kasutusviise (nt kuumvillimise korral tuleb kasutada selleks ette nähtud pakendit).

Alkohoolse joogi tootjal on kohustus tõendada järgmist:

  • Materjal või ese vastab nõuetele.
  • Teatud materjalirühmade puhul on nõutud vastavusdeklaratsioon. See kehtib järgmiste materjalide korral:
    • plastid (sh kile ja vahtplast),
    • keraamika,
    • aktiivsed ja intelligentsed materjalid ja esemed,
    • epoksüühendeid sisaldavad materjalid ja esemed,
    • bisfenool A-d sisaldava lakiga lakitud materjalid (nt lakitud metallpurgid).

Pakendimaterjalid ja nende kasutusotstarve

Tarbijale üleantavad või tootmisprotsessis (nt hoiustamiseks, selitamiseks, laagerdamiseks või muuks tehnoloogiliseks otstarbeks) kasutatavad pakendid võivad olla valmistatud järgmistest materjalidest:

  • Klaas – kõik sulatatud anorgaanilise klaasi liigid (KN-koodi algus 70);
  • Plast – polümeerid ja looduslikel või tehispolümeeridel põhinevad materjalid nii ühe- kui mitmekihilises teostuses (KN-koodi algus 39);
  • Mustmetall – teras (KN-koodi algus 73);
  • Värviline metall – alumiinium (kombineeritud nomenklatuuri grupp 76) ja muud XV jaotusesse kuuluvad metallid;
  • Paber ja kartong, sh kihiline kartong (KN-koodi algus 48);
  • Puit;
  • Muu materjal.

Täiendav teave: Toiduga kokkupuutuvate materjalide, sealhulgas nende nõuete kohta, saab täpsemat teavet Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.