2025. aasta jaanuaris avaldati tööriista versioon, milles 07.01.2025 on parandatud loomakasvatuse hindamises järgmine: sisseostetud sööda rippmenüüs on eelmise versiooniga võrreldes valik suurem. Varasemas versioonis ei võtnud tööriist toote jalajälje arvutuses arvesse “Muud söödad” alla sisestatud tooteid ning isekasvatatud haljaskultuurid ei kajastunud tootepõhise jalajälje tulemustes isetoodetud söötade real. Muudeti veiste ja sigade soolesisese käärimise (seedemetaani) heite arvutust. Süsiniku jalajälje arvutamisel ei ole oluline, kas seedemetaani heide leiab aset hoones või karjamaal. Muudatus puudutab ainult neid veise- ja seakasvatajaid, kes loomi karjatavad.
Taimekasvatuse lehel lõimiste tabelis on vaikimisi väärtus “liiv, 1 ha” eemaldatud. Peidetud on taimekasvatuse lehel rida 28 ja 29. Põhjuseks see, et järgnev kultuur, mis küntakse sisse järgmisel aastal, ei saa eelmise kultuuri jälge vähendada.

• Süsiniku jalajälje hindamise tööriistas on (12.11.2024 seisuga) parandatud broilerikasvatuse ettevõttepõhise süsiniku jalajälje hindamise juures sõnnikuhoidlast väljuva metaani eriheitetegur ja lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina. Juhul kui broilerikasvatuses olete teinud enne 12.11.2024 hindamise palume kasutada uut versiooni.

Juhul kui tööriistas või selle kasutamisel esineb takistavaid tõrkeid võtke ühendust khg@agri.ee. Päringu edastamisel viidake nii tulba ja rea asukohale exceli vormis kui ka veeru ja rea nimetusele.

Tööriist sobib nii taimekasvatusega, loomakasvatusega kui segapõllumajandusega tegelevale ettevõttele oma süsinikujalajälje hindamiseks.

• Taimekasvatuse poolelt võimaldab tööriist hinnata Eesti peamiste õlikultuuride, tera- ja kaunviljade kasvatamisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet tootepõhiselt (tali- ja suvinisu, tali- ja suvioder, kaer, tritikale, rukis, tali- ja suviraps, tali- ja suvirüps, hernes ja põlduba). Lisaks on taimekasvatuse ettevõttepõhise hindamise juures võimalik arvesse võtta ka haljaskultuuride kasvatamise ning püsirohumaade hooldamisega seonduvaid heiteid.
• Loomakasvatuse poolelt võimaldab tööriist hinnata järgnevate põllumajanduslike loomaliikidega seonduvat KHG heidet: piima- ja lihaveised, sead, lambad, broilerid ja munakanad, pardid, kalkunid.
• Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsinikujalajälge see tööriist paraku kõige paremini hinnata ei võimalda, ehkki neilgi on võimalik sellega katta mitu heitekategooriat.

Kalkulaatori abil saab hinnata süsinikujajajälge nii kogu ettevõtte kui ka üksiktoote tasandil.

Ettevõtte tasandil süsinikujalajälje hindamiseks on tööriistas kasutatud kasvuhoonegaaside protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enim kasutatud metoodika organisatsiooni KHG heite hindamiseks.

Toote tasandil on aga lähtutud standarditega ISO 14040 ja ISO 14044 sätestatud olelusringi hindamisest (tuntud ka elutsükli analüüsina ehk LCA, inglise k life cycle analysis). See võimaldab hinnata kogu toote eri eluetappide keskkonnamõjusid tema elutsükli ulatuses – alates toormaterjalide hankimisest ja nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni. LCA metoodika aga ei kohusta mõjusid hindama alati kogu elutsükli ulatuses, vaid lubab süsteemi piire kitsendada sõltuvalt püstitatud uurimisküsimusest. Süsinikujalajälje hindamise tööriista puhul on seatud süsteemi piirid n-ö sünnist ettevõtte väravani (cradle-to-gate), sest põllumajandustootja vahetu kontrolli all olev kliimamõju piirdub suuresti selle ulatusega.

Antud tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele – seda saavad ühtmoodi kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.
Süsinikujalajälje hindamiseks grupi tasemel soovitame igal gruppi kuuluval ettevõttel leida oma süsinikujalajälg eraldi.

Süsiniku jalajälje hindamine põllumajandusettevõttes

Euroopa Liit võttis 2022. a lõpus vastu kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive – CSRD), mis suunab suurettevõtteid ning börsiettevõtteid raporteerima oma jätkusuutlikkusalaseid juhtpõhimõtteid, tegevusi ja mõõdikuid. Ehkki enamikele põllumajandustootjatele CSRD otse ei kohaldu, ollakse mõjutatud siiski äripartnerite kaudu. Nimelt peavad CSRD kohuslased raporteerima teavet väärtusahela üleselt, mistõttu hakatakse küsima jätkusuutlikkusalast teavet (nt mõjualade 1-3 KHG heited) ka oma äripartneritelt.

Ka finantsasutuste poolt tuleb põllumajandusettevõtetele surve mõõta ja raporteerida oma jätkusuutlikkusalaseid mõjusid (sh süsiniku jalajälge). Investoritele tuleb avalikustada portfelli keskkonnamõjud ning pangad, nagu ka teised suurettevõtted, on kohustatud raporteerima oma väärtusahela üleseid mõjusid. Pangad näevad keskkonnamõjudega mittetegelemist äririskina ning usutavasti on valmis pakkuma paremaid laenutingimusi nendele põllumajandusettevõtetele, kes keskkonnamõjude juhtimisega on alustanud. Pangad on ka välja öelnud, et kavatsevad tulevikus põllumajandusettevõtetelt süsiniku jalajälje väärtust küsima hakata.

Allikas: tööriista kasutamise juhend