Euroopa Projektid

Temaatilise võrgustiku EuroDairy (jaanuar 2016 kuni jaanuar 2019) eesmärgiks oli edendada piimakarjakasvatuses praktikapõhiste uuenduste arendamist ja levitamist, pidades silmas kvoodijärgse ajastu peamisi jätkusuutlikkuse küsimusi: suurendada Euroopa piimatootmise majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.
Loe artiklit projekti kohta SIIT

RustWatch (mai 2018 – aprill 2022) loob varajase hoiatamise süsteemi, et parandada valmisolekut ja vastupidavust tekkivatele roostehaigustele nisul, mis on Euroopa suurim põllumajanduskultuur. See on hädavajalik, sest 2016. aastal kogesid Euroopas enam kui 50 aastat kõige tõsisemad nisutüve rooste epideemiad ning olemasolev nisu kollaserooste populatsioon on asendunud mitte-Euroopa päritolu invasiivsete rassidega. RustWatch pakub lisaks uutele diagnostikavahenditele nüüdisaegseid uuringuid, võimaldades kiiresti ja täpselt tuvastada uusi invasiivseid rasse ning uurida virulentsust, agressiivsust ja kohanemist soojemate temperatuuridega. Juhtumiuuringud aitavad koostöös paljude sidusrühmadega süsteemide väljatöötamisel ja valideerimisel, kaasavad põllumajandusnõustajad haiguste jälgimisse ja proovide võtmisesse hilisemaks diagnoosimiseks ning koguvad teavet süsteemi kasutuselevõtu võimalike takistuste kohta.

SOCIALENERGY (jaanuar 2017 – juuni 2019) virtuaalmaailmas õpetatakse kasutajaid sujuvalt täiustatud mängutehnikate abil heade tavade ja energiasäästlikkusega seotud otsuste tegemiseks. Seejärel saavad kasutajad suhelda SOCIALENERGY „reaalse maailma” platvormil, mis hõlbustab rikkalikku ja sügavat suhtlemist kaasatud sidusrühmade vahel üksikutest energiatarbijatest ja virtuaalsetest energiakogukondadest, kommunaalettevõtetele, poliitikakujundajatele ja isegi teistele kaudsetele sidusrühmadele (näiteks elektriseadmete jaemüüjad ja hoonete renoveerijad).

Maailma prognoositava demograafilise kasvu ja globaalsete kliimamuutuste valguses on ühiskonna jaoks suureks väljakutseks pakkuda piisavas koguses kõrge toiteväärtusega ja sensoorse kvaliteediga puuvilju. Samal ajal, kui oleme jõudmas üha kiirema kliimamuutuse perioodi, on TomGEM (märts 2016 – august 2020) eesmärk välja töötada uued strateegiad, et säilitada karmides temperatuuritingimustes toodetud puu- ja köögivilja kõrge saagikus, kasutades tomatit lihavate puuviljakultuuridena. TomGEM leiab, et kõik arenguprotsessid aitavad kaasa saagikusele; sealhulgas õite algatamine, õietolmu viljakus ja viljakomplekt ning rakendab transdistsiplinaarseid lähenemisviise, et uurida kõrge temperatuuri mõju nendele tunnustele. TomGEM rakendab tomatite tootjaid ja aretajaid hõlmavat mitme osalejaga lähenemisviisi, et pakkuda uusi eesmärke ning uuenduslikke aretus- ja majandamisstrateegiaid, et soodustada uute, parema saagikusega tomatisortide aretamist mitteoptimaalsetes temperatuuritingimustes.

Projekti TOMRES (juuni 2017 – detsember 2020) üldeesmärk on suurendada tomati vastupidavust kombineeritud vee ja toitainete stressile ning maksimeerida vee ja toitainete kasutamise efektiivsust, kujundades ja katsetades (nii avamaal kui ka katmikalal) uudseid kombinatsioone genotüüpidest ja majandamistavadest. Projekti raames analüüsiti taime juurestiku arhitektuuri ja taimseid hormoone, mis on seotud stressitaluvuse ning kaunviljadega segaviljeluses, täppisviljastamise ja niisutustehnikatega. Projekti lõppemise perioodil on koostatud palju huvitavaid väljaandeid.

Sigade Aafrika katk (ASF) on sigade laastav nakkushaigus – tavaliselt surmav. Selle viiruse vastu võitlemiseks pole vaktsiini. Euroopa Liit on kehtestanud ennetus- ja tõrjemeetmed sigade Aafrika katku kahtluse või kinnituse korral kas majandites või metssigades.
ELi rahastatud VACDIVA (oktoober 2019 – september 2023) projekt pakub metssigadele ja kodusigadele registreerimiseks valmis kolme ohutut ja tõhusat pilootvaktsiini. Samuti kinnitab see DIVA testid ning töötab välja kulude-tulude ja tõhusa järelevalve- ja kontrollvaktsineerimise strateegiad.
Kohapealsed katsed viiakse läbi Keenias ja Leedus. Ülemaailmsete stsenaariumide epidemioloogiline modelleerimine pakutakse teenuste portfellis, mis aitab loomatervishoiu asutustel haigust kontrollida ja likvideerida.

Võrgustiku PANACEA (november 2017 – oktoober 2020) eesmärk on levitada teavet toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kohta ning teha koostööd teadusuuringute, tööstuse ja põllumajandusega tegelevate ringkondade vahel, et suurendada toiduks mittekasutatavate põllukultuuride panust Euroopa biomajanduse strateegias.
Toiduks mittekasutatavad põllukultuurid on need, mis ei sisene toiduahelatesse ja mida kasutatakse mitmesuguste biopõhiste toodete tootmiseks, sealhulgas polümeerid, määrdeained, ehitusmaterjalid, ravimid, samuti bioenergia ja kütused. Need kultuurid ei ole Euroopa põllumajanduses laialt levinud, peamiselt tarneahelate probleemide ja poliitiliste lünkade tõttu.

Projekti INNOSETA (mai 2018 – aprill 2021) põhieesmärk on luua innovaatiline ja jätkusuutlik pritsimisseadmete, nende väljaõppe ja nõustamise temaatiline võrgustik. Projekt keskendub uuenduslike ideede ja teabe vahetamisele teadusuuringute, tööstuse, nõustamise ja põllumajandusettevõtete vahel, et olemasolevatest teadusuuringutest ja ärilahendustest laialdaselt teavitada, samal ajal kogudes rohujuuretasandi vajadusi ja põllumeeste uuenduslikke ideid.

Feed-a-Gene’i (märts 2015 – veebruar 2020) eesmärk on kohandada paremini monogastriliste loomakasvatussüsteemide erinevaid komponente (st sigu, kodulinde ja küülikuid), et parandada üldist tõhusust ja vähendada keskkonnamõju. See hõlmab uute ja alternatiivsete söödavarude ja söödatehnoloogiate väljatöötamist, kõikuvate tingimustega paremini kohandatud tugevate loomade kindlakstegemist ja valimist ning söötmisviiside väljatöötamist, mis võimaldavad optimeerida sööda ja looma potentsiaali.

Horisont2020 projekt DEFEND (juuni 2018 – november 2023) on akadeemilisi asutusi, tööstusettevõtteid ja valitsusasutusi ühendav rahvusvaheline partnerlus, mis töötab eesmärgiga tõkestada sigade aafrika katku viiruse (ASFV) ja nodulaarse dermatiidi viiruse (LSDV) levikut Euroopa kariloomade hulgas. Projekti eesmärk on saavutada kontroll kasvavate nodulaarse dermatiidi ja sigade aafrika katku epideemiate üle. Selleks on vajalik mõista viiruste leviku põhjuseid ning viia läbi uuringuid diagnostikavahendite ja vaktsiinide kohta.

SusCrop–ERA-NET projekt BARISTA (aprill 2019 – aprill 2022) („Kaasaegsed meetodid ja tehnikad odra sordiaretuses intensiivse ja säästva põllumajanduse tarbeks muutuva kliima tingimustes“). BARISTA eesmärk on luua odra baasil uusi aretusstrateegiaid ja meetodeid uute kõrgesaagiliste põllukultuurid sortide loomiseks, mis oleksid kohastunud muutuvatele kliimatingimustele.

Projektis AGRICORE (september 2019 – august 2023) pakutakse välja uus vahend, millega parandada praegust suutlikkust modelleerida põllumajandusega seotud poliitikat, kasutades ära viimaseid edusamme modelleerimismeetodite ja ICT vallas. Täpsemalt, AGRICORE-tööriist luuakse agendipõhise lähenemisviisina, kus iga talu modelleeritakse iseseisva otsustusüksusena, kes hindab individuaalselt oma konteksti ja teeb otsuseid oma hetkeolukorra ja ootuste alusel. See modelleerimismeetod võimaldab simuleerida koostoimet põllumajandusettevõtete ja nende valdkondade vahel (mis võtab arvesse keskkonda, maapiirkondade integratsiooni, ökosüsteemi teenuseid, maakasutust ja turge) erinevates geograafilistes mastaapides – piirkondlikust globaalseni. Tööriist AGRICORE valmistatakse väga modulaarse ja kohandatava komplektina ning see avaldatakse avatud lähtekoodi projektina, et institutsioonid saaksid vajadusel tööriista läbipaistvalt värskendada ja täiustada.

Projekti AgriLink (juuni 2017 kuni mai 2021) eesmärgiks on stimuleerida üleminekut jätkusuutlikumale põllumajandusele, parandades arusaamist konsulentide rollist teadmistevoogude tugevdamisel, õppimise tõhustamisel ja innovatsiooni suurendamisel paljude Euroopas eksisteerivate erinevate põllumajandusettevõtete liikide osas. Projekti käigus analüüsitakse nõustamisteenuste rolli põllumajandustootjate otsustusprotsessi eri etappidel. Hinnatakse nõustamise rolli põllumajandustootjate otsuse kolmes erinevas etapis: 1) muutuste „käivitamises”, 2) innovatsioonivõimaluste kaalumise ajal ja 3) uute uuenduste rakendamise ajal.

Projekti AgriDemo-F2F (jaanuar 2017- juuni 2019) eesmärk oli edendada vastastikust õppimist põllumajandusettevõtjate kogukonnas. Vastastikkust õppimist soodustava keskkonnana kasutatakse esitlustegevusi ettevõtetes ning nende tõhustamiseks kaasati projekti eri kogemuste ja taustaga osalejaid.

Projektiga „AFINET“ (jaanuar 2017- detsember 2019) püüti edendada agrometsanduse rakendamist Euroopas. Selleks edendati agrometsanduse teemalist teadmiste jagamist teadlaste ja praktikute vahel ning koostati materjale, sh loodi andmebaas teadustulemustest ning uuenduslike ideedega.

Projekt ALL-ORGANIC raames luuakse rahvusvahelise koostöö toel jätkusuutliku toidutootmise agroökoloogia eluslaborite (ALL) võrgustik, edendamaks mitmekesiseid ja vastupidavaid mahetoidusüsteeme.

Seitse partnerit – CREA (Itaalia), IUNG-PIB (Poola), ARAD (Rumeenia), EMU (Eesti), ENSA (Alžeeria), INRAA (Alžeeria), FIRAB (Itaalia) – testivad hüpoteesi, et ühiselt kavandatud, kohapeal välja töötatud ja kohandatud, ajaliselt ja geneetiliselt mitmekesiste maheviljelussüsteemide rakendamine toetab tõhusalt elurikkust. Strateegiat on oluline, et vähendada kahjurite ja haiguste mõju ja tõsta tootja sõltumatust välistest sisenditest, vähendada jäätmeid ja toitainete kadusid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Projekt ALTERFOR (aprill 2016 – september 2020) uurib praegu kasutusel olevaid alternatiivseid metsamajandamise mudeleid (FMM) ja nende optimeerimise potentsiaali erinevates Euroopa riikides kasutamiseks. Töö viiakse läbi kümnes hoolikalt kavandatud juhtumiuuringus, mis esindavad erinevaid metsamajandamise tavasid ja Euroopas valitsevaid sotsiaal-ökoloogilisi tingimusi. Juhtumiuuringute piirkonnad asuvad Saksamaal, Itaalias, Iirimaal, Leedus, Hollandis, Portugalis, Slovakkias, Rootsis ja Türgis. Teadlaste ja metsandusettevõtete konsortsium:
pakub põhjalikke teadmisi alternatiivsete FMM-ide kohta ja selle kohta, kuidas need võivad mõjutada ökosüsteemi teenuste pakkumist;
kaasab asjakohaseid osalejaid erinevatest valdkondadest (näiteks metsandus, looduskaitse, taastuvenergia ja veemajandus);
hõlbustab tõhusat teadmussiiret alternatiivsete FMMide kasutuselevõtmiseks.

Antimikroobikumide veterinaarne kasutamine ohustab inimeste tervist, kuna resistentsed bakterid võivad inimestele edasi kanduda. AVANTi (jaanuar 2020 – detsember 2024) eesmärk on välja töötada ja katsetada sigade enteriidi ravis kasutatavate antimikroobsete ainete alternatiivide tõhusust ja jätkusuutlikkust, kuna see haigusseisund moodustab enamiku toiduloomadel kasutatavatest antimikroobikumidest. Uuritavad alternatiivid hõlmavad soolestiku mikrobioomi modulaatoreid, uuenduslikke ravimeid, mis on suunatud patogeenile või sigade immuunvastusele, ja söötmisstrateegiaid haiguste ennetamiseks. Tuginedes eelkliiniliste uuringute tulemustele, sealhulgas regulatiivsetele kaalutlustele, hinnatakse kõige lootustandvamate sekkumiste tõhusust farmikatsetega. Nende sekkumiste mõju prognoosimiseks antimikroobsete ainete kasutamise vähendamisele kasutatakse matemaatilist modelleerimist.

IPM Decisions (juuni 2019 – mai 2024) projekti eesmärk on luua üleeuroopalise veebiplatvormi kaudu uus ja täiustatud DSS, mis on integreeritud andmete, tööriistade ja ressurssidega. Platvormi kasutajad moodustavad integreeritud kahjuritõrjeotsuste võrgustiku, mis hõlmab kasvatajaid, konsultante, teadlasi ja põllumajandusorganisatsioone, kes töötavad välja ja levitavad ajakohaseid lahendusi kahjuritõrjeks. Projektil on tohutu mõju kogu Euroopas, kuna see parandab kahjuritõrje tõhusust ja tagab parema majandusliku tulu põllumajanduses.

Projekt GATES (jaanuar 2017 – juuni 2019) üldeesmärk on töötada välja mängupõhine koolitusplatvorm, kasutades erinevaid mängutehnoloogiaid, et koolitada kogu põllumajanduse väärtusahelas asuvaid spetsialiste nutika põllumajandustehnoloogia kasutamiseks. Võimaldades seeläbi rakendada kogu majanduslikku ja keskkonnaalast potentsiaali Euroopa põllumajanduses.
Positiivne mõju arukate põllumajandustehnoloogiate (SFT) kasutuselevõtule taimekasvatuses on viimase 10 aasta jooksul hästi välja kujunenud. Tegelikult on praegu saadaval palju SFT -sid, kuid põllumajandustootjatel on raske aru saada, milliseid tehnoloogiaid saab kasutada, ja lisaks sellele, millised on nende kasutuselevõtuga kaasnevad tootlikkuse ja keskkonnaga seotud eelised.

BovINE (jaanuar 2020 – detsember 2022) on Horisont 2020 temaatiline võrgustik, mis on keskendunud Euroopa lihaveisekasvatussektori ja -kogukonna jätkusuutlikkusele. Projekti koordinaator professor Maeve Henchion, Teagasc, ütleb: „BOVINE pakub Euroopa veisekasvatussektorile võimaluse teha koostööd teabelevis ja lahenduste loomisel. Kõik Euroopa lihaveisekasvatajad saavad kasutada BovINE võrgustiku võimalusi ja -kanaleid, mitte ainult liikmesriigid, keda esindavad projektipartnerid.”
Projekt püüab luua avatud platvormi – veiste teabekeskust. Teavet luuakse jagatakse neljas aspektis:

• sotsiaalmajanduslik vastupidavus,
• loomade tervis ja heaolu,
• tootmise efektiivsus ja liha kvaliteet
• keskkonnasäästlikkus.

Projektis osaleb 18 organisatsiooni 10 riigist – Eestist MTÜ Liivimaa Lihaveis.
Loe artiklit 4. veebruar 2020 pollumajandus.ee

Euroopa elanikkonna pikaajaliseks toitmiseks on vaja jätkusuutlikke ja vastupidavaid põllumajandussüsteeme. Siiski ähvardavad kliimamuutused ja maakasutuse intensiivistumine ELi agroökosüsteeme. Näiteks maastiku lihtsustamise tõttu bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste kadumise peatamine nõuab ühiseid jõupingutusi põllumajandusmaastike ja neid dikteeriva poliitika põhjalikuks ümberkujundamiseks. ELi rahastatud projekti BESTMAP (september 2019 – august 2023) raames töötatakse välja raamistik, mis seob majandusliku modelleerimise üksikute talude esindajapõhiste mudelitega. See modelleerib, kaardistab ja jälgib kvantitatiivselt poliitiliste stsenaariumide mõju keskkonnale, kliimasüsteemile, ökosüsteemiteenuste osutamisele, bioloogilisele mitmekesisusele ning sotsiaalmajanduslikke näitajaid, nagu tööhõive. Tänu veebipõhisele armatuurlauale ja ELi, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajate töötubadele toetab BESTMAP Euroopa rohelist kokkulepet ja võimaldab muuta ELi põllumajandussektorit pärast 2020. aastat.

EL-i rahastatava PHENOLEXA (juuni 2021 – mai 2024 )projekti raames arendatakse välja kaskaadne nutikas biorafineerimistehas, et hankida kõrge väärtusega bioaktiivseid ühendeid ja avada polüfenoolirikaste põllumajanduslike kõrvalvoolude (oliivi-, viinamarjavõrsed ja -lehed, siguri- ja sibulajäägid) potentsiaal. Projekt ühendab biomassi eeltöötluse healoomulise keskkonnasõbraliku rohelise lahusti ekstraheerimise tehnoloogiaga. PHENOLEXA tutvustab tehnoloogiat ja kinnitab biorafineerimistehase tehnilis-majanduslikku teostatavust ja keskkonnasäästlikkust.

Projekti LIAISON (juuni 2018 kuni november 2021) eesmärk on aidata ära kasutada innovatsioonipartnerluse potentsiaali põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades. Projekt aitab paremini mõista, mis teeb eduka partnerluse innovatsiooniks. Miks on mõnel partnerlusel võime ise organiseeruda, uusi ideid jäädvustada, neid hooldada ja midagi uut luua? Kuidas muudetakse uue lahenduse millekski, millel on praktiline rakendus? LIAISONi põhieesmärk on leida viisid, kuidas julgustada rohkem edukaid innovatsioonipartnerlusi!

Temaatilise võrgustiku Best4Soil (oktoober 2018 – september 2021) peamine eesmärk on säilitada, parandada või taastada mulla tervist Euroopas. Võrgustiku ülesandeks on levitada teavet nelja parima tava kohta, mis on seotud mulla kaudu levivate haiguste tõrjega. Projekt on praegu faasis, kus koostatakse faktilehti, andmebaase, videoid ja võrgustikutegevusi.
Eestit esinedab projektis Eva Tuusis (ettevõtja ja konsulent).
Vt eestikeelseid videoid spetsiaalsest YouTube kanalis

BRESOVi (mai 2018 – aprill 2023) eesmärk on lahendada kasvava maailma elanikkonna ja muutuvate kliimatingimuste toitumisalaseid probleeme, suurendades erinevate köögiviljakultuuride tootlikkust mahepõllumajandusliku ja jätkusuutliku põllumajanduse infrastruktuuris. BRESOV töötab brokkoli, kohviubade ja tomatiga, kuna neil köögiviljakultuuridel on oluline roll meie ülemaailmse toidu- ja toitumisjulgeoleku eesmärgi saavutamisel ning nad võivad orgaanilistes tingimustes aidata kaasa süsiniku salvestamisele ja lämmastiku sisseviimisele, parandades orgaanilise mulla kvaliteeti.

Temaatilise võrgustiku „AGRIFORVALOR“ (märts 2016 – august 2018) eesmärk on põllumajanduslikust ja metsanduslikust tegevusest tulenevate jäätmete, kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamine uuteks toodeteks või tööstuslikeks ressurssideks. Projekti raames korraldatakse koolitusi, juhendatud treeninguid ning e-õpet.

Põllumajandustootjatel ja maakorraldajatel on Euroopa põllumajandussektori keskkonnaalases ja majanduslikus jätkusuutlikkuses võtmeroll. See, kuidas nad organiseeruvad ja võrgustuvad, ning võime ühendada individuaalset ja kollektiivset tööd, mis mõlemad vastastikku tugevdavad, mõjutavad kriitiliselt Euroopa toiduainete ja maastike tulevikku.
BOND (november 2017 – oktoober 2020) projekti eesmärk oli jõuda kõrgema taseme organiseerituse ja võrgustike loomiseni ning arendada pikas perspektiivis tervislikumat, produktiivsemat ja harmoonilisemat põllumajandussektorit Euroopas.

Horisont 2020 rahastatud projekti CERERE (november 2016 kuni oktoober 2019) eesmärgiks oli luua alternatiivsete teraviljasüsteemidega tegelevate osapoolte temaatiline võrgustik. Võrgustiku eesmärgiks on edendada ja kiirendada uuendusi mahepõllumajandusliku/madala sisendiga teraviljatoidusüsteemides, et tõsta nende süsteemide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, tihendada praktikute ja teadlaste vahelisi sidemeid, suurendada agro-ökosüsteemide vastupidavust ning muuta kogu sektor konkurentsivõimelisemaks ja ühiskonna poolt paremini tunnustatuks.
Loe eestikeelset artiklit SIIT

Põllumajandusel võib olla keskkonnale positiivne mõju, kui järgitakse kaasaegseid lepingupõhiseid suuniseid. Selle tagamiseks tuleks uusi põllumehi motiveerida majanduslike stiimulitega, et viia oma tootmine vastavusse keskkonnapoliitikaga. ELi rahastatud projekti Contracts2.0 (aprill 2019 – mai 2023) eesmärk on parandada olemasolevaid põllumajandustööstuse lepinguid ja pakkuda koostoime põhjal välja uusi lepinguid. See võtab kasutusele kuueastmelise disainimõtlemise protsessi, et pakkuda välja ja kinnitada uusi lepinguid. Projekt rakendab SWOT -analüüsi, mis põhineb tegelikel tulemustel, maa omamisel ja väärtusahela lähenemisviisidel, et tuvastada nõrkusi, aga ka võimalikke võimalusi ja ohte.

Loomade heaolu on saanud üheks põhiaspektiks loomakasvatuses, aga selle hindamine on endiselt veel väljakutse. EL-i rahastatud projekt ClearFarm (oktoober 2019 – märts 2024) kasutab täppisloomakasvatuse (PLF) tehnoloogiat, et tõsta loomade heaolu terves piimalehmade ja sigade tootmisahelasSee kavandab, arendab ja kinnitab platvormi, mis teavitab nii põllumajandustootjaid kui ka tarbijaid nende otsuste tegemisel.

Projekti i2connect (november 2019 kuni oktoober 2024) projektimeeskond töötab nõustajate ja nende organisatsioonidega, et kaasata ja toetada põllumajandustootjaid ja metsaomanikke interaktiivsetes innovatsiooniprotsessides. Innovatsioon on oluline tegur, mis võimaldab pidevalt kohaneda erinevate ja mõnikord vastuoluliste väljakutsetega ning kasutada ära uusi võimalusi. Projektiga püütakse luua Euroopa põllumajanduse ja metsanduse innovatsiooniprotsesse vahendavate nõustajate tugivõrgustiku.

• inventuur, kus analüüsitakse kogu Euroopa parimaid tavasid innovatsiooniprotsesseide juhtimisel;
• Euroopa riikide AKIS süsteemide ülevaated, sh EESTI;
• koolitatakse koolitajaid nõustajate ettevalmistamiseks. Tähelepanu pööratakse viisidele, kuidas nõustamisteenuste juhid, teadustöötajad, poliitikakujundajad ja teised saavad luua tingimusi, mis soodustavad interaktiivseid innovatsiooniprotsesse;
• luuakse elektrooniline platvorm, mis võimaldab konsulentide vastastikust juhendamist ja kogemuste jagamist.

Projekti SmartAgriHubs (november 2018 kuni oktoober 2022) eesmärk on innovatsiooni ökosüsteemi edendamise kaudu aidata kaasa Euroopa põllumajandus- ja toidusektori digitaliseerimisele. Osana projektist on loodud Innovatsiooniportaal (ingl Innovation Portal), mis koondab huvirühmade esindajaid, asutusi – sh digiinnovatsiooni keskuseid ja kompetentsikeskuseid – infot koolituste kohta ning materjale.
Loe eestikeelset artiklit SIIT

EURAKNOS (jaanuar 2019 – dets 2020) on Horizon2020 programmi temaatiline võrgustik, mis alustas oma tegemisi 2019. aasta alguses ning mille eesmärgiks on luua võrgustik, mis tugevdab ELi põllumajandusteadmiste baasi, kogudes olemasolevaid teadmisi ja parimaid tavasid ülejäänud 29st olemasolevast temaatilisest võrgustikust.
Loe eestikeelset artiklit SIIT

Projekti „Andmepõhine otsustamine piimatootjatele“ (4D4F) eesmärk on arendada võrgustik, kuhu kuuluvad piimatootjad, tehnoloogia tarnijad, andmetega tegelevad ettevõtted, nõustajad, veterinaarid ja teadlased. Võrgustiku siht on täiustada piimatootmisega tegelevates ettevõtetes otsuste tegemise protsessi, tuginedes sensorite kaudu kogutud andmetele.
Projekti ametliku osa lõpuleviimist tähistas meeskond videolooga, kus näidati sensortehnoloogia kasutamise positiivset mõju piimatootmisele.

Põllukultuuride kaitsmiseks on lähenemisviis, mida kutsutakse integreeritud kahjuritõrjeks (IPM). See on keerukas ning talunikud vajavad otsuste langetamisel abi, et valida parimad taimekaitse viisid. ELi rahastatud DESSA ( märts 2019 – juuni 2019) projekt annab reaalajas täpset teavet, et toetada põllumajandustootjate otsuseid pestitsiidide kasutamise õige ajastamise kohta, et vähendada taotluste arvu, kahjustamata põllukultuuride kvaliteeti ja saagikust.

Põllukultuuride kaitsmiseks on lähenemisviis, mida kutsutakse integreeritud kahjuritõrjeks (IPM). See on keerukas ning talunikud vajavad otsuste langetamisel abi, et valida parimad taimekaitse viisid. ELi rahastatud DESSA projekt (märts 2019 – juuni 2019) annab reaalajas täpset teavet, et toetada põllumajandustootjate otsuseid pestitsiidide kasutamise õige ajastamise kohta, et vähendada taotluste arvu, kahjustamata põllukultuuride kvaliteeti ja saagikust.

Projekt DIVERSify (aprill 2017 – märts 2021) töötas selle nimel, et mõista, kuidas optimeerida põllukultuuride segude või „taimemeeskondade“ tööd, et parandada saagikuse stabiilsust, vähendada umbrohtude, kahjurite ja haiguste kadusid ning suurendada keskkonnamuutuste suhtes vastupidavust. Rahvusvaheliste teadlaste, põllumajandustootjate ja muude sidusrühmade meeskond töötas koos töötades välja tõendid ja juhised selle kohta, kuidas ökoloogiliste kontseptsioonide abil parandada Euroopa põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikkust.

DISCONTOOLS (märts 2008 – veebruar 2013) tuvastab teadmiste lüngad, et kiirendada uute haigus juhtimiste tööriistade (diagnostika, vaktsiinid ja farmaatsiatooted) väljatöötamist ja vähendada loomahaiguste koormust. See toob kasu loomade tervisele ja heaolule, rahvatervisele ning ohutu ja turvalise toiduga varustamise osas.

DESIRA on Horisont 2020 projekt (juuni 2019–mai 2023), mida koordineerib Pisa ülikool. Projekti eesmärk on parandada ühiskonna ja poliitiliste organite suutlikkust reageerida väljakutsetele, mida digitaliseerimine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades tekitab. Projekt käsitleb kõiki tegevusi, mis käsitlevad digitaliseerimist kui digitaalse tehnoloogia juhitud sotsiaalse ümberkujundamise protsessi. Selles tunnistatakse digitaliseerimise transformatiivset olemust ja selle mõjusid maapiirkondade kogukondade ja osalejate õppimis-, töötamis-, reisimis-, suhtlemisviisi jms kujundamisel, toimides maapiirkondade ja sektorite jaoks mängumuutjana.

Temaatiline võrgustik DISARM (jaanuar 2019 kuni detsember 2021) keskendub antibiootikumiresistentsuse uuenduslike lahenduste väljatöötamisele. Võrgustiku eesmärgiks on vähendada antibiootikumiresistentsust, vähendades antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses, ennetada haigusi ja kasutada antibiootikume mõistlikult. Loe artiklit SIIT

TREASURE (aprill 2015 – märts 2019) eesmärk on tõhustada olemasolevaid ja luua uusi võrgustikke akadeemiliste ringkondade ja mitteakadeemiliste partnerite vahel piirkondades ja nende vahel ning tegeleda piirkondlike kõrgekvaliteediliste sealihatoodete väärtusahelaga, keskendudes mitmekesistele ja seni kasutamata seatõugudele, nende tootmissüsteemidele ja sealihatoodetele. Uurimistöö, kohaliku põllumajanduse, ettevõtete ja lõppkasutajate vaheline vastastikune mõju saavutatakse nende täiendavate sektorite partneritega kõigis teadus- ja arendustegevustes.

NEXTFOOD (mai 2018 – aprill 2022) juhib otsustavat üleminekut säästvamale ja konkurentsivõimelisemale põllumajandus- ja metsandussüsteemi arendamisele, kavandades ja rakendades haridus- ja koolitussüsteeme, et valmistada ette uusi või juba praktiseerivaid spetsialiste, kes suudaksid meie kiiresti muutuvas ühiskonnas rohelist muutust edasi lükata. NEXTFOOD vaidlustab lineaarse vaate teadmussiirdest kui ülalt-alla protsessist uurimiselt nõuandmisele ja praktikale ning toetab üleminekut õppijakesksemale, osalusrikkamale, tegevuspõhisemale ja tegevusele suunatud haridusele ja õppimisele põllumajandus- ja metsandussüsteemides.

EMPHASIS (märts 2015 – veebruar 2019) võitleb kohalike ja võõraste kahjuritega, kes ohustavad naturaalseid ökosüsteemiteenuseid ja põllumajandussüsteeme. Tagab Euroopa toiduohutussüsteemi, mis kaitseb bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid, samal ajal arendades integreeritud reageerimise mehhanisme, et ennustada, ennetada ja kaitsta põllumajanduse ja metsanduse süsteeme.

Projekt Circular Agronomics (september 2018 – august 2022) – pakub praktilistest lahendustest põhjalikku sünteesi, et parandada praegust süsiniku (C), lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringlust agroökosüsteemides. Kavandatavad lahendused kujutavad endast täiendavat sammu põllumajanduse muutmist ringmajanduse lahutamatu osa suunas, suurendades ressursitõhusust ja tegeledes samal ajal seotud keskkonnaprobleemidega nagu kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkogused ning veekogude eutrofeerumine.

Temaatiline võrgustik ENABLING (detsember 2017 – november 2020) käsitleb uusi lähenemisviise kohalikes biopõhistes innovatsioonivõrgustikes. Temaatilise võrgustiku eesmärk on arendada biopõhise tööstuse potentsiaali, edendades biopõhiste toodete tootmiseks tõhusate tarneahelate loomist. Selleks pakutakse vahendeid ja metoodikaid, mis soodustavad koostööd ja teadmiste vahetamist sektoris.

EUFRUIT (märts 2016 – veebruar 2019) temaatiline võrgustik oli suunatud teadustulemuste rakendamise parandamisele praktikas, millega kaasneb kasu Euroopa puuviljasektorile.
Loodud sai avalik andmebaas, mis sisaldab üle 1000 artikli puuvilja tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi kohta Euroopa puuviljasektoris.
Vaata andmebaasi: The European Fruit Network (EUFRUIT)

Projekti EU Pig (november 2016 – oktoober 2020) raames luuakse esmakordselt EL ülene seakasvatuse võrgustik – selletaolist hetkel ei eksisteeri. Võrgustik pakub märkimisväärset lisandväärtust, määrates kindlaks ja lahendades kõige olulisemad väljakutsed, millega EL-i seakasvatus silmitsi seisab, ühendades teadusliku teabe ja parimad praktikad farmidest. Parimad praktikad valideeritakse ja edastatakse kergesti kasutatavas formaadis ELi seatööstuse sihtrühmale. Tõlgitud materjale levitatakse kohalikul tasandil, kasutades selleks erinevaid tööriistu.

EUCLIDi (september 2015 – november 2019) teadusuuringute eesmärk on säästvamate kahjuritõrjemeetodite väljatöötamine Euroopas ja Hiinas, et vähendada pestitsiidide negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, vähendada põllumajanduse majanduslikke kahjusid ning pakkuda teaduslikku tuge ELi ja Hiina poliitikale.
Tomatid, lehtköögiviljad ja viinamarjad on teadusuuringute peamised põllukultuurid, kuna neil on majanduslik tähtsus sihtturgudel; uuringute tulemused mõjutavad aga ka teisi kultuure. Lisaks käsitletakse projektis kogu toiduainete ahelat alates põllumajandusest kuni lõpptarbijateni.

Smart-AKIS (2016-2018) on võrgustik, mis edendab arukate põllumajandustehnoloogiate rakendamist Euroopa põllumajandustootjate kogukonnas. Samuti tegeletakse teaduse ja praktika vahelise lõhe ületamisega, aidates kindlaks teha, milliseid lahendusi tootjad vajavad.

Projekti EUREKA (2020-2021) eesmärk on tugevdada ja parandada põllumajanduse ja maapiirkondadega seotud teadmussiiret ja innovatsiooni nii üle-euroopalisel kui riiklikul ja piirkondlikul tasandil. EUREKA arendab platvormi “FarmBook” – ühtset avatud lähtekoodiga e-platvormi programmi “Horisont 2020” mitme osapoolega projektide raames loodud materjalide kogumiseks ja jagamiseks.
Loe eesti keeles SIIT

EXCALIBUR (juuni 2019 – november 2024) kavatseb täiustada teadmisi mulla bioloogilise mitmekesisuse dünaamikast ja selle sünergistlikest mõjudest aiakultuuride prebiootiliste ja probiootiliste lähenemisviisidega, kasutades mitme osalejaga lähenemisviisi. Selle eesmärgi saavutamiseks katsetatakse uusi multifunktsionaalseid mulla mikroobseid inokuleerivaid aineid (bio-inokulaate) ja bioefektoreid kolmel majanduslikult olulisel mudelkultuuril (tomat, õun, maasikas) erinevates katse- ja avamaatingimustes kogu Euroopas ning söödas – jälgitakse loodusliku bioloogilise mitmekesisuse tagasisidet. Mulla bioloogilise mitmekesisuse ja taimetervise seoseid käsitlevate uuringute arvukuse ületamiseks töötab Excalibur välja põhjaliku mulla majandamise strateegia, parandades biotõrje ja bioväetamise tõhusust põllumajanduses.

Madala heaolu, tootmishaiguste, mikroobivastaste ravimite kasutamise ja resistentsuse vahelise seose uurimine Iiri seakasvatusettevõtetes.
WELPIG projekti põhieesmärgid on:

• määrata Iiri seafarmides antimikroobsete ainete (nii ravimsööt kui ka parenteraalselt manustatavad ravimid) kasutamise riskifaktorid (pidamine, majandamine, toitumine, bioohutus jne)
• määratleda veterinaararstide ja seafarmide töötajate AM-i väljakirjutamise sotsiaalse juhtimise teave
• Kvantifitseerida AM-i kasutamise ulatus ja ulatus tootmistsüklis nii suure kui vähese kasutusega karjades ning määrata seos sigade heaoluga.

Projekt FAIRShare (november 2018 – oktoober 2023) kaasab, võimaldab ja suurendab sõltumatut põllumajanduslike nõustajate kogukonda, koondades teavet nõustamise digitaalsete tööriistade kohta. Praegune elektrooniliste andmete genereerimise, analüütika ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate ajastu võimaldab põllumajanduslikes ettevõtetes täpsemat, kiiremat ja paremat otsustamist.

• materjalide kogumine rahvusvaheliselt kasutatavate digitaalsete tööriistade ja teenuste kohta. Vaata ( Digital Advisory Tools – DATs) loendit SIIN
• nõustajate võrgustiku kohtumised digitaalsete tööriistade kohta teabe vahetamiseks, ühiseks kujundamseks ja rakendamiseks

Projekti FAIRWAY (juuni 2017 – november 2021) üldeesmärk on vaadata läbi praegused lähenemisviisid ja meetmed joogiveevarude kaitsmiseks põllumajanduses esinevate pestitsiidide ja nitraatide põhjustatud reostuse eest ning määratleda ja arendada edasi innovaatilisi meetmeid ja juhtimisviise tõhusama joogiveekaitse tagamiseks kohalike, piirkondlike ja riiklike osalejatega.

FATIMA (märts 2015 – veebruar 2018) tegeleb põllumajandusressursside tõhusa jälgimise ja haldamisega, et saavutada säästva keskkonna optimaalne saagikus ja kvaliteet. See hõlmab toidutootmise seisukohast olulise skaala mõlemat otsa, nimelt täppisviljelust ja jätkusuutliku põllumajanduse perspektiivi integreeritud põllumajanduse keskkonnajuhtimise kontekstis. Selle eesmärk on arendada uuenduslikke ja uusi põllumajandusettevõtete suutlikkust, mis aitavad intensiivsel põllumajandussektoril optimeerida nende väliste sisendite (toitainete, vee) majandamist ja kasutamist, visiooni abil säästva taimekasvatuse ühendamine õiglase majandusliku konkurentsivõimega.

Estonian SME Nano OÜ (august 2016 – jaanuar 2017)on välja töötanud uudse protsessi biopõhise PG tootmiseks põllumajandusjäätmetest etanoolkääritamisega sarnases kääritamisprotsessis. Uuenduslik tootmisprotsess ja meie toorainevalik alandavad toodangu põllumajandusjäätmete kulusid ja muudavad PG hinna konkurentsivõimeliseks ohtliku EG-ga, võimaldades viimast asendada mitmesugustes väärtuslikes rakendustes, kus inimeste kokkupuude on vältimatu.

PoliRural (juuni 2019 – mai 2022) pakub teadmisteallikaid, sealhulgas kaasavat õpikeskkonda, kus maapiirkonnad, teadlased ja poliitikakujundajad ühiste probleemide lahendamiseks kokku tulevad; hindamisharjutused, milles kasutatakse tekstianalüüsi, et hinnata varasemate või kavandatud poliitiliste sekkumiste tajutavat tõhusust; ja ettenägelik uuring, mis kogub põllumajanduse ja sellega seotud sektorite arengutrajektoori aastani 2040, kasutades mitmeid stsenaariume, milles maapiirkondade elanike areng on kesksel kohal.
Nende tegevuste tulemusel aitab PoliRural erinevate valitsustasandite otsustajatel paremini olla valmis olemasolevate ja esilekerkivate maapiirkondade probleemide lahendamiseks, suurendada maapiirkondade elanikkonda ja muuta maapiirkonnad jätkusuutlikumaks.

B-GOOD ( juuni 2019 – mai 2023) sillutab teed tervislikule ja säästvale mesindusele Euroopa Liidus, järgides koostööl põhinevat ja interdistsiplinaarset lähenemisviisi. Mesitarude seest ja ümbrusest saadud andmete ning laiemate sotsiaalmajanduslike tingimuste ühendamise kaudu töötab B-GOOD välja ja testib uuenduslikke vahendeid riskihindamise läbiviimiseks vastavalt terviseseisundi indeksile (HSI). B-GOODi üldine eesmärk on anda mesinikele juhiseid ja aidata neil teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid.

Horisont 2020 projekt HNV-Link – Kõrge loodusväärtusega põllumajandus: õppimine, innovatsioon ja teadmised” (aprill 2016 – märts 2019) – keskendus kümne Euroopa piirkonna omavahelisele infovahetusele. Projekti algatus tuli EIP-AGRI fookusgrupist „High Nature Value (HNV) – Farming profitability“.
Loe eestikeelset artiklit SIIT

Horisont 2020 projekt HNV-Link – Kõrge loodusväärtusega põllumajandus: õppimine, innovatsioon ja teadmised” (aprill 2016 – märts 2019) – keskendus kümne Euroopa piirkonna omavahelisele infovahetusele. Projekti algatus tuli EIP-AGRI fookusgrupist „High Nature Value (HNV) – Farming profitability“.
Loe eestikeelset artiklit SIIT

H2020 metsanduse projekt HOMED (oktoober 2018 – september 2022) tegeleb ELi metsi ohustavate kahjurite ja patogeenidega, tegeledes teaduspõhiste, uuenduslike praktiliste meetodite ja vahendite hindamisega. Projekti tulemusel paranevad riskide hindamise ja juhtimise strateegiad. Vaadeldakse invasiooni järjestikuseid etappe (transport, sissetoomine, kohanemine, levik) ja töötades välja iga faasi leevendusmeetodid. Kuna järgmist invasiivset või tärkavat kahjurit või patogeeni on võimatu ette näha, on lähenemisviis üldine.

Horisont 2020 mitme osalejaga projekt LIVESEED (juuni 2017 – mai 2021) keskendub maheviljelustingimustele kohandatud kultivaride kättesaadavuse suurendamisele. Rohkem infot leiab SIIT
Maheseemne kättesaadavuse ja valiku suurendamiseks LIVESEED

• ühtlustab seadusandlike nõuete rakendamist ja töötab välja tööriista seemnetarnijatele,arendab sortide testimissüsteeme, maheseemne kvaliteedistrateegiaid;
• töötab välja uued aretuskontseptsioonid ja selektsioonivahendid,
• uurib taimede ja mikroobide koostoimeid,
• algatab uued aretusvõrgustikud kaunviljade, teravilja, köögivilja, viljapuude ja söödakultuuride osas,
• tuvastab mahepõllumajanduslike seemnete turu kitsaskohti,
• töötab välja aretuse ja seemnetootmise äri- ja juhtimismudelid,
• kaasab sidusrühmi rühmad teabe vahetamiseks ja praktiliseks väljaõppeks;
• annab tebe sünteesil põhinevaid soovitusi.

ECOBREED (mai 2018 – aprill 2023) parandab mahepõllumajanduslikuks ja vähese sisendiga tootmiseks sobivate seemnete ja sortide kättesaadavust. Tegevused keskenduvad neljale põllukultuuriliigile, mis on valitud mahepõllumajandusliku sektori konkurentsivõime suurendamise võimaliku panuse tõttu, st pehme nisu, kartul, sojauba ja tatar. Projektiga töötatakse välja a) mahepõllumajandusliku aretuse meetodid, strateegiad ja infrastruktuurid, b) parema stressikindluse, ressursikasutuse tõhususe ja kvaliteediga sordid ning c) kvaliteetsete maheseemnete tootmise täiustatud meetodid.
Eesmärgid on:

• suurendada seemnete ja sortide kättesaadavust mahepõllumajanduses ja vähese sisendiga sektoris;
• teha kindlaks orgaanilise ja vähese sisendiga tootmiskeskkonnas sobivad omadused ja omaduste kombinatsioonid, sealhulgas toitainete kõrge kasutegur ja umbrohu konkurentsivõime / allelopaatia;
• suurendada aretustegevust mahepõllumajandusliku ja vähese sisendiga taimekasvatuse jaoks.

iSAGE (märts 2016 – veebruar 2020) parandab Euroopa lamba- ja kitsesektori jätkusuutlikkust ja uuendusvõimet. Projekti käigus tahetakse teha parandusi muutes sektorid tõhusamaks ja kasumlikumaks. Samuti teavitada inimesi sellest, kui palju lambaid ja kitsi panustab keskkonda ning millist kasu nad pakuvad teistele loomsetele toodetele. See aitab luua nišituru, et konkureerida muud tüüpi loomsete saadustega.
Nende eesmärkide saavutamiseks teevad iSAGE tööstuspartnerid tihedat koostööd uurimisrühmadega, et hinnata lammaste ja kitsede sektori jätkusuutlikkust. Kasutatakse nende hindamiste tulemusi, et teha kindlaks võimalikud tulevased probleemid või võimalused lamba- ja kitsekasvatuseks Euroopas.
Lisaks aitab tarbijate ja ühiskonna suhtumise hindamine ELi lamba- ja kitsesektorisse aidata meil suurendada ühiskonna heakskiitu ning lamba- ja kitsetoodete (liha ja piim) rolli tulevikus.

Temaatilise võrgustiku INCREDIBLE (november 2017 – oktoober 2020) eesmärk on näidata, kuidas mittepuidulised metsatooted võivad mängida olulist rolli säästva metsamajanduse ja maaelu arengu toetamisel. Korraldatakse avatud innovatsioonikonkurssi, et leida ideid Vahemere mittepuiduliste metsasaaduste keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse väärtuse suurendamiseks.

Temaatilise võrgustiku INCREDIBLE (november 2017 – oktoober 2020) eesmärk on näidata, kuidas mittepuidulised metsatooted võivad mängida olulist rolli säästva metsamajanduse ja maaelu arengu toetamisel. Korraldatakse avatud innovatsioonikonkurssi, et leida ideid Vahemere mittepuiduliste metsasaaduste keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse väärtuse suurendamiseks.

Toidu- ja toitumisjulgeolek (FNS) jääb Aafrika jaoks väljakutseks, hoolimata varasematest jõupingutustest põllumajanduse alal tehtud teadusuuringute ja laiendamise vallas, mis on tingitud tehnoloogiate ja teadmiste ebatõhusast rakendamisest ja vahetamisest lõpptarbijatega. InnovAfrica (juuni 2017- mai 2021) põhieesmärk on parandada FNS-i, integreerides säästva põllumajanduse intensiivistamise (SAI) süsteemid, uuenduslikud institutsionaalsed lähenemisviisid (IIA) uudsete laiendus- ja nõustamisteenustega (EAS) ning suurendades väiketalunike kohanemisvõimet Sahara-taguses Aafrikas (SSA). InnovAfrica testib, integreerib ja levitab väiketalunikele sobivaid SAI süsteeme, institutsionaalseid lähenemisviise (nt MAP-id, seemnete kohaletoimetamise süsteemid) ja EAS-e (nt dünaamilised teadmusplatvormid, mida toetavad nutitelefonid, külateadmiskeskused).

Projekt tegeleb uuendusliku lähenemisviisiga pöörata põllumajanduse jäätmed ökoloogiliseks ja ökonoomseks varaks. Juhitud “nullkulu” sotsiaalsetest nõuetest, NoAW (oktoober 2016 – jaanuar 2021) eesmärgiks on rakendada ringmajanduse mõtteviisi põlumajandusjäätmetele territoriaalsel ja hooajalisel skaalal.

IMAGE (märts 2016 – veebruar 2020) keskendub geneetilistele kogudele geenipankades (ex situ in vitro), mitte nii väga eluspopulatsiooni haldamisele (in situ in vivo). Siiski on sünergia geenipankade ja elava populatsiooni haldamise vahel ülioluline küsimus, millega projekt tegeleb.
IMAGE eesmärk on tõhustada geneetiliste kogude kasutamist ja uuendada loomade geenipankade haldamist. IMAGE arendab edasi genoomseid metoodikaid, biotehnoloogiaid ja bioinformaatikat loomade geneetiliste ressursside paremaks tundmiseks ja kasutamiseks.
Projekti lõppeesmärk on näidata geenipankade kasu säästvamate loomakasvatussüsteemide väljatöötamisel.

FERTIMANURE on ELi rahastatud projekt (jaanuar 2020 – detsember 2023), mis töötab välja, integreerib, katsetab ja kinnitab uuenduslike toitainete juhtimise strateegiaid, et loomade sõnnikust efektiivsemalt taastada mineraalseid toitaineid ja teisi olulisi saadusi koos agrooomiliste väärtustega. Projekt on pühendatud toitainete uuenduslikule taastamisel sekundaarsetest allikatest – loomasõnnikust, kõrge lisandväärtusega väetiste tootmiseks.

WATERPROTECTi (juuni 2017 – september 2020) üldeesmärk on aidata kaasa joogiveevarude kaitsmise juhtimistavade ja leevendusmeetmete tõhusale kasutuselevõtule ja realiseerimisele. Seetõttu loob WATERPROTECT integreeriva mitme osalejaga osalusraamistiku, mis sisaldab uuenduslikke vahendeid, mis võimaldavad osalejatel veeallikate kaitseks korraldatavaid tavasid ja meetmeid jälgida, rahastada ja tõhusalt rakendada. WATERPROTECT töötab välja uuenduslikud veemajandusmudelid, mis uurivad alternatiivseid võimalusi alates veepuhastuse kulutustele keskendumisest kuni veekvaliteeti tagavate põllumajandussüsteemide tasustamiseni. Veevaldkonna juhtimisstruktuurid tuginevad kulutõhususe analüüsile, mis on seotud leevendamise ja ühiskonna tasuvusanalüüsiga, ning neid toetavad ruumiliselt selged GIS-analüüsid ja ennustavad mudelid, mis võtavad arvesse ajalisi ja ruumilisi mõõtkavasid. Tulemuseks on paremad osalusmeetodid ja avaliku korra vahendid joogiveevarude kaitsmiseks.

Kõige teravamate väljakutsete seas, millega paljud puu- ja köögiviljakultuuride tootjad praegu silmitsi seisavad, on hulk lülijalgsete kahjurite alamliike – nimelt lehetäisid, valgekärbseid, tripse ja lestasid – mida on äärmiselt raske tõrjuda (“super kahjurid”). Need probleemid on osaliselt põhjustatud liigsest usaldusest ja toetumisest sünteetilistele insektitsiididele – vaja on uusi tõrjemeetodeid. Projekti SuperPests (september 2018 – august 2022) eesmärk on selle vajaduse rahuldamine, arendades ja hinnates uuenduslike toodete, tööriistade ja kontseptsioonide komplekti ning integreerides need olemasolevate andmetöötlusega integreeritud kahjuritõrje (IPM) programmide lähenemisviisidega. Need tõrjestrateegiad tagavad superkahjurite tõhusa ja jätkusuutliku tõrje, vähendades oluliselt pestitsiidide kasutamist.

Varem on välja töötatud mitmeid meetmeid, et võidelda mükotoksiinide mõjude ja riskidega väärtusahelate üksikutel etappidel, kuid tavaliste põllumajandustootjate ja VKEde tõhusate metoodikate rakendamisel on endiselt raskusi. Selle probleemi lahendamiseks integreerib MycoKey (aprill 2016 – oktoober 2020) uuenduslikud võtmetegevused kasutajasõbralikku ja odavasse IKT-lahendusse, mis suudab mitmetele sidusrühmadele pakkuda reaalajas teavet ja soovitusi mükotoksiinide haldamiseks. Tehtavad uuringud aitavad leida uusi meetodeid, et vältida saastumist põllul töötlemise ja ladustamise ajal. Töötatakse välja uusi jätkusuutlikke tehnoloogiaid (st droone), mis jälgivad toksilisi seeni, analüüsivad ja ennetavad mükotoksiinidega saastumist ja riske ning lõpuks rakendavad parandusvahendeid.

Harilik soolarohi (Salicornia europaea) on soolastel muldadel kasvav taim, mille noori võrseid kasvatatakse ja müüakse toiduks ning osa puitunud varrest on kasutatav mulla parandamiseks ning ürdisoola tootmiseks. Siiski läheb ligikaudu 80% taimest raisku, kuna taime kõrge soolasisalduse tõttu ei sobi see väetiseks. Projekt „AQUACOMBINE“ (oktoober 2019 – september 2023) pakub uue lähenemise, kuidas väärindada hariliku soolarohu puitunud osa nii, et sellest saaks toota biokemikaale ja bioenergiat. Samuti uuritakse hariliku soolarohu jääkidest kalasööda tegemist akvapoonikat kasutades.

Teadmised põllumajandusmaa kasutamise ja majandamise ning mulla kvaliteedi ja funktsiooni keeruka vastastikuse mõju kohta on killustatud ja puudulikud, eriti mis puudutab aluspõhimõtteid ja reguleerimismehhanisme. ISQAPERi (mai 2015 – aprill 2020) peamine eesmärk on välja töötada põllumajandusmaa kasutajate jaoks interaktiivne mullakvaliteedi hindamise tööriist (SQAPP), mis integreerib äsja saadud andmete mõistmise ning arvestab põllumajandusmaa kasutamise ja majandamise mõju mulla omadustele ja funktsioonidele ning nendega seotud ökosüsteemi teenustele.

IoF2020 projekt (jaanuar 2017 – märts 2021) on pühendatud IoT kasutuselevõtu kiirendamisele piisava, ohutu ja tervisliku toidu kindlustamiseks ning põllumajanduse ja toiduahelate konkurentsivõime tugevdamiseks Euroopas.
Laia mitme osalejaga lähenemisviis keskendub kasutajate vastuvõetavusele, sidusrühmade kaasamisele ja jätkusuutlikele ärimudelitele, tõstab tehnoloogia ja turuvalmiduse taset ning viib lõppkasutaja kasutuselevõtu järgmisse etappi. Seda arengut toetab olemasolevate standardite ning turvalisuse ja privaatsuse raamistiku alusel avatud IoT avatud arhitektuur ja korduvkasutatavate komponentide infrastruktuur.
IoF2020 sillutab Euroopa kodanikele teed andmepõhise põllumajanduse, autonoomsete tegevuste, virtuaalsete toiduahelate ja isikupärase toitumise jaoks.

Üha karmistuvates keskkonnahoiu nõuete tingimustes seisavad põllumajandustootjad silmitsi keeruliste väljakutsetega, kuidas vältida umbrohtudest tingitud saagikadu ja toota tervislikku toitu tõhusalt ning keskkonda säästvalt. Projekti UMBROHI (september 2020 – august 2022) üldeesmärk on luua Eestisse umbrohutõrje alane teaduslik ja sõltumatu kompetents, mis võimaldab pakkuda teaduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtjate probleemidele nii lühikeses kui ka pikas plaanis ning siirata umbrohutõrje alast teavet teadusasutusest ettevõtetesse.

LANDMARK (mai 2015 – oktoober 2019) on üleeuroopaline juhtivate akadeemiliste ja rakendusuuringute instituutide, põllumajanduskodade ja poliitikakujundajate konsortsium, mis töötab välja jätkusuutlikule toidutootmisele kogu Euroopas suunatud pinnase majandamise ühtse raamistiku. LANDMARKi ettepanek põhineb ideel, et muld on piiratud ressurss, mis pakub mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, mida nimetatakse mullafunktsioonideks.
Nende funktsioonide vahel võib tekkida kompromiss: näiteks esmatootmise maksimeerimisele suunatud majandamine võib tahtmatult mõjutada „veepuhastuse” või „elupaiga” funktsioone. See on toonud kaasa vastuolulisi juhtimisalaseid soovitusi ja poliitilisi algatusi. Nüüd on tungiv vajadus töötada välja ühtne teaduslik ja praktiline raamistik mulla säästlikuks majandamiseks.

LIVERURi (mai 2018 – oktoober 2021) eesmärk on laiendada maapiirkondades äärmiselt uuenduslikku ärimudelit Living Labs. Maaelu Living Labi strateegilise arengu aluseks on jätkusuutliku partnerluse loomine; kasutajad, poliitikakujundajad, ettevõtted, teadlased sõlmivad lepinguid, mille alusel nad võivad teha pikemaajalist koostööd. Projekt LIVERUR tuvastab Living Labsi uuenduslike ärimudelitena, mida praegu maapiirkondades arendatakse, ning teeb sotsiaalmajandusliku analüüsi, et teha kindlaks, kirjeldada ja võrrelda erinevusi uue Living Labi lähenemisviisi ja ettevõtlikumate traditsiooniliste lähenemisviiside vahel (masstootmine, hindade arendamine), kulustruktuuride optimeerimine koos ettevõtetega, ratsionaliseerimine.

Toidu- ja toitumisalase turvalisuse tugevdamine ELis nõuab liikumist dieedi poole, mis toetab jätkusuutlikku toidu tarbimist ja tootmist. Hindamaks selle suure ühiskondliku väljakutse jaoks vajalikke poliitilisi reforme, teeb SUSFANS (aprill 2015 – märts 2019) kindlaks, kuidas ELis toiduainete tootmist ja toitumisalast tervist kooskõlla viia. SUSFANSi multidistsiplinaarne uurimisprogramm loob kontseptuaalse raamistiku, tõendusbaasi ja analüüsivahendid, et toetada kogu ELi hõlmavat toidupoliitikat, arvestades nende mõju tarbijate toitumisele ning nende mõju rahvatervisele, keskkonnale ja ELi konkurentsivõimele. Toiduahela ja selle sidusrühmade kontseptuaalsele mudelile tuginedes töötab SUSFANS välja sobivad mõõdikud ja tuvastab säästva toidu- ja toitumisalase turvalisuse peamised tõukejõud, integreerib andmed ja modelleerimise ning arendab ettevaateid Euroopa säästva toidu- ja toitumisalase turvalisuse jaoks.

MiteControl (oktoober 2018 – aprill 2022) tugineb hiljutistele uurimistegevustele ja COREMI võrgu järeldustele, et välja töötada, katsetada ja demonstreerida uuenduslikku automatiseeritud seiretehnikat (arukas digitaalne põllumajandus), mis on vajalik varajase hoiatamise süsteemi jaoks, et põllumehi teavitada PRM vajalikest ravimeetoditest. MiteControl töötab välja kommunikatsioonistrateegia kogu munatootmissektorile, et tõsta linnukasvatajate teadlikkust ja muuta käitumist nii, et IPM-programmidest saaks standardne jätkusuutlik lähenemisviis kodulindude punase lestaga nakatumise tõrjumiseks Loode Euroopas.

MOVING (2020-2024) on Horisont 2020 projekt, mille eesmärk on säilitada mägiste piirkondade vastupidavust ja jätkusuutlikkust kliima- ja sotsiaalsete muutuste valguses.
Projekti põhijooneks on praktikakogukond (CoP), mis kaasab kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi ning poliitika kujundajaid 23-s mägipiirkonnas Euroopas ja Euroopa lähiriikides.
MOVING võimaldab projektis osalejatel jagada kogemusi ja teadmisi, teha uurimistöid ning välja tuua soovitusi tulevikuks. Nii arendatakse ja suunatakse koos poliitikat, et säilitada ja parandada mägiste alade jätkusuutlikke tavasid ja elamistingimusi; suurendatakse mägipiirkondade ja nende sidusrühmade vastupanuvõimet sotsiaal-ökoloogiliste muutuste suhtes, vähendades ebakindlust nende väärtusahelate ja kogukondade tuleviku suhtes.

Fosfor on toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse jaoks ülioluline element, kuid see on piiratud ressurss, mida kaevandatakse vaid vähestes riikides üle maailma. Reovees ja põllumajanduse äravoolus leidub aga suures koguses fosforit, mis kujutab endast kasutamata sekundaarset fosforiallikat. EL-i rahastatud projekt NanoPhosTox (september 2020 -juuni 2024) katsetab paljulubava uue nanostruktuuriga fosforit absorbeeriva materjali ökoloogilist mõju. Teadlased uurivad selle materjali võimalikke ökotoksikoloogilisi ohte ja keskkonnariske, kasutades tunnustatud bioloogilisi katsesüsteeme ning OECD ja ISO tööstusstandardeid. Uue materjali ja selle lähteainete keskkonnasõbralikkuse tagamine aitab kaasa selle põneva uue toote kaubanduslikule rakendamisele.

Projekt SUWANU EUROPE (jaanuar 2019 kuni juuni 2021) keskendub vee taaskasutusprojektidele Euroopas – puhastatud reovee taaskasutus põllumajanduses. Puhastatud reoveel on suur potentsiaal täiendada neid tavapäraseid veevarusid, mida kasutatakse niisutamisel põllumajanduses. Projekti eesmärk on soodustada teadmiste ja kogemuste levitamist põllumajanduses tegutsevate vee taaskasutamise spetsialistide ja praktikute vahel. Projekt jätkab varasema projekti (SuWaNu: Säästev veetöötlus ja Toitainete taaskasutusvõimalused), tegemisi, aga ka uute regionaalsete töörühmadega.

Horisont 2020 temaatiline võrgustik WinetWork tegutses ajavahemikus aprill 2015 kuni 2017. Projekti eesmärgiks oli suurendada teadmisi viinamarjaistandustes esinevatest haigustest ja anda seda teavet edasi veinitootjatele. Peamised teemad olid viinapuude tüvehaigused ja fütoplasma viirus flavescence dorée. Projekt oli tänu suurele hulgale levitatud kogemustele väga edukas. Selle raames kogutud teadmised aitasid leida lahendusi probleemidele, mis levisid ka teiste veinitootjate hulgas. Projekti tulemusi esitati nii seminaridel kui materjalidega, aga ka slaidiesitlused on vabalt kättesaadavad.

Projekti NEFERTITI (jaanuar 2018 kuni detsember 2021) üldeesmärk on luua kogu ELi hõlmav esitlus- ja katsepõllumajandusettevõtete võrgustik, mille eesmärk on edendada teadmiste vahetust, osalejate vahelist inspiratsiooni ja tõhusat innovatsiooni põllumajandussektoris, tutvustades tehnikaid. Esitlustegevused keskenduvad innovatsiooni näitamisele ja mõistmisele töötavas põllumajandusettevõttes või kohalikus võtmes. On palju erinevaid demoüritusi ning nendel toimuvatel teabevahetustel võib olla mitu vormi, näiteks teadmiste levitamine, nõustamine ja lahenduste pakkumine, vahendite kooskujundamine ja teadusuuringute läbiviimine.

Projekti NEURICE (märts 2016 – veebruar 2020) põhiesmärgiks on välja töötada strateegia riisi produktiivsuse, stabiilsuse ja kvaliteedi parendamiseks, arendades soolataluvuse alleeli riisisektori kaitsmiseks kliimamuutuste ja õunateo (Pomacea insularum) sissetungi eest.

Võrgustik NEWBIE (jaanuar 2018 – detsember 2021) – Ärimudelid uutele tulijatele innovatsiooni, ettevõtluse ja vastupidavuse tagamiseks – hõlbustab uute ärimudelite, sealhulgas uute sektorisse sisenemise mudelite, väljatöötamist ja levitamist kõigile uutele tulijatele – järgmise põlvkonna esindajatest kuni põllumajandussektoriga varem mitte kokku puutunud uustulijateni. Võrgustik pakub ainulaadset platvormi, koondades täielikud uustulijad, ettevõtte või talu pärijad, nõustajad, teadlased, olulised piirkondlikud ja riiklikud sidusrühmad.

Putukad on kõige mitmekesisem eluklass maa peal. Erinevad putukad võivad olla põllumajanduse, aianduse ja metsanduse jaoks olulised või vastupidi väga kahjulikud. On tungiv vajadus mitte ainult uute insektitsiidide järele, mis võitleksid resistentsuse vastu, vaid ka spetsiifilisemate, “rohelisemate” insektitsiididega, mis on suunatud kahjulikele putukatele, säästes samas kasulikke putukaid. nEUROSTRESSPEP projekti (juuni 2015 -mai 2019) eesmärk on tuvastada sellised insektitsiidid, pöörates putukate enda hormoonid nende vastu, kavandades kandidaatühenditeks kunstlikke neuropeptiidi “mimeetilisi” analooge ja luues transgeenseid putukaid.

Projekti NUTRIMAN (oktoober 2018 – märts 2021) on temaatiline võrgustik, mis koondab lämmastiku ja fosfori teemalisi praktilisi teadmisi rakendusteaduse, tööstuspraktika ning on põllumajandustöötajate huvides. Levitatakse teavet N / P taastamise uurimistulemuste (tehnoloogiad, tooted, tavad) kohta. Projekti eesmärk on parandada toitainete haldamise / taastumise potentsiaali levitades praktilist teavet.

Projekt OPTIMA (september 2018 – detsember 2021) töötab välja viinamarjaistanduste, õunaaedade ja porgandite keskkonnasõbraliku IPM-raamistiku, pakkudes terviklikku integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki integreeritud haiguste ohjamisega seotud kriitilisi aspekte, näiteks

• bio-PPP uudne kasutamine,
• haiguse ennustamise mudelid,
• spektraalsed varased haiguste avastamise süsteemid ja
• täpse pihustamise tehnikad.

See aitab oluliselt vähendada Euroopa põllumajanduse sõltuvust keemilistest ostujõu pariteetidest, mille tulemuseks on agrokemikaalide kasutamise vähenemine, jääkainete vähenemine ja mõju inimeste tervisele.

Imporditud mineraalne fosfaat ja fosiilsed energiamahukad lämmastikväetised põhjustavad suuri kahjulikke mõjusid keskkonnale samal ajal toitainerikkad kõrvalvoolud/orgaanilised jäätmed leiavad vähe kasutust. Lex4bio (juuni 2019 – mai 2024) põhiülesanne on universaalne, teaduspõhine tööriistakomplekt biopõhiste väetiste(BBF) kasutamiseks põllumajanduses ja hinnata nende keskkonnamõju taastumatu energia kasutamise, kasvuhoonegaaside ja oluelusringi hindamise osas.

Organic Eprints on alates 2002 aastast rahvusvaheline avalik arhiiv materjalidele, mis on seotud mahepõllumajandusliku toidu ja põllumajanduse uurimisega. Arhiiv sisaldab elektroonilisi terviktekste koos bibliograafilise teabe, kokkuvõtete ja muude metaandmetega. Samuti pakub see mahepõllumajanduse uurimistöö raames teavet organisatsioonide, projektide ja rajatiste kohta.

Temaatilise võrgustiku “OK-Net Arable” (märts 2015- veebruar 2018) eesmärk oli põllumajandustootjate, nõustajate ning teadlaste vahelise teadmiste vahetuse parandamise kaudu suurendada mahe põllukultuuride tootlikkust ja kvaliteeti. Selle saavutamiseks koguti ja analüüsiti mahetaimekasvatust puudutavat materjali, loodi üleeuroopaline tootjate võrgustik teadmiste ja kogemuste jagamiseks ning loodi veebiplatvorm kogutud info kättesaadavuse parandamiseks.

Temaatilise võrgustiku OK-Net Ecofeed (jaanuar 2018 – detsember 2020) eesmärk on aidata mahepõllumajanduslikel sea- ja linnukasvatusettevõtjatel suurendada mahepõllumajandusliku ja kohaliku sööda kasutamist. Võrgustik avaldas 2019. aasta veebruaris kokkuvõtte „100% mahepõllumajandusliku ja kohaliku söödaga sigade ja kodulindude söötmine”.

PoshBee (juuni 2018 – mai 2023) eesmärk on toetada terveid mesilaspopulatsioone, jätkusuutlikku mesindust ja tolmeldamist kogu Euroopas. Akadeemikute, mesinike ja põllumajandustootjate teadmiste ja kogemuste integreerimisea PoshBee:

• esitab esimese üleeuroopalise kvantifitseerimise kemikaalide kokkupuute ohust majandatavatele ja metsmesilastele;
• teeb kindlaks, kuidas mesilaste tervist mõjutavad ainuüksi kemikaalid segudes ning koos patogeenide ja toitumisega ning
  rahuldavad vajadust järelevalvetööriistade, uudsete sõelumisprotokollide ning tavade ja poliitikaga seotud uurimistöö tulemuste järele kohalikele, riiklikele, Euroopa ja ülemaailmsetele sidusrühmadele.

Projekti Organic-PLUS (mai 2018 – oktoober 2022) üldine eesmärk on pakkuda kvaliteetset, interdistsiplinaarset ja teaduslikult põhjendatud otsustetoetust, et aidata kõigil orgaanilise sektori osalistel, sealhulgas riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajatel, jõuda ELi orgaanilise eduloo järgmisele tasandile. Seda tehes võivad mahepõllundussüsteemid olla rohkem kooskõlas mahepõhimõtetega, kuid samaväärselt ELi biomajanduse tegevuskavaga. Organic-PLUSi eesmärgid on:

• tuvastada ja väärtustada praegu Euroopa põllumajanduses kasutatavaid vaidlusaluseid sisendeid;
• pakkuda konkreetseid tehnilisi lahendusi nende kasutamise minimeerimiseks või järkjärguliseks lõpetamiseks;
• anda järkjärgulise stsenaariumi keskkonna-, sotsiaal- ja majandushinnanguid;
• levitada ja vahendajate teadmised, ideed ja tulemused mõju maksimeerimiseks.

Projektis PLAID – Üksteiselt õppimine: esitlustegevuste kaudu innovatsiooniga tutvumine (2017-2019) – julgustatakse taludes esitluste tegemise kaudu põllumajandustootjaid ja ettevõtete töötajaid omaks võtma uuendusi, mis aitavad saavutada põllumajanduse jätkusuutlikkuse. Esitlused aitavad kaasa põllumajanduskogukondade võrgustiku loomisele. Projektis tehakse ülevaade headest näidetest ja lahendustest, kuidas uuendusi ettevõttes rakendatakse. Lisaks arendab PLAID koos põllumajandustootjatega virtuaalseid vahendeid esitluste tegemiseks.

POnTE (november 2015 – oktoober 2019) keskendub ELi põllumajandust ja metsandust ohustavate kahjurite sissetoomise/mõju minimeerimisele. Uuritakse kahjuri vektorite ja peremeesliikide reaktsioon kasutades innovaatilisi lähenemisviise (NGS, transkriptsioon).
Innovaatiline IPM hõlmab endas mikrobioomi uuringuid, et välja töötada jätkusuutlik lahendus, mis vastaks ELi taimetervise seadusnõuetele. Uute teadmistega, mis on projekti käigus saadud, pannakse alus kahjurite ennetamise ja ohjamise tööplaanile.

ELi rahastatud projekt PPILOW (september 2019 – august 2024) eesmärk on luua lahendusi mahepõllumajanduslikes ja välitingimustes kasvatatavate kodulindude ja sigade heaolu parandamiseks. Projekti on kaasatud kõik tootmisahelas osalejad – põllumajandustootjatest tarbijate ja teadlaste ning poliitikakujundajateni. Projekti raames kavandatakse hindamisvahendeid, uudseid aretus- ja pidamisstrateegiaid ning võtteid loomade heaolu parandamiseks. Et projekti tulemused leiaksid kiiresti tee praktikasse, plaanitakse tulemusi levitada koolituste, videote ja kohalike partnerite kaudu.

Hennovation (jaanuar 2015 – august 2017) võrgustiku eesotsas on tootjad, vedajad, kanakasvatajad, veterinaararstid, nõustajad, teadlased ning tarbijad. Projekti raames luuakse innovatsioonivõrgustikud, mis hakkavad otsima ja kasutusele võtma uusi ideid, et muuta oma äri efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks. Peamiseks ülesandeks on lahendada kaks murekohta tootmisahelas, milleks on kahjustava iseloomuga nokkimine ja transport.

PRE-HLB (juuni 2019 – mai 2023) eesmärk on töötada välja ja rakendada terviklik situatsiooniplaan, et kaitsta EL-i tsitrusviljade sektorit HLB(Huanglongbing, tuntud ka kui Greening) haiguste tekitajate eest ning luua uusi lahendusi haiguse ohjamiseks multidistsiplinaarse lähenemisviisi kaudu koostöös Ameerika ja Aasia kogenud partneritega.

SEA2LAND (jaanuar 2021 – detsember 2024) projekti eesmärgiks on pakkuda lahendusi, mis kasutavad ära orgaanilisi jäätmeid ja tänu selle vähendatakse toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleeme. Eesmärkide saavutamiseks täiustatakse toitainete ringlussevõtu tehnoloogiaid, et toota kalade ja vesiviljelisuse kõrvalsaadustest biopõhiseid väetisi.
Projekti käigus luuakse Euroopasse pilootprojektid, mis võtavad arvesse piirkondlikke olusid ja ringmajanduslikke võimalusi. SEA2LAND´i käigus optimeeritakse ka teisi tehnoloogiaid (täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine, ensümaatiline hüdrolüüs), mis toodavad eriahendusena valmistatud biopõhiseid väetisi nii kohalike põllukultuuride jaoks kui ka eksportimiseks.

Üle 90% lehtpuidu süsinikusisaldusest saab muundada väärtuslikeks biomaterjalideks ja biotoodeteks. EL-i rahastatav lipulaev SWEETWOODS (juuni 2018 – mai 2023) tagab selle, muutes puidust kõrge puhtusastmega ligniini ja puidusuhkrud, et industrialiseerida uuenduslikke biomaterjale ja biotooteid. Ühendades üheksa Euroopa ettevõtet, loob see uusi tööstusharusid muutvaid väärtusahelaid, milles puit (kui jätkusuutlik tooraine) mängib üliolulist rolli. Täpsemalt demonstreeritakse projektiga kõrge puhtusastmega ligniini ning C5 ja C6 süsivesikute tootmist lehtpuidust. Need süsivesikud muudetakse bioisobuteeniks ja glükosooniks. Ligniini ja selle uudseid ensüümidega täiustatud derivaate hakatakse kasutama survevaluvormimiseks mõeldud biokomposiitides, isolatsioonipaneelides ja polümeersegudes.

Streptococcus suis on endeemiline sigade haigus, mis põhjustab sealiha tootmistööstusele olulisi majanduslikke kahjusid kõigis riikides, kus sigu suurelt kasvatatakse. S. suis on ka inimeste zoonootiline patogeen ja kogu maailmas teatatud nakkused on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Projekti PIGSs (juuni 2017 – november 2021) väljundid mõjutavad S. suis nakkuste peremeesorganismi-patogeeni- keskkonna vahelise koostoime mõistmist 1200–1500 S. suis isolaadi genoomi sekveneerimise kaudu. Projekti käigus töötatakse välja uued diagnostikameetodid nakkusohu ülemaailmseks jälgimiseks ning testitakse juhtumifarmides. Epidemioloogilised uuringud määravad kindlaks invasiivse S. suis’e haiguse riskitegurid, sealhulgas kaasinfektsioonide rolli ja hindavad nõuetekohaselt haiguse dünaamikat esindusfarmis. Projektiga suurendatakse oma arusaamist patogeneesis osalevatest virulentsusmehhanismidest, sealhulgas S. suis interaktsioonidest kaasasündinud immuunsüsteemiga. Projekti väljundid tugevdavad tõendusbaasi ennetus- ja kontrollistrateegiate jaoks, katsetades sigade uusi konserveeritud vaktsiini antigeene ja ennetusstrateegiaid, mis põhinevad mikrobiota manipuleerimisel ning kaasasündinud immuunsüsteemi stimuleerimisel ja küpsemisel.

ReMIX (mai 2017 – aprill 2021) kasutab liigisegude eeliseid mitmekesisemate ja vastupidavamate agroökoloogiliste põllukultuuride kasvatamise süsteemide kujundamisel. Mitme osalejaga lähenemisviisil põhinev ReMIX annab uusi teadmisi, mis on nii teaduslikult usaldusväärsed kui ka tavapärases ja mahepõllumajanduses sotsiaalselt väärtuslikud. Projekt käsitleb praktilisi küsimusi ja kavandab kasutusvalmis praktilisi lahendusi. Samuti hõlmab projekt lõppkasutajate vajaduste täpsustamist ning kohapealsete ja farmides tehtavate katsete ühisprojekteerimist kuni uute sortide ja tavade hindamisega tutvustamiseni. ReMIX aitab kaasa produktiivsete ja vastupidavate põllumajandussüsteemide kasutuselevõtule.

„Mahepõllumajandussüsteemide vaidlusaluste sisendite asendamine” (RELACS) soodustab kulutõhusate ja keskkonnasäästlike vahendite ja tehnoloogiate väljatöötamist ja hõlbustamist, et järk-järgult kaotada mahepõllumajandussüsteemides vaieldavaks peetavate sisendite sõltuvus ja kasutamine. Süsteemse lähenemisviisina säästvale põllumajandusele on mahepõllumajanduse eesmärk tõhusalt juhtida ökoloogilisi protsesse, vähendades samas sõltuvust põllumajandusettevõtte välistest sisenditest. Projekt RELACS (mai 20218 – aprill 2022) töötati välja, kaasates teadusuuringute, põllumajanduse, nõustamisteenuste ja tööstuse osalejaid algusest peale, rakendades seega tõeliselt mitme osalejaga lähenemisviisi.

Projekt STARGATE (oktoober 2019 – september 2023) on keskendunud säästva tootlikkuse ja mikrokliima omaduste andmete integreerimisele, et pakkuda poliitikakujundajatele paremat mudelit. Selle võrdlev analüüs võtab arvesse riiklikke ja Euroopa andmeid ning loob visuaalse analüüsi, et pakkuda tõhusamat ja kaasaegsemat juhtimist põllumajanduses, lisades arusaama kohalikust ökoloogiast ja selle omadustest, sealhulgas meteoroloogilistest andmetest. STARGATE loob mudeli, mis keskendub andmete visuaalsele esitamisele laias valikus kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, et hõlbustada paremat otsuste tegemist ja rakendamist kohapeal lihtsamal ja taskukohasemal viisil.

REFRESH (juuli 2015 – juuni 2019) keskendus välditavate jäätmete vähendamisele ja toiduressursside paremale väärindamisele. Toiduga toidujäätmete tekitajate paremaks mõistmiseks tehtud uuringute toel toetas projekt tööstuse ja üksikute tarbijate paremat otsuste langetamist. Projektis kasutati uuenduslikku ja süsteemset lähenemist toidujäätmete ohjeldamiseks tervikliku tegevusraamistiku kaudu. REFRESH tugines olemasolevatele algatustele ja läks kaugemale toidujäätmetega seotud sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste teadmiste ja tavade väljatöötamiseks, hindamiseks ja leviku tagamiseks. Seda toetati seadusandjate ja poliitikakujundajate suunistega, mis aitaksid toetada tõhusat valitsemist toidujäätmete vastu võitlemisel.

Euroopa projekt ROADMAP (juuni 2019 – mai 2023) soodustab üleminekut loomade tootmisel mõistlikule antimikroobsele kasutamisele (AMU).
ROADMAP loob loometervishoiutöötajate, sidusrühmade ja poliitikakujundajatega suhtlemiseks interdistsiplinaarse ja mitme osalejaga perspektiivis uudseid lähenemisviise. Selles analüüsitakse AMU sotsiaalmajanduslikke tõukejõude, töötatakse välja kohandatud muutumisstrateegiad ja pakutakse üleminekustsenaariume erinevates põllumajandusloomade tootmise süsteemides Euroopas ning madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Kerge ja autonoomne robot on ainus lahendus turul, mis lahendab edukalt umbrohutõrjeprobleeme, vähendades samal ajal herbitsiidide kasutamist 95%. Kilter robot piserdab herbitsiidi ainult umbrohtudele, mitte põllukultuuridele või mulda, võimaldades nii tavapärases kui ka mahepõllunduses kasutada uudseid, keskkonnasäästlikke umbrohutõrjevahendeid.

Toidutootmise suurendamine minimaalsete ressurssidega, kaitstes samal ajal keskkonda, on inimkonnale märkimisväärne väljakutse. Marie Skłodowska-Curie algatus kasutas väetisena taimekasvu soodustavaid (PGP) baktereid põllukultuuride saagikuse parandamiseks. Selle probleemi lahendamiseks investeeris ELi rahastatud projekt BIOFERTICELLULASER (juuni 2017 – mai 2019) teadmiste suurendamisse taimede ja PGP bakterite vaheliste molekulaarsete koostoimete kohta.

Rye-sus (juuli 2019 – juuni 2022) on hübriidrukki aretuse projekt, mis on Euroopa Liidu ERA-NET Sustainable Crop Production (Jätkusuutlik põllukultuuride tootmine) projekt.”
Peamiseks eesmärgiks on saada materjali konkurentsivõimelise saagiga, hea toiduvilja kvaliteediga, ressursse (taimetoitained, vesi) efektiivselt kasutatavate stabiilsete omadustega rukki hübriidsortide aretuseks.
Kavas on viia läbi lühikõrreliste talirukkiaretiste ökoloogilisi katseid erinevates riikides. Nendes riikides testitakse aretisi erinevate omaduste (saagikus, kvaliteet abiootiline stress jt) suhtes. Katsetes uuritakse täielikult taastatud fertiilsusega P-tüüpi tsütoplasmalise isasteriilsusega rukkihübriide. Projekti lõpuks on igal partneril geneetiliselt erinevate lõhikõrrelisete rukkiaretiste valik, mida saab kasutada edasiseks aretustööks.

COMBIVET (september 2019 – august 2024) projekti eesmärk on luua Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomateaduste Instituudi (IVMAS) juurde ERA võrdleva meditsiini õppetool. Võrdleval meditsiinil on suur kasutamata uurimispotentsiaal, kuna paljud inimeste ja loomade terviseprobleemid on sarnased. Näitek vanusega seotud haigused, vähk, neurodegeneratiivsed haigused, südame-veresoonkonna haigused, luu- ja liigesehaigused (nt osteoartriit ja osteoporoos) ning ainevahetushaigused (nt diabeet ja insuliiniresistentsus). Tänu nendele sarnasustele saab loompatsientide uurimisel ja ravimisel saadud teadmisi rakendada inimeste puhul uute diagnostikavahendite, vaktsiinide ja ravimeetodite väljatöötamisel nii inimestele kui loomadele. Sellisena soovib IVMAS asutada ERA võrdleva meditsiini õppetooli, et arendada oma pädevust ja suutlikkust teadusvaldkonnas ning saada lõpuks üheks juhtivaks Euroopa võrdleva meditsiini uurimisorganisatsiooniks.

Projekti „Inno4Grass“ (jaanuar 2017 – detsember 2019) eesmärk oli ületada lõhe praktikute ning teadlaste vahel, et tagada uuenduslike süsteemide rakendamine tootmiseks kasutatavatel rohumaadel. Pikemaajalisem eesmärk on suurendada Euroopa rohumaade kasumlikkust ning säilitada keskkonnaväärtusi.

SheepNet (november 2016 – oktoober 2019) on H2020 kolmeaastane projekt, mille eesmärk on suurendada lammaste produktiivsust. Võrgustik keskendub eelkõige tõhusale taastootmisele, tõhusale tiinusele ja lammaste suremuse vähenemisele, sest need 3 tegurit on olulised kasumlike ja jätkusuutlike lambatootmissüsteemide jaoks.

SKIN – eesti keeles lühikese tarneahela teadmiste ja innovatsiooni võrgustik (november 2016 – november 2019). Projektil on ametlikult 22 partnerit 15st riigist. Projekti koordinaator on Itaalias asuv Foggia Ülikool.
SKIN on väga ambitsioonikas algatus, mille eesmärgiks on süstematiseerida lühikese tarneahela valdkonna teadmisi läbi heade praktikate kogumise ja levitamise. Projekt aitab sidusrühmi kaasata ja edendada innovatsiooni vajaduspõhiste teadusuuringute ja erinevate töögrupi kohtumiste kaudu. SKINi pikaajalisem eesmärk on koostöövõrgustiku loomine lühikese tarneahela kõigi etappide liikmete vahel.
Loe projektist rohkem SIIN

Väikemäletsejaliste süsteemid moodustavad ELi ja assotsieerunud riikide maapiirkondade majanduses märkimisväärse osa. Põllumajandustootjad ei kasuta siiski veel laialdaselt täppisloomakasvatust ja digitehnoloogiat, mis parandavad väikemäletsejaliste kasvatamist. ELi rahastatud projekt Sm@RT (jaanuar 2021 – detsember 2023)edendab arusaamist, teadmiste edasiandmist ja olemasolevate kõrgtehnoloogiate kasutuselevõttu, soodustab vajaduspõhist lähenemist ja teeb kindlaks tehnoloogilised lüngad.
Projektiga arendatakse välja pikaajaline ja jätkusuutlik Euroopa ja rahvusvaheline võrgustik, kasutades selleks hästi varustatud näidisettevõtteid (“Digifarmid”) ja innovaatilisi kommertsfarme. Sm@RT eesmärk on ka motiveerida IT-ettevõtteid arendama sektori jaoks sobivaid digilahendusi, et suurendada väikemäletsejate kasvatamise tõhusust ja jätkusuutlikkust Euroopas ja mujal.
Loe ka Eesti Maaülikooli pressiteadet

SMARTER (november 2018 – oktoober 2022) kasutab uusi koostööstrateegiaid, et parandada lamba- ja kitsesektori vastupidavust ja tõhusust loomade, populatsiooni/tõu ja süsteemi/talu tasemel. SMARTERi üldeesmärk on:

• fenotüüpiliselt ja geneetiliselt iseloomustada ja mõista uusi teadus- ja arendustegevusega seotud tunnuseid,
• täiustada ja arendada uusi genoomseid ennustusmeetodeid,
• luua uusi aretus- ja juhtimisstrateegiaid, mis hõlmavad neid uusi teadus- ja arendustegevusega seotud tunnuseid.

Projekt edendab väikeste mäletsejaliste põllumajandussüsteemide optimeeritud vastupanuvõimet, mis on sotsiaalmajandusliku jätkusuutlikkuse ja ökosüsteemiteenuste põhisammad maapiirkondades kogu Euroopas ja mujal.

InnoForESt (november 2017 – detsember 2020) toetab elujõuliste uuenduste juhtimist ja mitme osalejaga võrgustikku, tuginedes pioneeripoliitilistele vahenditele ja ärimudelitele, luues uusi liite ning kaasates metsa ja metsaga seotud poliitika, halduse ja ettevõtluse peamisi sidusrühmi.
Projekt põhineb kuuel esinduslikul juhtumiuuringul. Need keskenduvad edukate poliitika- ja ettevõtlusalgatustele kui uuenduste teerajajatele ning esindavad mitmeid Euroopa metsade biogeograafilisi piirkondi. Neid juhtumeid kasutatakse sarnaste uuenduste väljatöötamiseks, tuginedes olemasolevatele uuendustele ja neid samal ajal suurendades. See toob kaasa metsaökosüsteemiteenuste koordineerituma, tõhusama ja jätkusuutlikuma juhtimise ja rahastamise Euroopas.

SMARTPROTECT (jaanuar 2020 – detsember 2022) on EL temaatiline võrgustik, mis keskendub köögiviljakasvatuse nutikate integreeritud taimekaitse lahenduste jagamisele. Selgitatakse köögiviljakasvatajate vajadused ja pakutakse välja taimekaitse meetodid, mida rakendada nii avamaal kui ka kasvuhoonetes. Rahvusvahelises koostöös luuakse e-platvorm, mida saavad kasutada tootjad ja nõustajad. Loe eestikeelset artiklit SIIN.

Projekti SoildiverAgro (juuni 2019 – mai 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumajanduse stabiilsust ja vastupidavust. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse üheksas (9) Euroopa piirkonnas 90 põllumajandusettevõtte-süsteemi ja kuues (6) piirkonnas korraldatakse 15 väliuuringut. Keskendutakse majandamistavadele, mis põhinevad mulla mükoriisal ja taimede kasvu soodustavatel bakteritel, mullaorganismide majandamisele, jne. Neid majandamise tavasid analüüsitakse ka keskkonna-, majandus- ja sotsiaalaspektist.

Projektil on kokku 22 partnerit üle Euroopa. Projekti SoildiverAgro viiakse Eestis läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning majandus- ja sotsiaalinstituudi ning Põllukultuuride klaster MTÜ koostöös. Loe ka Eesti Maaülikooli pressiteadet.

Euroopa taimekasvatustoodang püsib konkurentsivõimeline, vähendades samal ajal keskkonnamõjusid, on vaja välja töötada ja kasutusele võtta tõhusad mullaparandussüsteemid. SoilCare’i (märts 2016 – august 2021) üldeesmärk on välja selgitada ja hinnata paljutõotavaid mulla parandamise viljelussüsteeme ja agrotehnikaid, mis suurendavad kasumlikkust ja jätkusuutlikkust Euroopas. Mullaparandust vajavate uue põlvkonna põllukultuuride süsteemide kasulikkuse ja puuduste hindamiseks kasutatakse interdistsiplinaarset lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki asjakohaseid bio-füüsikalisi, sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi aspekte.

SolACE (mai 2017 – aprill 2022) – lahendused agroökosüsteemi ja põllukultuuride tõhususe parandamiseks vee ja toitainete kasutamisel – eesmärk on aidata Euroopa põllumajandusel silmitsi seista suurte väljakutsetega, eelkõige suurenenud sademete varieeruvusega ning lämmastiku- ja fosforväetiste kasutamise vähenemisega nii majanduslikel kui ka ökoloogilistel eesmärkidel. SolACE kujundab lahendused (strateegiad ja tööriistad), mis ühendavad uudsed põllukultuuride genotüübid ja agroökosüsteemi haldamise uuendused, et parandada vee ja toitainete kasutamise efektiivsust. Selles vaadeldakse mitmesuguseid põllumajanduskontekste pedoklimaatilistes piirkondades ja Euroopa põllumajandussüsteemides.

NOBALwheat (jaanuar 2021- detsember 2023) projekti eesmärk on rajada Balti riikidest ja Norrast pärit suvinisu populatsioon ning kolme aasta jooksul testida selle genotüüpilist plastilisust ja kliimamuutustega kohanemisvõimet uuritavat materjali fenotüpiseerides ja genotüpiseerides. Paremaks osutunud genotüübid lülitatakse aretusprogrammidesse haiguste ja abiootiliste stressidele resistentsete sortide aretamiseks. Koos genotüpiseerimisest saadud andmetega on NOBALwheat nisukollektsioon kui baaspopulatsioon genoomse selektsiooni tutvustamiseks ja rakendamiseks aretusprogrammides kõigis Balti riikides. Hinnalt soodsate kõrge tootlikkusega fenotüüpimisplatvormide loomine ja nende juurutamine aretusprogrammidesse suurendab toiduga kindlustatust Põhja- ja Baltimaade piirkonnas.

Kuna EL-s innovatsiooni vahendamise ja toetamisega tegelevate asutuste roll on kohati ebaselge, algatati projekt „AgriSpin“ (märts 2015- august 2017), mille eesmärk oli parandada innovatsiooni tugisüsteeme ja innovatsiooni vahendamise tavasid Euroopa põllumajanduses ning toetada Euroopa innovatsioonipartnerluse algatust. Projekt pakkus juhiseid kohtumiste pidamiseks, teiste projektide ja temaatiliste võrgustikega kohtumistel osalemiseks ning juhiseid, kuidas avaldada mõju enda organisatsioonis ja mujal.

SINCERE (veebruar 2018 – jaanuar 2022) töötab välja uudse poliitika ja uued ärimudelid, ühendades praktika, teaduse ja poliitika teadmised ja ekspertteadmised kogu Euroopas ja mujal.
SINCERE projekti kaudu väljatöötatud uuendused on oma olemuselt tahtlikult erinevad, kuid nende tervikuna on eesmärk uurida uusi võimalusi metsaökosüsteemi teenuste parandamiseks nii metsaomanikele kasulikel kui ka laiematel ühiskondlikel vajadustel.
Projekti uuringud aitavad kaasa ka Euroopa kooskõlastatud poliitikaraamistiku väljatöötamisele, et maksimeerida metsaökosüsteemi teenuste ja nende jätkusuutliku pakkumise väärtust ühiskonnale.

Strength2Food (aprill 2016 – mai 2021) tuvastab ja rakendab suurendamise strateegiaid: uute kvaliteetsete toiduainete olemasolevate ja uute turgude loomine ning „kvaliteedimajanduse” edendamine.
Hiljuti Euroopa Liidus on nii ELi kvaliteedipoliitika kui ka avaliku sektori toiduhanked olnud hiljutiste reformide tunnistajaks. Need muudatused keskenduvad kvaliteetsete logode (kvaliteetsete põllumajandustoodete ja toiduainete nimetused) kaitsvate skeemide täiustamisele ja edendamisele ning võtavad avaliku sektori lepingute sõlmimisel arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja innovatsioonipõhiseid kriteeriume.

SOLINSA (veebruar 2011 – jaanuar 2014) projekti üldeesmärk on välja selgitada tõhusad ja mõjusad lähenemisviisid eduka LINSA (õppe- ja innovatsioonivõrgud säästva põllumajanduse jaoks) toetamiseks kui säästva põllumajanduse ja maaelu arengu põllumajanduse innovatsioonisüsteemidele ülemineku tõukejõud.
Selle eesmärgi saavutamiseks:
• Uuritakse LINSA-sid (jätkusuutliku põllumajanduse õppe- ja innovatsioonivõrke) empiiriliselt kui alt ülespoole suunatud ülemineku tõukejõude
• Parandage keerukate õppeprotsesside tõkete mõistmist ja töötage välja soovitused nende vältimiseks / kõrvaldamiseks
• Luuakse avatud õppimisruumid osalejatele väljaspool projekti, jagades ja levitades projekti tulemusi
• Tehakse kindlaks institutsionaalsed tegurid, mis võimaldavad või piiravad olemasolevat AKS-i tõhusa LINSA toetamisel teadmiste ja innovatsioonipoliitika muutmise kontekstis
• Töötatakse välja jätkusuutliku põllumajanduse ja maaelu arengu innovatsiooni kontseptuaalne raamistik

Teaduslikud tõendid ja kohalikud teadmised on hindamatud vahendid, et toetada poliitikakujundajaid maapiirkondade kaasaegse poliitika väljatöötamisel programmitöö perioodil 2021–2027 ja pärast seda. ELi rahastatud projekti SHERPA (oktoober 2019 – september 2023) eesmärk on luua pikaajalisi teaduse-ühiskonna ja poliitika liideseid, mis aitavad välja töötada poliitilisi soovitusi Euroopa riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning kavandada konkreetseid ettepanekuid tulevasteks uurimiskavadeks, mis täidavad teadmiste puudujääke ja vastavad maapiirkonna elanike vajadustele. SHERPA kogub asjakohaseid teadmisi ja kasutab varasemate ja praeguste uurimisprojektide tulemusi (alates kuuendast raamprogrammist, seitsmendast raamprogrammist, H2020 ja muudest rahastamisvoogudest), et kaasata sidusrühmi aruteludesse mitmeosalise platvormi (MAP) raames ELi riikides ja ELi tasandil. SHERPA rakendamismeetod järgib nelja juhtpõhimõtet: tegevuste paindlik kavandamine, mis võimaldab õigeaegselt ja reageerida poliitika kujundamisse; erapooletus ja läbipaistvus; ELi maapiirkondade mitmekesisuse ja mitmetasandilise suhtluse tunnustamine; ja koos ehitamine.

Projekti „AgroCycle“ (juuni2016 – mai 2019) eesmärk oli muuta madala väärtusega põllumajandusjäätmed väärindatud toodeteks, saavutades aastaks 2020 jäätmete ringlussevõtu ja nende väärtuse suurenemise 10% võrra. Selle saavutamiseks arendati üksikasjalik ning terviklik ülevaade jäätmevoogudest ja katsetati erinevaid jäätmete käitlemise ning väärindamise viise.

SWINOSTICS (november 2017 – oktoober 2021) arendab välja uue diagnostikaseadme, mis põhineb arenenud ja tõestatud, bioloogiliselt tundlikel ja fotoonilistel tehnoloogiatel, et võidelda uute ning endeemiliste viiruste vastu, mis põhjustavad epideemiaid sigade kasvandustes Euroopas. Diagnostikaseade võimaldab otsest ohuhindamist põllumajandusettevõtte tasandil koos kaubanduslike ja institutsionaalsete laborite analüütilise kvaliteediga. Seade on kaasaskantav ja annab tulemusi vähem kui 15 minutiga 4-5 proovi jaoks korraga, muutes selle väga sobivaks välitingimustes kasutamiseks.

Projektis HealthyLivestock (sept 2018 – august 2022) uuritakse, kuidas on sigade ning kodulindude kasvatamisel võimalik loomade tervise ja heaolu edendamise abil vähendada antimikroobikumide kasutamist. Projekti eesmärk on võidelda antimikroobikumide resistentsusega (AMR). Selleks rakendatakse lähenemisviisi, mille puhul on tähtis vähendada haigustekitajatega kokkupuutumise riski loomadel, tagada terviseprobleemide ja haiguste varajane avastamine, loomade suurem vastupidavus haigustele ning vajaduse korral mikroobivastaste ainete täpsem kasutamine või alternatiivid. Projekti viiakse ellu nii H2020 fondi kui Hiina Põllumajandusministeeriumi toel.

Põllukultuurid võivad kasvada vertikaalselt, virnastatud vertikaalselt kaldpindade kihtidesse. Vertikaalne põllumajandus võib suurendada puu- ja köögivilja tootmist ning põllumajandustegevust. Sellega seoses muudab ELi rahastatav FarMindi (jaanuar 2021 – jaanuar 2023) projekt siseruumides asuvad vertikaalsed talud kasumlikuks, vähendades valgustuse energiaarveid kuni 75%. Täpsemalt töötab see välja nutikaid tulesid, mis suudavad reguleerida kiirgavat valgust, et see vastaks täpselt selle all oleva taime vajadustele. See uus LED Grow Light System põhineb tehisintellektil ja vastab taime tegelikele fotosünteesivajadustele. Eeldatakse, et see uus mudel muudab siseruumides vertikaalse põllumajanduse kasumlikuks ja muudab selle linnalahenduseks säästvalt toodetud põllukultuuride jaoks.

EJP SOIL (veebruar 2020 – jaanuar 2025) juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta. Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemisele ning ökosüsteemi teenustele.
Loe artiklit SIIN

SMARTCHAIN (september 2018 – august 2021) ​​stimuleerib nõudlusest tulenevat innovatsiooni lühikestes toiduahelates, et parandada konkurentsivõimet ja edendada maaelu arengut, kasutades mitmeosalist lähenemisviisi. Projektis kasutatakse interaktiivset innovatsioonimudelit, kus kõik projektis osalejad teevad koostööd, et kasutada teaduslikke ja praktilisi teadmisi parimal viisil praktiliste probleemide lahendamiseks valmis uudsete lahenduste kaasloomisel ja levitamisel.
Projekti käigus töötatakse välja jätkusuutlik virtuaalne innovatsiooniplatvorm, et soodustada koosloome- ja innovatsiooniprotsessides suhtlemist ja koostööd. Platvorm levitab teadmisi, uuenduslikke praktilisi lahendusi ja oskusteabe ülekandmist lühikeste toiduahelate jaoks, mida toetavad uudsed interaktiivsed tööriistad, mis hõlbustavad platvormi kasutaja interaktsiooni ja konsortsiumi koostööd.

Tomat on ELis kõige rohkem tarbitud köögivili ja paljude toitainete, vitamiinide ja antioksüdantide peamine toiduallikas. Pärast seda, kui Hispaania vallutajad 16. sajandil Euroopasse tomatit tõid, on kohalikud põllumehed välja töötanud suure hulga traditsioonilisi Euroopa sorte.
TRADITOMi (märts 2015 – august 2018) eesmärk on väärtustada traditsioonilistes tomatisortides hoitavat geneetilist mitmekesisust ja suurendada nende vastupidavust, et vältida nende pidevat asendumist suurema saagikusega, kõvemate ja sageli vähem maitsvate tänapäevaste sortidega.

Temaatiline võrgustik FERTINNOWA (jaanuar 2016 – detsember 2018) tegeleb innovaatilise veekasutusega taimede väetamisel, lisades väetisi kastmisveele. Projekti eesmärk on parandada veekvaliteeti ja veekasutuse tõhusust ning vähendada keskkonnamõju.

Nutri2Cycle (oktoober 2018 – september 2022) aitab sulgeda toitainete ringlust autentse lähenemisviisiga. Nutri2Cycle uurimus keskendub kolmele sambale:

• Agrotöötlus
• Loomakasvatus
• Taimetöötlus

Lämmastiku ja fosfori taastamist on võimalik taludes märkimisväärselt parandada luues paremad sünergiad loomakasvatuse ja taimetööstuse vahel. Need täiustused lihtsustavad süsiniku taastamist mullas ja vähendavad kasvuhoonegaaside heitmeid, mida võiks kombineerida energia tootmiseks oma tarbeks talus.

Temaatiline võrgustik Legumes Translated (november 2018 kuni oktoober 2021) toetab kaunviljade kui valgurikaste taimede kasvatamist ja tarbimist. Temaatilise võrgustikuna aitab see põllumajandustootjatel saada kasu asjakohastest teadusuuringutest.
Kuigi kaunviljad, näiteks sojauba, põlduba ja hernes, on kõrge valgusisaldusega ja olulised ülemaailmse toiduvarude jaoks, moodustavad need ELis vaid umbes 3% põllumaast. Selle tagajärjel on Euroopas taimsete valkude defitsiit. Huvi kaunviljade tootmise vastu kasvab, kuna Euroopa teraviljapõhised põllukultuurisüsteemid kannatavad üha enam umbrohtude, kahjurite ja haiguste all.
Loe eestikeelset artiklit SIIN

UNISECO (mai 2018 – aprill 2021) on Euroopa uurimisprojekt, mille eesmärk on arendada uuenduslikke lähenemisviise, et parandada arusaamist sotsiaalmajanduslikest ja poliitilistest teguritest ning tõketest agroökoloogiliste tavade edasisel arendamisel ja rakendamisel ELi põllumajandussüsteemides.
Eesmärk ja üldeesmärk on tugevdada Euroopa põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkust, luues parendatud ja tavadega kinnitatud strateegiad ning stiimulid parema agroökoloogilise lähenemise edendamiseks. UNISECO käsitleb tööprogrammi teemat SFS-29-2017 ja aitab kaasa säästvale toiduga kindlustatusele, määrates kindlaks ja toetades põllumajandussüsteeme, mis võimaldavad toota tervislikku toitu, säilitades samal ajal keskkonda ja toovad lisaväärtust talumajapidamistele ja väärtusahela erinevatele sidusrühmadele.

Projekt PALE-Blu (juuni 2017 – november 2021) koondab Euroopa juhtivaid laboreid, kellel on väljakujunenud kogemused epidemioloogia, modelleerimise, vaktsineerimise, diagnostikasüsteemide, vektorbioloogia, patogeneesi, lammaste katarraalse palaviku (BTV) puhangute ja tõrje alal, ning mitmete teiste asutuste instituute. PALE-Blu uurib lammaste katarraalse palaviku viiruse, selle mäletsejaliste peremeesorganismide ja Euroopa ökosüsteemi jaoks oluliste putukavektorite koostoimeid. Projekt keskendub geneetilistele ja keskkonnateguritele (sealhulgas erinevate putukaliikide ja populatsioonide levikule), mis võivad mõjutada viiruste paljunemist ja levikut.

VIROPLANTi (mai 2018 – oktoober 2021) eesmärk on rakendada NGS-tehnoloogiat ja empiirilisi bioloogilisi eksperimente uute keskkonnasõbralike viirusepõhiste tõrjestrateegiate väljatöötamiseks, et hallata nii bakteriaalseid, seente ja putukate vektorite kaudu levivaid haigusi (fütoplasmasid ja viirusi) kui ka putukate kahjureid. VIROPLANT loob uute viiruste (ja viirustest saadud biotehnoloogiliste toodete) andmebaasi, et suurendada arsenali kõige olulisematest biootilistest stressidest põhjustatud taimehaiguste tõrjeks. Viroomide mitmekesisuse, sealhulgas varjatud nakkuste uurimiseks, mida saab potentsiaalselt kasutada uute biotõrjestrateegiate jaoks, rakendatakse erinevaid NGS-i ja bioinformaatika lähenemisviise. Viroomipõhiste mudelikontrollistrateegiate jaoks rakendatakse riskihindamise protokolle. VIROPLANT käsitleb sotsiaalset ja soospetsiifilist arusaama viroomipõhiste tehnikate kasutamisest traditsiooniliste pestitsiidide alternatiividena.

Projektis WaterDrive (jaanuar 2019 – detsember 2021) toetatakse parimate tavade rakendamist valgala ametnike töös, uutes tehnoloogiates ja otsuste tegemisel, veemajanduse ruumilisel planeerimisel, üleujutuste ja põua ohjamisel ning poliitika ja hüvitissüsteemide kohandamisel. Projekt ei keskendu konkreetsele meetmele või tegevusele, vaid pakub sihtrühmadele vahendeid ja teadmisi veevarude ja ökosüsteemide pikaajaliseks haldamiseks.
Veemajanduse korraldus Läänemereäärsetes maapiirkondades, on Euroopa Liidu toetusel ellu kutsutud projekt (Interreg), mis toetab riikidevahelist koostööd Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa vahel. Eesti partneriks on Stockholm Environment Institute Tallinn Centre.