Kartulisordid

Maailmas on üle 4000 erineva kartulisordi, millest enamik pärinevad Lõuna-Ameerikast. Eestis aretatud kartulisordid on siinsetesse oludesse kõige sobilikumad ja hästi kohanenud. Lisaks kohalikele sortidele kasvatatakse Eestis ka mujal maailmas aretatud, kuid siinsetes oludes hästi kasvavaid sorte. Kartuli sordiaretusega Eestis tegeleb Eesti Taimekasvatuse Instituut (nüüd Maaelu Teadmuskeskus).

Kartuli mugulasaak ja selle kvaliteet sõltuvad tugevalt sordist, kuid olulise mõjuga on ka vegetatsiooniperioodi pikkus ja ilmastik, mulla tüüp ja lõimis. 

Vaata Seemnefestivali ettekandeslaide: 2023.03.11 Kartulisortide kirev maailm – Terje Tähtjärv, METK.pd

Uued tänapäevased sordid peavad andma majanduslikku kasu läbi suurenenud saagikuste, mida oleks võimalik saavutada madalamate tootmiskuludega. Samuti peavad tänapäevased sordid olema nö sisseehitatud resistentsusega haiguste ja kahjurite suhtes, mis toob omakorda kaasa kasu ka keskkonnale. Parem vastupanu kahjuritele ja haigustele võimaldab vähendada insektitsiidide ja fungitsiidide kasutust. Lisaks on kasulik omadus suurenenud vee ja toitainete kasutamise efektiivsus, mis aitab väiksema vee ja väetiste hulgaga  suuremat saaki saada. Kindlasti peavad uued sordid olema ka heade maitseomadustega ja tervislikud, mis on eriti oluline just tarbijate seisukohast lähtuvalt.

Vastavalt kasvuaja pikkusele jaotatakse sordid:

• Varajased – kasvupikkus 75…90 päeva;
• Keskvarajased – kasvupikkus 85…100 päeva;
• Keskvalmivad – kasvupikkus 95…110 päeva;
• Keskhilised – kasvupikkus 105…120 päeva;
• Hilised – kasvupikkus 115…140 päeva.

Kasutusotstarbe alusel jaotatakse sordid toidu-, sööda-, tööstus- ja universaalseteks sortideks. Toidukartuli sortide puhul on olulised maitse- ja keetmisomadused, kooritavus ning hea säilivus. Söödakartuli sortide puhul, aga hea saagikus ning suur tärklise- ja valgusaak. Tööstuse tarbeks kasvatatavatel sortidel on oluline mugulate tärklisesisaldus, mis peab olema vähemalt 14% ja kõrgem. Samuti peab tärklise väljatulek sordil olema suur.

Toidukartul jaotatakse vastavalt kasutustüübile 4 erinevasse klassi:

A – salatikartul. Mugul keetmisel ei lagune. Konsistentsi poolest tahke ja kõva;
B – tavaline lauakartul. Mugul keetmisel ei lagune, kuid jääb õrnalt jahune;
C – jahune lauakartul. Keetmisel mugul laguneb ning jääb keskmiselt jahune;
D – pudrukartul. Keetmisel laguneb mugul täielikult ning jääb väga jahuseks ja kuivaks.

Kartulisortide valik on väga mitmekesine ning Eestis kasvatatakse palju ka selliseid sorte, mis ametlikul sordilehel puuduvad. Alljärgnevalt on välja toodud mõned populaarsemad ja populaarsust koguvad sordid Eestis.