Maa heas põllumajandus ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) (inglise keeles good agricultural and environmental condition of land)
Süsinikuvaru säilitamise üldised kaitsemeetmed – püsirohumaa säilitamine (HPK 1)
Sarnaselt varasemate aastatega tuleb säilitada püsirohumaade pindala, mille eesmärk on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid.
HPK 1: Põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse (edaspidi ühine taotlus) esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga.
Püsirohumaa on maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid kas looduslikul viisil või harimise teel ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud 5 aastat või kauem.
PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE VÕRDLUSSUHTARV JA SUHTARV
Senise 2015. aasta võrdlussuhtarvu asemel hakkas 2023. aastal kehtima uus, 2018. aasta võrdlussuhtarv, mis saab aluseks perioodi 2023–2027 iga-aastase suhtarvu järgimisel.
Iga aasta lõpuks selgub, kas püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarv on riigi tasemel vähenenud üle 5% või on nõutud suhe säilinud, st vähenemine on alla 5%. Lähtudes olukorrast vaadatakse üle nii seni kehtivad püsirohumaa säilitamise kohustused kui ka juhised ja abinõud.
Püsirohumaa suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:
Suhtarv = PR/PM
PM – toetuste taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindala kokku
Tuleb silmas pidada, et alates 2023. aastast rakendus olemasolevate püsirohumaade kasutusotstarbe muutmise keeld kõigile tootjatele. Küll aga on olulise muudatusena võimalik edaspidi igal ajal püsirohumaid asendada tingimusel, et ülesharitava püsirohumaaga võrdse pindala ulatuses asendatav püsirohumaa on ainult selline maa, mis muutub püsirohumaaks vanusega, ehk asendamise aastal on see rohumaa nö 6 aasta vanune. Teisisõnu – asendamise aastale eelneval aastal sai rohumaa 5 aasta vanuseks. Asendamine pole siiski lubatud selliste maade osas, millele on määratud tagasi rajamise (TAR) kohustus ning mida taotleja peab säilitama, kuni eelnimetatud maa muutub püsirohumaaks.
Püsirohumaa säilitamise kohustust on võimalik vähendada, kui maa läheb põllumajanduslikust kasutusest välja (nt metsastamine, teed, ehitised). Sellisel juhul tuleb esitada PRIAle põllumassiivi piiri muutmise avaldus. Põllumajanduslikust kasutusest välja läinud maad pindalatoetuste taotlusele märkida ei tohi.
Uue põllumajandusmaa kasutuselevõtmisel saab taotleja PRIA põllumassiivide registri andmete põhjal välja selgitada, kas on tegu tagasirajatud püsirohumaaga. See info on kättesaadav ka PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“.
Kui püsirohumaa (ja ka TAR) antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb ülevõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus.
- a tuleb taotlejatel endiselt säilitada püsirohumaid, sh tagasirajatud püsirohumaid. Kindlasti tuleb varasemalt tagasirajatud püsirohumaad säilitada samal kohal, kuni püsirohumaaks muutumiseni ning selliseid maid asendada ei ole lubatud. Need maad on näha PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“.
Eraldi määratletakse keskkonnatundlikud püsirohumaad (vt HPK 9). Nende püsirohumaade kastutusotstarvet ei tohi muuta ega neid üles künda.
Püsirohumaade ülesharimine toob alates 2023. aastast kaasa rangemad tagajärjed, sest vähendatakse kõiki taotletavaid toetusi, millele rakendub tingimuslikkuse süsteem.
- aasta pindala- ja loomatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga alla 5% (täpsemalt 4,75%).
Juhul kui 2024. aastal riigi tasandil tervikuna ei täideta püsirohumaa säilitamise nõuet, määratakse tagasirajamise kohustused aastaks 2025. Taotlejaid teavitatakse sel juhul kirjalikult tagasirajamise kohustusest ja sellega seotud reeglitest.
Täpsem info püsirohumaade säilitamise kohustusest ja tagasirajamise kohustuse arvutamise alustest on PRIA kodulehel https://www.pria.ee/registrid/pusirohumaade-sailitamine.
Mulla ja süsinikuvarude kaitse (HPK 2, 3, 5, 6, 7)
HPK 2.1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole lubatud künda ega freesida, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord kolme aasta jooksul künda ja freesida.
HPK 2.2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole lubatud kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajanduslikuks tegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva drenaažisüsteemi toimimiseks. Esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata kuivendatud turvasmuldadele seadedrenaaži ehitamise ja veetaseme tõstmise korral.
Märgalaks loetakse selle nõude raames kaitstavatel aladel asuvad rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud, mis asuvad põllumajandusmaal.
Turvasmullaga põllumajandusmaaks loetakse põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 90 protsenti, ning turvasmullaga põld, mille kohta on põllumajandustootja võtnud ÜPP strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse (MULD) kohase kohustuse.
Sisuliselt tähendab see seda, et taotleja peab HPK 2 nõuet täitma, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal asub vähemalt 90 protsendi turvasmulla osatähtsusega põld või on taotleja võtnud MULD kohustuse.
Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 65 protsenti, ning turvasmullaga põld, mille kohta on põllumajandustootja võtnud MULD kohustuse.
Kui tootja on võtnud 2023. aastal põllule MULD kohustuse, aga mullastiku inventuuride käigus selgub, et mineraliseerumise tõttu turvasmullaga enam tegemist ei ole, siis on tootjal endiselt kohustus jätkata põllul MULD kohustust kuni 5-aastase perioodi lõpuni. Selline MULD kohustusega kaetud mineraalmullaga põld on HPK 2 kontekstis turvasmullaga põld kuni MULD kohustuse lõppemiseni. Tootjal on õigus küsida sellele põllule MULD toetust.
NB! Kui turvasmullaga põllul on kehtiv MULD kohustus, siis toob see kaasa täiendavaid piiranguid mullaharimisele lisaks HPK 2 nõuetele.
Kasvuhoonegaaside heitekoguseid suurendavaks lahenduseks loetakse drenaažisüsteemi rekonstrueerimist läbi kuivendusvõrgu tihendamise (väheneb drenaažitorude vahekaugus või suureneb nende läbimõõt).
Märg- ja turbaalad on olulised süsiniku sidujad ning mulla orgaanilise süsiniku säilitamise seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka elurikkuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude elupaikade kaitsele. Seega on nende alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline.
Turvasmullaga põllumajandusmaal on iga-aastaselt lubatud tegevus minimeeritud mullaharimine, st sisuliselt kõik harimistööd, mida ei tehta adra ega freesiga.
Turvasmulla kihi leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Turvasmullad 2023–2027“. Märgalad on leitavad abiinfo kaardikihtide alt nimega „EELIS pärandniidud“. Juhime tähelepanu, et „EELIS pärandniidud“ kihil on kuvatud kõik pärandniidu elupaigatüübid, kuid HPK 2 nõudega on seotud ainult teatud tüüpi elupaigad. Tegemist on kihtidega, mida taotleja saab toetuste taotlemisel kasutada. Taotleja saab vaadata, kas tema põllumajandusmaa jääb turvasmullaga alale või märgalale.
HPK 3: Põllumajandusmaal ei ole lubatud põletada kulu, heina ja põhku, välja arvatud:
1) Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjumise eesmärgil;
2) Keskkonnaameti nõusolekul kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Tegemist on juba palju aastaid kehtinud nõudega, mille peamine eesmärk on orgaanilise aine ja toitainete säilitamine mullas. Kokku kogutud põhku ja heina on võimalik kasutada bioenergia tootmiseks, loomasöödaks, allapanuna, ära müüa, anda jahimeestele ulukite toitmiseks vms. Riknenud põhku, heina või silo saab eelnevalt hekseldada ja segada sõnniku hulka või kompostida. Nõude kontrollimisel on põletamise indikaatoriks selgete põlemistunnustega taimeosad.
Põllumajandusmaal ei ole kulu, heina ja põhku lubatud põletada ka lõkkeasemele kokku kogutuna. Lõkkeasemel on lubatud põletada oksi ja kokku kogutud kuivanud pilliroogu.
Põletamine on lubatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Keskkonnaamet võib anda nõusoleku kulu ja heina põletamiseks kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Põletamine on vajalik nt kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud, kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud – linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse).
Kui taotleja ei ole ise oma maal kulu, heina või põhku põletanud, aga tuvastab selle toimumise, tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit (valvetelefon 1247 või e-post 1247@1247.ee) ja PRIAt.
HPK 5: Üle 10-protsendilise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada järgmisi agrotehnilisi võtteid:
1) mulla harimine risti kallakuga;
2) püsirohumaa rajamine;
3) heintaimede kasvatamine;
4) minimeeritud mullaharimine;
5) kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele.
Üle 10% kaldega alad leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ abiinfo kaardikihtide alt nimega „Maapinna kalded > 10%“.
HPK 6: Põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, kartulit, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all.
Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuur, kõrretüü ja taimejäänused.
Näide: Tootjal on põllumajandusmaad kokku 100 ha, millest püsirohumaa moodustab 55 ha, ristik 10 ha (lühiajaline rohumaa), teravili 30 ha ja õunaaed 5 ha. Nõude arvestuse aluseks on seega 45 ha (10 ha + 30 ha + 5 ha). Talvise taimkatte protsendimäär 50% (45 ha * 0,5 = 22,5 ha). Seega peab talvise taimkatte all olema 22,5 ha.
Talvise taimkatte arvestusse ei lähe püsirohumaa.
Talvise taimkatte arvestusse lähevad mitmeaastased põllukultuurid (nt rohumaakultuurid), püsikultuurid (nt puuvilja- ja marjaaed), külvatud taliviljad, kõrretüü ja taimejäänused.
Ainult varis (koristuse ajal mahapudenenud seemnetest kasvama läinud taimik) talvise taimkatte nõude täitmiseks ei sobi.
Taimejäänusteks loetakse selle nõude raames teraviljakõrre heksel (põhk pole põllult koristatud), tatra- ja rapsivarte jäänused, köögiviljade taimejäänused (nt kapsajuurikad ja lehed), koristamata põllukultuurid jne, kui põllul pole mullaharimist (äestamine, randaalimine, freesimine, künd) tehtud kuni taotluse aastale järgneva aasta 31. märtsini.
HPK 7: Põllumajandusliku majapidamise põllumaal ei ole lubatud kasvatada samal põllul sama põhikultuuri üle kolme aasta. Põllumajandusliku majapidamise põllumaast 50 protsendil ei ole lubatud kasvatada sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal, välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral ja kui tagatakse põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamise ning maa söötis või mustkesas hoidmise korral.
Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Oluline on tähele panna, et näiteks juulis või augustis külvatud kultuuri puhul ei ole tegemist taotlemise aasta põhikultuuriga, kuna kultuur on külvatud suvel. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. Kui põhikultuuri kasvatatakse LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal, siis kasutatakse nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Kui maad hoitakse põhikultuuri kasvuperioodi jooksul söötis või mustkesas, katkeb põllumajanduskultuuri järgnevus.
Vahekultuuriks loetakse külvatud kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, samuti võib vahekultuur olla rajatud allakülvina põhikultuurile.
Nõudest on vabastatud põllumajandustootjad, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa suurus on kuni 10 hektarit.
Nõuet kontrollitakse põllumajandusmaa põhiselt, mitte taotlejapõhiselt, st nõude järgimisel tuleb arvestada põllul varasematel aastatel kasvatatud kultuuridega. Kuna tingimuslikkuse süsteem rakendus 2023. aastast, siis tingimuslikkuse nõude kontrollimisel võetakse arvesse kultuurid, mida on põllul kasvatatud alates 2023. aastast.
Talivilja ja suvivilja käsitatakse selle nõude raames eri põllumajanduskultuuridena, ehk suvinisu ja talinisu loetakse erinevateks põhikultuurideks. Mitmeaastased põllukultuurid on rabarber, artišokk, spargel, maapirn, mugullauk, maasikas, lilled, mitmeliigiline väike põld, ravim- ja maitsetaimed.
Vahekultuuride kasvatamise korral tuleb pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse põldude loetelus teha märge veergu „TING VK“ nende põldude kohta, kus vahekultuuri planeeritakse kasvatada. Infot kasutatakse HPK 7 nõude kontrollimisel. Juhime tähelepanu, et 2024. aasta taotlusel esitatud infot vahekultuuride kasvatamise kohta kasutab PRIA HPK 7 nõude kontrollimisel 2025. aastal. Kui taotleja kasvatas vahekultuuri 2023. aastal, siis 2024. aastal HPK 7 nõude kontrollimisel tuleb taotlejal vahekultuuri kasvatamise kohta esitada vajadusel PRIAle väljavõte põlluraamatust, mis tõendab vahekultuuri kasvatamist.
Veekaitse – puhverribad (HPK 4)
Veekaitse puhverriba nõuded tulenevad veeseadusest ning on HPK nõudena kehtinud ka seni.
HPK 4: Vooluveekogu ääres asuva põllu ja vooluveekogu vahele tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest.
Puhverriba laius on:
1) üks meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatava kraavi puhul, välja arvatud punktis 2 sätestatud juhul;
2) kolm meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatava kraavi puhul, kui see asub vähemalt 10-protsendilise maapinna kaldega alal;
3) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul;
4) 10 meetrit – üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutava vooluveekogu puhul.
Nõuet kohaldatakse sellise kraavi, peakraavi, jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt peakraav, kraav, jõgi, oja või kanal, ja sellise kraavi puhul, mida kasutatakse maaparandussüsteemi avatud eesvooluna.
Maapinna kalde määramisel ei võeta alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatava kraavi puhul arvesse kraavi nõlva kallet.
Puhverriba ulatuse arvestamise lähtejoon on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on põhikaardile kantud joonobjektina, on puhverriba ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.
Üle 10% kaldega alad leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ abiinfo kaardikihtide alt nimega „Maapinna kalded > 10%“. Tegemist on abiinfo kihiga, mida taotleja saab toetuste taotlemisel kasutada. Taotleja näeb siit, kas tema peakraav või kraav asub vähemalt 10% maapinna kaldega alal. Toetuse taotlejal on nt varasemalt teada, et alla 10 km2 valgala puhul on puhverriba laius üks meeter, nüüd tuleb kõrvutada seda 10% kaldega alade kaardiga ning juhul kui peakraav või kraav asub vähemalt 10% maapinna kaldega alal, tuleb taotlejal 1 meetri asemel laiendada puhverriba 3 meetrini. 3 meetri puhverriba kohustus kehtib põllu ulatuses.
Väetisteks loetakse ka kõik orgaanilised väetised, sh sõnnik. Karjatamisel mahajäänud sõnnikut ei loeta siin väetiseks.
Kõik eeltoodud vooluveekogud leiab Maa-ameti kaardirakendusest https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kkmin_nitraaditundlik kaardikihilt Põllumajanduse veekaitsepiirangud > Vee- ja keskkonnakaitselised piirangud > Veekaitsevöönd) ja Keskkonnaportaalist https://register.keskkonnaportaal.ee/register.
Maastikule iseloomulike vormise säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase
Maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust.
Maastikuelemendi kriteeriumitele vastav maastikuelement tuleb säilitada igal juhul, ka siis, kui taotleja ei ole sellest ise teada andnud või tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse küsimustikus märkinud, et tema valduses on maastikuelemente.
Maastikuelemendid arvatakse maksimaalse toetusõigusliku põllumassiivi hulka. Põllumassiivi hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi, nt kiviaed-puude rida või hekk-kraav. Kõrvuti asetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. PRIA annab taotlejatele ette põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala, mis on abistava ja informatiivse tähendusega. Taotleja vastutab, et ta on kursis toetuse ja toetusõigusliku maa nõuetega ning taotleb toetust vaid toetusõiguslikule maale.
Taotlejal on võimalus esitada aastaringselt oma toetusõigusliku maa ja elementide osas ettepanekuid „Põllumassiivide muudatused“ teenuse kaudu e-PRIAs. Kui maastikuelement on kaardistamata, tuleb esitada avaldus selle registrisse kandmiseks.
Selleks, et maastikuelemendid oleksid toetuste taotlemisel toetusõigusliku pindala hulgas, tuleb joonistada põllud nii, et maastikuelemendid on põllu pindala sees.
Maastikuelementide kaardikiht on lisatud PRIA põllumassiivide veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, e-PRIA kasutajatele on see nähtav oma põllumassiivide kaardil.
Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis peab taotleja sellest kohe PRIAt teavitama.
HPK 8.1.1:
Säilitada tuleb 0,01 kuni 0,50 hektari suurune põllumaaga ümbritsetud loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, kivid, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav põllumaast.
Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,50 hektari suurune põõsaste või puudega, loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. Põllusaar läheb arvesse ainult põllumaal, kui põllumaast saab püsirohumaa, siis põllusaar enam arvesse ei lähe ja säilitamiskohustust ei ole.
Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid asendada ei ole vaja.
HPK 8.1.2:
Säilitada tuleb minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
1) metsasiil on põllumaaga ümbritsetud ja sellest selgesti eristatav;
2) metsasiil puutub põllumassiivi piiriga kokku maksimaalselt 30 meetri ulatuses.
Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib olla ümbritsetud põllumaaga või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik – säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja.
HPK 8.1.3:
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev puude rida, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa põllumassiivi osaks.
„Põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev“ tähendab seda, et säilitada tuleb põllumaa (maakasutuse lühend „P“ ja „M“) sees või servas olev puude rida. Püsirohumaa (maakasutuse lühend „PR“, „TPR“ ja „TAR“) ja püsikultuuri (maakasutuse lühend „PK“) puhul tuleb säilitada ainult servas olev puude rida. Teeäärne puude rida on toetusõiguslik, sest see külgneb põllumajandusmaaga. Ei pea olema põllumajandusmaaga „ümbritsetud“, vaid „külgnev“. Võrreldes eelmise programmperioodiga, on ümber sõnastatud maastikuelementide definitsioonid, kuna maastikuelemendid mitte ei asu põllumajandusmaal, vaid on põllumajandusmaaga ümbritsetud või külgnevad sellega.
Põllumaa puhul tuleb puude rida säilitada kogu põllumaa maa-alal.
Puude reaks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kraavi pervel või nõlval.
Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
Puude rida loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kui see vastab kriteeriumitele, kuid tegemist on siiski maastikelemendi aluse maa-alaga.
HPK 8.1.4:
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev hekk, mis loetakse toetusõigusliku põllumassiivi osaks.
„Põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev“ tähendab seda, et säilitada tuleb põllumaa (maakasutuse lühend „P“ ja „M“) sees või servas olev hekk. Püsirohumaa (maakasutuse lühend „PR“ , „TPR“ ja „TAR“) ja püsikultuuri (maakasutuse lühend „PK“) puhul tuleb säilitada ainult servas olev hekk. Teeäärne hekk on toetusõiguslik, sest see külgneb põllumajandusmaaga. Ei pea olema põllumajandusmaaga „ümbritsetud“, vaid „külgnev“. Võrreldes eelmise programmperioodiga, on ümber sõnastatud maastikuelementide definitsioonid, kuna maastikuelemendid mitte ei asu põllumajandusmaal, vaid on põllumajandusmaaga ümbritsetud või külgnevad sellega.
Hekiks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval.
Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 4-meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks. Hekiks loetakse hekk juba selle rajamise esimesel aastal.
Hekk loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kui see vastab kriteeriumitele, kuid tegemist on siiski maastikelemendi aluse maa-alaga.
NB! HPK 8.1.1–8.1.4 maastikuelemendi rajamisel drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Drenaaži maa-alad on PRIA avalikul veebikaardil abiinfo kihtide all nimetusega „Drenaaži maa-ala“.
Maastikuelemendi muutumine (nii muutmine kui ka muutumine) on näiteks olukord, kui põllumaaga on ümbritsetud üksteise lähedal mitu põllusaart, kuid need asetsevad selliselt, et põlluharimismasin ei mahu kahe maastikuelemendi või maastikuelemendi ja põllu piiri vahelt läbi. Sellisel juhul võib põllusaared ühendada või eraldada. Iga põllusaare jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud osa peab jääma vähemalt 0,01–0,50 hektari suuruseks.
Maastikuelementide säilitamise nõude täitmist kontrollides hindab PRIA ka seda, kas maastikuelement vastab ka pärast selle muutumist jätkuvalt maastikuelemendi suuruse, pikkuse, laiuse ja muu kohta sätestatud miinimumtingimustele.
HPK 8.1.5:
Säilitada tuleb:
1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga;
2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga.
Eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad.
Metsaga külgnevate eesvoolude ja kraavide puhul loetakse metsapoolseks piiriks kraavi metsapoolne serv ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kui selle laius koos kraaviga ei ületa 12 meetrit.
Metsa ja põllu vahel asuva kraavi põhi ehk kraavi veealune osa ning selle põllupoolne nõlv ja serv peavad olema puittaimestikust sellisel määral vabad, et kraavi piiri saaks tuvastada. Tuvastamine toimub ennekõike ortofoto/sateliitpildi abil ning vajadusel viiakse läbi kohapealne kontroll. Visuaalselt tuvastatavaks võib kraavi põhja, nõlva ja serva lugeda siis, kui need on suuremas osas võsast puhtad. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja.
Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hooldustööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval.
HPK 8.1.6:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ või ÜPP strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud puhastuslodu ja settebassein.
Settebassini või puhastuslodu mõõtmed on olemas ehitusprojektis.
HPK 8.1.7:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev kiviaed, mille laius on vähemalt 0,30 meetrit ja kõrgus vähemalt 0,50 meetrit.
Endiselt tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed ning „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kiviaia taastamise toetuse abil taastatud kiviaed.
Maastikuelemendina lähevad arvesse ka ilma toetuseta rajatud kiviaiad ning ka neile kehtib säilitamise kohustus.
Kiviaed võiks olla piirkonna traditsioone arvestav, Eestis leiduvate ajalooliste kiviaedade laius jääb vahemikku 30–280 cm, aedade kõrgus vahemikku 50–210 cm.
HPK 8.1.8:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev üksik puu, kivi, sealhulgas rahn või kivikülv, ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses.
Sarnane nõue on HPK nõudena kehtinud 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed looduse üksikobjektid, mis võivad olla põllumajandusmaaga ümbritsetud või sellega külgneda.
Jätkuvalt tuleb säilitada ka kõik ülejäänud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 6 nimetatud looduse üksikobjektid, kuid kõik need elemendid ei ole seotud põllumajandusmaa ja põllumajandustoetuste saamisega.
Looduse üksikobjektid leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart kaardikihtide alt nimega „Looduse üksikobjektid“ kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee ja EELIS andmebaasist http://infoleht.keskkonnainfo.ee.
HPK 8.1.9:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses.
Sarnane nõue on HPK nõudena kehtinud 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed kinnismälestised, mis võivad olla põllumajandusmaaga ümbritsetud või sellega külgneda.
Kinnismälestised leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Kinnismälestised“ kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Kultuurimalestiste-kaardirakendus-p63.html.
HPK 8.1.10:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.
Pärandkultuuriobjektid leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Pärandkultuuriobjektid” kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Parandkultuur-p127.html
Need pärandkultuuriobjektid võib arvata oma toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.
HPK 8.2:
Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.
Nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, 15. juuli, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hekke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Hekkide ja puude lõikamiseks või pügamiseks sobivaim aeg on sügis.
HPK 8.3:
Põllumajandusmaal või sellega külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ametil andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada määruse nr 68 lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.
Nõude eesmärk on juhtida toetuste taotlejate tähelepanu karuputke võõrliikide probleemile ja vajadusele neid tõrjuda. Valdavalt on Keskkonnaamet karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistanud ja info on Maa-ameti geoportaalis http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Karuputke-torjumise-ja-loodushoiutoode-kaardirakendus-p383.html olemas. Üldjuhul on nendel maadel ka karuputke tõrje maaomanikuga kooskõlastatud.
Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik ja mida pole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi määramisel, tuleks esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga.
Toetuste taotleja peaks kontrollima oma põllumajandusmaid ja nendega külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral tuvastama, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, tuleb täita vastav vormikohane teatis ning esitada see Keskkonnaametile.
Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest.
Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel https://www.keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine avaldatud juhendiga.
Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte mahepõllumajandusmaaga, tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, nt käsitsi väljakaevamine või õisikute lõikamine.
HPK 9: Keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta, ega seda ka üles künda.
Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv:
1) püsirohumaa, mille põllu muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld;
2) pärandniit või
3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa (kõrge loodusväärtusega püsirohumaid alles kaardistatakse ja andmed on kättesaadavad 2025. aastast).
Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad pole lubatud uuendada (pole lubatud uuendada ka pealtkülvi teel). Rohukamara uuendamine pealtkülvi teel, millega ei pöörata rohukamarat ümber, on lubatud ainult püsirohumaa puhul, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld.
Nende püsirohumaade kastutusotstarvet ei tohi mitte mingil juhul muuta ega neid üles harida.
Kui nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet on muudetud või need on täielikult või osaliselt üles küntud, teavitab PRIA taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest, annab talle üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvad tagasirajamise juhised ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva.
PRIA kontrollide raames tuvastatud puudused edastatakse ka vastavale kontrolliasutusele (KeA).
Seni, kuni kõrge loodusväärtusega püsirohumaad ei ole kaardistatud (tõenäoliselt saab inventeerimine tehtud 2025. aastaks), tuleb lähtuda sellest, kas püsirohumaa on 100% turvasmullaga püsirohumaa Natura 2000 alal või pärandniit Natura 2000 alal või mitte. Kui mitte, siis on tegemist tavapärase püsirohumaaga, millele HPK 9 piirang ei rakendu.
