Maastikule iseloomulike vormise säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase (HPK 8.1)
Maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust.
Maastikuelemendi kriteeriumitele vastav maastikuelement tuleb säilitada igal juhul, ka siis, kui taotleja ei ole sellest ise teada andnud või tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse küsimustikus märkinud, et tema valduses on maastikuelemente.
Maastikuelemendid arvatakse maksimaalse toetusõigusliku põllumassiivi hulka. Põllumassiivi hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi, nt kiviaed-puude rida või hekk-kraav. Kõrvuti asetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. PRIA annab taotlejatele ette põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala, mis on abistava ja informatiivse tähendusega. Taotleja vastutab, et ta on kursis toetuse ja toetusõigusliku maa nõuetega ning taotleb toetust vaid toetusõiguslikule maale.
Taotlejal on võimalus esitada aastaringselt oma toetusõigusliku maa ja elementide osas ettepanekuid „Põllumassiivide muudatused“ teenuse kaudu e-PRIAs. Kui maastikuelement on kaardistamata, tuleb esitada avaldus selle registrisse kandmiseks.
Selleks, et maastikuelemendid oleksid toetuste taotlemisel toetusõigusliku pindala hulgas, tuleb joonistada põllud nii, et maastikuelemendid on põllu pindala sees.
Maastikuelementide kaardikiht on lisatud PRIA põllumassiivide veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/, e-PRIA kasutajatele on see nähtav oma põllumassiivide kaardil.
Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis peab taotleja sellest kohe PRIAt teavitama.
HPK 8.1.1:
Säilitada tuleb 0,01 kuni 0,50 hektari suurune põllumaaga ümbritsetud loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, kivid, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav põllumaast.
Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,50 hektari suurune põõsaste või puudega, loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. Põllusaar läheb arvesse ainult põllumaal, kui põllumaast saab püsirohumaa, siis põllusaar enam arvesse ei lähe ja säilitamiskohustust ei ole.
Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid asendada ei ole vaja.
HPK 8.1.2:
Säilitada tuleb minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:
1) metsasiil on põllumaaga ümbritsetud ja sellest selgesti eristatav;
2) metsasiil puutub põllumassiivi piiriga kokku maksimaalselt 30 meetri ulatuses.
Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib olla ümbritsetud põllumaaga või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Nõude kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik – säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ning lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja.
HPK 8.1.3:
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev puude rida, mis loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa põllumassiivi osaks.
„Põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev“ tähendab seda, et säilitada tuleb põllumaa (maakasutuse lühend „P“ ja „M“) sees või servas olev puude rida. Püsirohumaa (maakasutuse lühend „PR“, „TPR“ ja „TAR“) ja püsikultuuri (maakasutuse lühend „PK“) puhul tuleb säilitada ainult servas olev puude rida. Teeäärne puude rida on toetusõiguslik, sest see külgneb põllumajandusmaaga. Ei pea olema põllumajandusmaaga „ümbritsetud“, vaid „külgnev“. Võrreldes eelmise programmperioodiga, on ümber sõnastatud maastikuelementide definitsioonid, kuna maastikuelemendid mitte ei asu põllumajandusmaal, vaid on põllumajandusmaaga ümbritsetud või külgnevad sellega.
Põllumaa puhul tuleb puude rida säilitada kogu põllumaa maa-alal.
Puude reaks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kraavi pervel või nõlval.
Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
Puude rida loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kui see vastab kriteeriumitele, kuid tegemist on siiski maastikelemendi aluse maa-alaga.
HPK 8.1.4:
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.
Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev hekk, mis loetakse toetusõigusliku põllumassiivi osaks.
„Põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev“ tähendab seda, et säilitada tuleb põllumaa (maakasutuse lühend „P“ ja „M“) sees või servas olev hekk. Püsirohumaa (maakasutuse lühend „PR“ , „TPR“ ja „TAR“) ja püsikultuuri (maakasutuse lühend „PK“) puhul tuleb säilitada ainult servas olev hekk. Teeäärne hekk on toetusõiguslik, sest see külgneb põllumajandusmaaga. Ei pea olema põllumajandusmaaga „ümbritsetud“, vaid „külgnev“. Võrreldes eelmise programmperioodiga, on ümber sõnastatud maastikuelementide definitsioonid, kuna maastikuelemendid mitte ei asu põllumajandusmaal, vaid on põllumajandusmaaga ümbritsetud või külgnevad sellega.
Hekiks ei loeta põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval.
Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 4-meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks. Hekiks loetakse hekk juba selle rajamise esimesel aastal.
Hekk loetakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kui see vastab kriteeriumitele, kuid tegemist on siiski maastikelemendi aluse maa-alaga.
NB! HPK 8.1.1–8.1.4 maastikuelemendi rajamisel drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Drenaaži maa-alad on PRIA avalikul veebikaardil abiinfo kihtide all nimetusega „Drenaaži maa-ala“.
Maastikuelemendi muutumine (nii muutmine kui ka muutumine) on näiteks olukord, kui põllumaaga on ümbritsetud üksteise lähedal mitu põllusaart, kuid need asetsevad selliselt, et põlluharimismasin ei mahu kahe maastikuelemendi või maastikuelemendi ja põllu piiri vahelt läbi. Sellisel juhul võib põllusaared ühendada või eraldada. Iga põllusaare jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud osa peab jääma vähemalt 0,01–0,50 hektari suuruseks.
Maastikuelementide säilitamise nõude täitmist kontrollides hindab PRIA ka seda, kas maastikuelement vastab ka pärast selle muutumist jätkuvalt maastikuelemendi suuruse, pikkuse, laiuse ja muu kohta sätestatud miinimumtingimustele.
HPK 8.1.5:
Säilitada tuleb:
1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga;
2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga.
Eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad.
Metsaga külgnevate eesvoolude ja kraavide puhul loetakse metsapoolseks piiriks kraavi metsapoolne serv ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik, kui selle laius koos kraaviga ei ületa 12 meetrit.
Metsa ja põllu vahel asuva kraavi põhi ehk kraavi veealune osa ning selle põllupoolne nõlv ja serv peavad olema puittaimestikust sellisel määral vabad, et kraavi piiri saaks tuvastada. Tuvastamine toimub ennekõike ortofoto/sateliitpildi abil ning vajadusel viiakse läbi kohapealne kontroll. Visuaalselt tuvastatavaks võib kraavi põhja, nõlva ja serva lugeda siis, kui need on suuremas osas võsast puhtad. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja.
Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hooldustööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval.
HPK 8.1.6:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ või ÜPP strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud puhastuslodu ja settebassein.
Settebassini või puhastuslodu mõõtmed on olemas ehitusprojektis.
HPK 8.1.7:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev kiviaed, mille laius on vähemalt 0,30 meetrit ja kõrgus vähemalt 0,50 meetrit.
Endiselt tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed ning „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kiviaia taastamise toetuse abil taastatud kiviaed.
Maastikuelemendina lähevad arvesse ka ilma toetuseta rajatud kiviaiad ning ka neile kehtib säilitamise kohustus.
Kiviaed võiks olla piirkonna traditsioone arvestav, Eestis leiduvate ajalooliste kiviaedade laius jääb vahemikku 30–280 cm, aedade kõrgus vahemikku 50–210 cm.
HPK 8.1.8:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev üksik puu, kivi, sealhulgas rahn või kivikülv, ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses.
Sarnane nõue on HPK nõudena kehtinud 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed looduse üksikobjektid, mis võivad olla põllumajandusmaaga ümbritsetud või sellega külgneda.
Jätkuvalt tuleb säilitada ka kõik ülejäänud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 6 nimetatud looduse üksikobjektid, kuid kõik need elemendid ei ole seotud põllumajandusmaa ja põllumajandustoetuste saamisega.
Looduse üksikobjektid leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart kaardikihtide alt nimega „Looduse üksikobjektid“ kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee ja EELIS andmebaasist http://infoleht.keskkonnainfo.ee.
HPK 8.1.9:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses.
Sarnane nõue on HPK nõudena kehtinud 2010. aastast, täpsustatud on konkreetsed kinnismälestised, mis võivad olla põllumajandusmaaga ümbritsetud või sellega külgneda.
Kinnismälestised leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Kinnismälestised“ kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Kultuurimalestiste-kaardirakendus-p63.html.
HPK 8.1.10:
Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.
Pärandkultuuriobjektid leiab nii PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Pärandkultuuriobjektid” kui ka Maa-ameti kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Parandkultuur-p127.html
Need pärandkultuuriobjektid võib arvata oma toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.
HPK 8.2:
Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.
Nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, 15. juuli, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hekke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Hekkide ja puude lõikamiseks või pügamiseks sobivaim aeg on sügis.
HPK 8.3:
Põllumajandusmaal või sellega külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ametil andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada määruse nr 68 lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.
Nõude eesmärk on juhtida toetuste taotlejate tähelepanu karuputke võõrliikide probleemile ja vajadusele neid tõrjuda. Valdavalt on Keskkonnaamet karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistanud ja info on Maa-ameti geoportaalis http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Karuputke-torjumise-ja-loodushoiutoode-kaardirakendus-p383.html olemas. Üldjuhul on nendel maadel ka karuputke tõrje maaomanikuga kooskõlastatud.
Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik ja mida pole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi määramisel, tuleks esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga.
Toetuste taotleja peaks kontrollima oma põllumajandusmaid ja nendega külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral tuvastama, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, tuleb täita vastav vormikohane teatis ning esitada see Keskkonnaametile.
Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest.
Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel https://www.keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-ja-selle-ohjamine avaldatud juhendiga.
Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte mahepõllumajandusmaaga, tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, nt käsitsi väljakaevamine või õisikute lõikamine.
HPK 9: Keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta, ega seda ka üles künda.
Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv:
1) püsirohumaa, mille põllu muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld;
2) pärandniit või
3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa (kõrge loodusväärtusega püsirohumaid alles kaardistatakse ja andmed on kättesaadavad 2025. aastast).
Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad pole lubatud uuendada (pole lubatud uuendada ka pealtkülvi teel). Rohukamara uuendamine pealtkülvi teel, millega ei pöörata rohukamarat ümber, on lubatud ainult püsirohumaa puhul, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld.
Nende püsirohumaade kastutusotstarvet ei tohi mitte mingil juhul muuta ega neid üles harida.
Kui nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet on muudetud või need on täielikult või osaliselt üles küntud, teavitab PRIA taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest, annab talle üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvad tagasirajamise juhised ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva.
PRIA kontrollide raames tuvastatud puudused edastatakse ka vastavale kontrolliasutusele (KeA).
Seni, kuni kõrge loodusväärtusega püsirohumaad ei ole kaardistatud (tõenäoliselt saab inventeerimine tehtud 2025. aastaks), tuleb lähtuda sellest, kas püsirohumaa on 100% turvasmullaga püsirohumaa Natura 2000 alal või pärandniit Natura 2000 alal või mitte. Kui mitte, siis on tegemist tavapärase püsirohumaaga, millele HPK 9 piirang ei rakendu.
