Tuleb silmas pidada, et alates 2023. aastast rakendus olemasolevate püsirohumaade kasutusotstarbe muutmise keeld kõigile tootjatele.

Küll aga on olulise muudatusena võimalik edaspidi igal ajal püsirohumaid asendada tingimusel, et ülesharitava püsirohumaaga võrdse pindala ulatuses asendatav püsirohumaa on ainult selline maa, mis muutub püsirohumaaks vanusega, ehk asendamise aastal on see rohumaa nö 6 aasta vanune. Teisisõnu – asendamise aastale eelneval aastal sai rohumaa 5 aasta vanuseks. Asendamine pole siiski lubatud selliste maade osas, millele on määratud tagasi rajamise (TAR) kohustus ning mida taotleja peab säilitama, kuni eelnimetatud maa muutub püsirohumaaks.

Püsirohumaa säilitamise kohustust on võimalik vähendada, kui maa läheb põllumajanduslikust kasutusest välja (nt metsastamine, teed, ehitised). Sellisel juhul tuleb esitada PRIAle põllumassiivi piiri muutmise avaldus. Põllumajanduslikust kasutusest välja läinud maad pindalatoetuste taotlusele märkida ei tohi.

Uue põllumajandusmaa kasutuselevõtmisel saab taotleja PRIA põllumassiivide registri andmete põhjal välja selgitada, kas on tegu tagasirajatud püsirohumaaga. See info on kättesaadav ka PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“.

Kui püsirohumaa (ja ka TAR) antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb ülevõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus.

• 2004. a tuleb taotlejatel endiselt säilitada püsirohumaid, sh tagasirajatud püsirohumaid. Kindlasti tuleb varasemalt tagasirajatud püsirohumaad säilitada samal kohal, kuni püsirohumaaks muutumiseni ning selliseid maid asendada ei ole lubatud. Need maad on näha PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“.

Eraldi määratletakse keskkonnatundlikud püsirohumaad (vt HPK 9). Nende püsirohumaade kastutusotstarvet ei tohi muuta ega neid üles künda.

Püsirohumaade ülesharimine toob alates 2023. aastast kaasa rangemad tagajärjed, sest vähendatakse kõiki taotletavaid toetusi, millele rakendub tingimuslikkuse süsteem.

• 2003. aasta pindala- ja loomatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga alla 5% (täpsemalt 4,75%).
• Juhul kui 2024. aastal riigi tasandil tervikuna ei täideta püsirohumaa säilitamise nõuet, määratakse tagasirajamise kohustused aastaks 2025. Taotlejaid teavitatakse sel juhul kirjalikult tagasirajamise kohustusest ja sellega seotud reeglitest.

HPK 2.2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole lubatud kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajanduslikuks tegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva drenaažisüsteemi toimimiseks. Esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata kuivendatud turvasmuldadele seadedrenaaži ehitamise ja veetaseme tõstmise korral.

Märgalaks loetakse selle nõude raames kaitstavatel aladel asuvad rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud, mis asuvad põllumajandusmaal.

Turvasmullaga põllumajandusmaaks loetakse põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 90 protsenti, ning turvasmullaga põld, mille kohta on põllumajandustootja võtnud ÜPP strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse (MULD) kohase kohustuse.

Sisuliselt tähendab see seda, et taotleja peab HPK 2 nõuet täitma, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal asub vähemalt 90 protsendi turvasmulla osatähtsusega põld või on taotleja võtnud MULD kohustuse.

Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 65 protsenti, ning turvasmullaga põld, mille kohta on põllumajandustootja võtnud MULD kohustuse.

Kui tootja on võtnud 2023. aastal põllule MULD kohustuse, aga mullastiku inventuuride käigus selgub, et mineraliseerumise tõttu turvasmullaga enam tegemist ei ole, siis on tootjal endiselt kohustus jätkata põllul MULD kohustust kuni 5-aastase perioodi lõpuni. Selline MULD kohustusega kaetud mineraalmullaga põld on HPK 2 kontekstis turvasmullaga põld kuni MULD kohustuse lõppemiseni. Tootjal on õigus küsida sellele põllule MULD toetust.

NB! Kui turvasmullaga põllul on kehtiv MULD kohustus, siis toob see kaasa täiendavaid piiranguid mullaharimisele lisaks HPK 2 nõuetele.

Kasvuhoonegaaside heitekoguseid suurendavaks lahenduseks loetakse drenaažisüsteemi rekonstrueerimist läbi kuivendusvõrgu tihendamise (väheneb drenaažitorude vahekaugus või suureneb nende läbimõõt).

Märg- ja turbaalad on olulised süsiniku sidujad ning mulla orgaanilise süsiniku säilitamise seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka elurikkuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude elupaikade kaitsele. Seega on nende alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline.

Turvasmullaga põllumajandusmaal on iga-aastaselt lubatud tegevus minimeeritud mullaharimine, st sisuliselt kõik harimistööd, mida ei tehta adra ega freesiga.

Turvasmulla kihi leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ kaardikihtide alt nimega „Turvasmullad 2023–2027“. Märgalad on leitavad abiinfo kaardikihtide alt nimega „EELIS pärandniidud“. Juhime tähelepanu, et „EELIS pärandniidud“ kihil on kuvatud kõik pärandniidu elupaigatüübid, kuid HPK 2 nõudega on seotud ainult teatud tüüpi elupaigad. Tegemist on kihtidega, mida taotleja saab toetuste taotlemisel kasutada. Taotleja saab vaadata, kas tema põllumajandusmaa jääb turvasmullaga alale või märgalale.

HPK 3: Põllumajandusmaal ei ole lubatud põletada kulu, heina ja põhku, välja arvatud:

1) Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjumise eesmärgil;

2) Keskkonnaameti nõusolekul kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

Tegemist on juba palju aastaid kehtinud nõudega, mille peamine eesmärk on orgaanilise aine ja toitainete säilitamine mullas. Kokku kogutud põhku ja heina on võimalik kasutada bioenergia tootmiseks, loomasöödaks, allapanuna, ära müüa, anda jahimeestele ulukite toitmiseks vms. Riknenud põhku, heina või silo saab eelnevalt hekseldada ja segada sõnniku hulka või kompostida. Nõude kontrollimisel on põletamise indikaatoriks selgete põlemistunnustega taimeosad.

Põllumajandusmaal ei ole kulu, heina ja põhku lubatud põletada ka lõkkeasemele kokku kogutuna. Lõkkeasemel on lubatud põletada oksi ja kokku kogutud kuivanud pilliroogu.

Põletamine on lubatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Keskkonnaamet võib anda nõusoleku kulu ja heina põletamiseks kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Põletamine on vajalik nt kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud, kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud – linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse).

Kui taotleja ei ole ise oma maal kulu, heina või põhku põletanud, aga tuvastab selle toimumise, tuleb sellest teavitada Keskkonnaametit (valvetelefon 1247 või e-post 1247@1247.ee) ja PRIAt.

HPK 5: Üle 10-protsendilise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada järgmisi agrotehnilisi võtteid:

1) mulla harimine risti kallakuga;

2) püsirohumaa rajamine;

3) heintaimede kasvatamine;

4) minimeeritud mullaharimine;

5) kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele.

Üle 10% kaldega alad leiab PRIA põllumassiivide veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/ abiinfo kaardikihtide alt nimega „Maapinna kalded > 10%“.

HPK 6: Põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, kartulit, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all.

Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuur, kõrretüü ja taimejäänused.

Näide: Tootjal on põllumajandusmaad kokku 100 ha, millest püsirohumaa moodustab 55 ha, ristik 10 ha (lühiajaline rohumaa), teravili 30 ha ja õunaaed 5 ha. Nõude arvestuse aluseks on seega 45 ha (10 ha + 30 ha + 5 ha). Talvise taimkatte protsendimäär 50% (45 ha * 0,5 = 22,5 ha). Seega peab talvise taimkatte all olema 22,5 ha.

Talvise taimkatte arvestusse ei lähe püsirohumaa.

Talvise taimkatte arvestusse lähevad mitmeaastased põllukultuurid (nt rohumaakultuurid), püsikultuurid (nt puuvilja- ja marjaaed), külvatud taliviljad, kõrretüü ja taimejäänused.

Ainult varis (koristuse ajal mahapudenenud seemnetest kasvama läinud taimik) talvise taimkatte nõude täitmiseks ei sobi.

Taimejäänusteks loetakse selle nõude raames teraviljakõrre heksel (põhk pole põllult koristatud), tatra- ja rapsivarte jäänused, köögiviljade taimejäänused (nt kapsajuurikad ja lehed), koristamata põllukultuurid jne, kui põllul pole mullaharimist (äestamine, randaalimine, freesimine, künd) tehtud kuni taotluse aastale järgneva aasta 31. märtsini.

HPK 7: Põllumajandusliku majapidamise põllumaal ei ole lubatud kasvatada samal põllul sama põhikultuuri üle kolme aasta. Põllumajandusliku majapidamise põllumaast 50 protsendil ei ole lubatud kasvatada sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal, välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral ja kui tagatakse põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamise ning maa söötis või mustkesas hoidmise korral.

Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Oluline on tähele panna, et näiteks juulis või augustis külvatud kultuuri puhul ei ole tegemist taotlemise aasta põhikultuuriga, kuna kultuur on külvatud suvel. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. Kui põhikultuuri kasvatatakse LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal, siis kasutatakse nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Kui maad hoitakse põhikultuuri kasvuperioodi jooksul söötis või mustkesas, katkeb põllumajanduskultuuri järgnevus.

Vahekultuuriks loetakse külvatud kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, samuti võib vahekultuur olla rajatud allakülvina põhikultuurile.

Nõudest on vabastatud põllumajandustootjad, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa suurus on kuni 10 hektarit.

Nõuet kontrollitakse põllumajandusmaa põhiselt, mitte taotlejapõhiselt, st nõude järgimisel tuleb arvestada põllul varasematel aastatel kasvatatud kultuuridega. Kuna tingimuslikkuse süsteem rakendus 2023. aastast, siis tingimuslikkuse nõude kontrollimisel võetakse arvesse kultuurid, mida on põllul kasvatatud alates 2023. aastast.

Talivilja ja suvivilja käsitatakse selle nõude raames eri põllumajanduskultuuridena, ehk suvinisu ja talinisu loetakse erinevateks põhikultuurideks. Mitmeaastased põllukultuurid on rabarber, artišokk, spargel, maapirn, mugullauk, maasikas, lilled, mitmeliigiline väike põld, ravim- ja maitsetaimed.

Vahekultuuride kasvatamise korral tuleb pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse põldude loetelus teha märge veergu „TING VK“ nende põldude kohta, kus vahekultuuri planeeritakse kasvatada. Infot kasutatakse HPK 7 nõude kontrollimisel. Juhime tähelepanu, et 2024. aasta taotlusel esitatud infot vahekultuuride kasvatamise kohta kasutab PRIA HPK 7 nõude kontrollimisel 2025. aastal. Kui taotleja kasvatas vahekultuuri 2023. aastal, siis 2024. aastal HPK 7 nõude kontrollimisel tuleb taotlejal vahekultuuri kasvatamise kohta esitada vajadusel PRIAle väljavõte põlluraamatust, mis tõendab vahekultuuri kasvatamist.