Alates 1. jaanuarist 2025 rakendus sotsiaalne tingimuslikkus, mis seab Euroopa Liidu ÜPP pindala- ja loomapõhiste toetuste täies mahus maksmise tingimuseks ka teatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste järgimise. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisel vähendatakse põllumajandustootjatele makstavaid toetusi.

Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise alused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ja lisas IV, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise V peatükis ning artiklites 87-89, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1172 artiklites 6-11 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 43¹-² ja 110¹.

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste kehtestamisega ega uue kontrollisüsteemi loomisega. Tegemist on põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate asjakohaste õigusaktidega (töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“). Nimetatud õigusaktidest tulenevad konkreetsed sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on toodud maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ lisas 4.

NB! Põhjalikuma info sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi kohta leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt, kus on avaldatud ka tabel sotsiaalse tingimuslikkuse kommenteeritud nõuetega ning vastused korduma kippuvatele küsimustele.
(www.agri.ee/tingimuslikkus > Sotsiaalne tingimuslikkus > Seotud materjalid)

Sotsiaalse tingimuslikkuse kontroll

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete kontrolli teeb eranditult Tööinspektsioon, PRIA täiendavaid kontrolle ei tee. Tööinspektsioon teavitab PRIAt vähemalt üks kord aastas oma kontrollide tulemustest.

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peab täitma toetuse taotleja (sh füüsilisest isikust ettevõtja e FIE), kellel on vähemalt üks töötaja. Toetuse taotlejaid, kellel ei ole töölepingulist suhet, Tööinspektsioon ei kontrolli. Inspektsiooni huviorbiiti kuulub eelkõige töölepingu alusel töötamine, aga ka võlaõigusliku lepingu (töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu) alusel töötamine. Füüsilisi isikuid Tööinspektsioon ei kontrolli.

Lisaks oma töötajatele tuleb töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel arvestada ka renditöötajatega, kes täidavad tööülesandeid renditööna kasutaja ettevõttes.

Kui toetuse taotlejal on tööl võlaõiguslike lepingutega isikuid, siis on Tööinspektsioonil õigus hinnata sõlmitud võlaõiguslepinguline suhe ümber töölepinguliseks suhteks, kui sellel on olemas kõik töösuhtele iseloomulikud tunnused. Sellisel juhul on toetuse taotlejal kohustus täita kõiki töösuhtele kohalduvate õigusaktide nõudeid.

Sotsiaalse tingimuslikkuse rikkumiseks loetakse rikkumist hetkest, mil taotleja on saanud teadlikuks ettekirjutusest. Tööinspektsioon saadab taotlejale kontrolli järel protokolli ning annab üldjuhul 5 tööpäeva enne ettekirjutuse saamist aega rikkumise vabatahtlikuks kõrvaldamiseks. Kui taotleja on jõudnud rikkumise 5 tööpäeva jooksul kõrvaldada, ei edasta Tööinspektsioon andmeid PRIA-sse ning toetuste vähendamist ei toimu.

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete puhul hinnatakse rikkumise tõsidust, püsivust ja ulatust. Aluseks on Tööinspektsiooni hindamismaatriks. Nõude rikkumise tõsidus on eelhinnatud Tööinspektsiooni poolt ning toetuste vähendusprotsent on iga nõude puhul kas 1%, 3% või 5%. Nõude rikkumise ulatuse ja püsivuse hindamisel kasutatakse eelnimetatud vähendusprotsentide puhul koefitsienti 1,1. Kui rikkumine puudutab alla 50% töötajatest, siis ulatust ei arvestata, kui üle 50%, siis korrutatakse rikkumise protsent läbi koefitsiendiga 1,1. Püsivuse osas rakendatakse koefitsienti 1,1 juhul, kui tehakse sunniraha hoiatus. Kõik rikkumised, millel ei olnud tõsiseid tagajärgi, liidetakse kokku ning esmakordse rikkumise korral piiratakse summaarne vähendus 5%-ga. Juhul, kui vähemalt üks rikkumine on tõsiste tagajärgedega, piiratakse esmakordse rikkumise korral summaarne vähendus 10%-ga.

Kui rikkumine püsib või kordub mittetahtlik rikkumine üks kord (ehk toimub teist korda) kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, on vähendusprotsent üldjuhul 10%. Kui sama rikkumine toimub veel kord ehk kolmandat korda, siis loetakse seda tahtlikuks rikkumiseks, mille puhul on vähendusprotsent vähemalt 15% kõikide pindala- ja loomatoetuste kogusummast ning võib ulatuda maksimaalselt 100%-ni.

Kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, siis vähendatakse tema toetusi nagu eelnevalt on kirjeldatud. Kui lisaks esineb ka tingimuslikkuse nõuete rikkumisi, siis saab ta nende eest eraldi vähenduse.

Tööinspektsioon avaldab iga aasta alguses oma kodulehel nende ettevõtete nimekirja, mida on plaanis aasta jooksul kontrollida. Samas võib erinevatel põhjustel (kaebus, tööõnnetus jm) ette tulla, et kontrollitakse ka nimekirjaväliseid ettevõtteid. Nimekiri 2025. aastal kontrollitavatest ettevõtetest: Tööinspektsiooni
järelevalve valim 2025.