Teadlik taimekaitse
Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel.
Taimekahjustajatest vabanemiseks kasutatkse keemilisi, bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad.
Hea taimekaitsetava
Iga kultuuri kohta on võimalik koostada spetsiaalsed Hea Taimekaitsetava soovitused, mis võtavad arvesse kehtivat taimekaitsevahendite registrit, peamiste taimekahjustajate kooslust ja kultuuri kasvutingimusi. Need peavad sisaldama juhtnööre toimeaine ja taimekaitsevahendi ning selle doosi, töötlemise kordade, aja või sageduse ja töötlemise seadme ning meetodi valiku tegemise kohta.
Valiku tegemisel peab eelkõige lähtutama põhimõttest, et oleks tagatud kõikide taimekahjustajate (kahjurid, haigused, umbrohud) efektiivne tõrje minimaalse koguse keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega. See sõltub kultuuri kasvatamisega seotud teguritest (liik, sort, niiskusrežiim, viljavaheldus jm), agrotehniliste võtete ja bioloogilise tõrje kasutamise võimalustest, olukorrast registreeritud taimekaitsevahendite alal, majanduslikust efektiivsusest, tõrjutavate kahjustajate kohalikust kooslusest, taimekaitsevahendite kooskasutamise sobivusest, kindlakstehtud kõrvalmõjudest.
Hea taimekaitseava soovitust võib üldjoontes kokku võtta kui taimekaitsevahenditega töötlemise skeemi, mis on ajastatud kas kalendri, kultuuri kasvufaasi ja/või spetsiaalse kahjustajate hoiatussüsteemi poolt ning mis on ühendatud muude asjakohaste taimekaitse abinõudega (võttes samuti arvesse kohalikke kogemusi ja üldisi visuaalseid vaatlusi).
Hea taimekaitsetava põhimõtteid kirjeldab pikemalt hea taimekaitsetava juhend (Pdf).
Umbrohutõrje
Umbrohi on vale taim, mis kasvab valel ajal vales kohas. Umbrohud võistlevad kultuurtaimedega mullas sisalduvate toitainete ja vee ning päikesevalgusele ligipääsu eest. Saagi kaitsmiseks kulub põllumeestel palju aega ja tööd nende invasiivsete taimede juurdumise ja potentsiaalse leviku takistamisel.
Ainult ühe vahendi, näiteks mõne herbitsiidi, kasutamine taimekaitsemeetmete hulgast võib kutsuda esile umbrohuliigi resistentsuse ehk vastupanuvõime sellele vahendile. Resistentsuse väljaarenemise takistamiseks kasutavad põllumehed invasiivsete umbrohtudega võitlemisega samaaegselt erinevate meetodite kombinatsiooni ehk integreeritud umbrohutõrje plaani, mis seisneb vahekultuuride kasutamises ja viljavahelduses.
Putukatõrje
Põllumeestel on võimalik kasutada putukate tekitatud kahju seireks, käsitlemiseks ja ennetamiseks integreeritud kahjuritõrjet. Integreeritud putukatõrje on strateegia, milles keskendutakse putukate ja nende tekitatava kahju pikaajalisele ennetamisele erinevate kombineeritud meetoditega, mille hulka kuuluvad põllukultuuride seire ja rotatsioon, biotõrje, kasvukoha suunatud haldus, nagu näiteks taimeliikide mitmekesisuse suurendamine ning kastmis- ja harimismeetodite muutmine.
Taimehaiguste tõrje
Võitluses taimehaigustega kasutavad põllumehed keemilist või bioloogilist seemnetöötlust ning traditsioonilisi taimekasvatustehnikaid. Mikroobid elavad looduses ning taimed on neid jõudsamaks kasvuks alati kasutanud. Põllumajanduses töötatakse välja mikroobe sisaldavaid tooteid, mida saab kanda seemnete pinnale täiendavalt – või alternatiivina – põllumajanduslikele kemikaalidele. Lisaks sellisele seemnetöötlusele tuginevad põllumehed ka traditsioonilisele sordiaretusele, et viljeleda põllukultuure ja sorte, mis on haigustele vastupidavamad.
Allikas: Teemaleht Teadlik taimekaitse | EPKK
Integreeritud taimekaitse
Integreeritud taimekaitse (ITK) on eelkõige erinevate taimekaitse meetodite kombineerimine.
Kombineeritult rakendatakse nii bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi kui ka mehaanilisi meetodeid. Kõikide meetodite rakendamine hoitakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale viiakse miinimumini.
ITK rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu.
Integreeritud taimekaitse põhialused on järgmised.
- Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte
- Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega
- Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
- Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
- Taimekahjustajaid tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate
Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi:
- taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse;
- taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus;
- otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje.
Seega tuleb alustada taimekahjustajate levikut ennetavate meetoditega, mida saab osaliselt teha juba külviplaanide koostamise ajal. Seejärel tuleb teha vaatlusi igal konkreetsel põllul või alal või kasutada üldiseid kahjustajate leviku andmeid ning alles siis rakendada tõrjemeetodeid, kui kahjustajate levik ohustab kasvatatavat kultuurtaime.
Oluliseks aspektiks ITK põhimõtete juures on taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine. See tähendab, et toodet tuleb kasutada piisav kogus suurima efektiivsuse saavutamiseks; see ei tähenda alati toote lubatud maksimaalse kulunormi kasutamist.
- Üldpõhimõtetest täpsemaid juhiseid taimekahjustajate tõrjeks antakse integreeritud taimekaitse suunistes (etki.ee), kus tuuakse konkreetseid soovitusi Eestis kasvatatavatel kultuuridel levivate kahjustajate tõrjeks. Nende suuniste järgimine on siiski vabatahtlik.
- Arvutipõhine abivahend (punktisüsteem) (xls) on eelkõige mõeldud põllumajandustootjatele enesekontrolli vahendiks, kuid sobib kasutamiseks ka teemakohase nõustamisteenuse tulemuslikkuse hindamiseks.
Allikas: Maaeluministeerium
Taimekahjustajate monitooring
Eesti Taimekasvatuse Instituudi eestvedamiselt teostatakse vaatlusi Eesti erinevates piirkondades igal nädalal maist juulini. Kogutud informatsioon kuvatakse interaktiivsete kaartidena ETKI kodulehel. Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.
- monitooringu infosüsteem: ETKI Monitooring (etki.ee)
- monitooringu veebirakendus: Taimekahjustajate monitooring (tase.etki.ee)
- monitooringu nädala kokkuvõtted (etki.ee)
Taimekaitsevahendid
Eestis tohib kasutada vaid taimekaitsevahendeid, mis on kantud Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavasse taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes selle märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel, viisil ja koguses. Kõige ajakohasema info lubatud taimekaitsevahendite kasutamise kohta leiad taimekaitsevahendite registrist.
Eesti toit paistab väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti EFSA objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid.
- teemaleht Taimekaitse
- teemaleht Taimede kahjustajad ja kaitse – Teadmiseks koduaiapidajale
- Taimekaitsevahendite register
- Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring
Materjalid
- Eesti Maaülikooli trükis “Eesti taimekaitse 95” ja 20. oktoobril 2016 toimunud konverentsi ettekanded Eesti taimekaitse (emu.ee)
- Teisi Eesti Maaülikooli temaatilisi teadustöid leiab Taimetervise õppetooli teemalehel: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut (emu.ee)
- Peremehe parem käsi (Scandagra, 2019)
- Teravilja laokahjurite plakat
- Enamlevinud puuvilja-, marja ja köögiviljakultuuride kahjustajad. T. Annuk, M. Kopp. 2016
Artikelid
- Kümme vähetuntud fakti taimekaitsevahendite kohta (artikkel 26. juuni 2020)
- Taimekaitsemüüdid (artikkel 23.märts 2020)
- Glüfosaat (artikkel 13. märts 2020)
- Integreeritud taimekaitse põhimõtted
- Tugev taim on taimekahjustajatele vastupanuvõimelisem