Rohumaaviljelus
Rohumaaviljeluse ülesandeks on uurida heintaimede ja ümbritseva väliskeskkonna mõjutamise viise eesmärgiga saavutada tootlikult suurt kõrgeväärtuslikku rohusaaki.
Majanduslikult tasuva rohumaaviljeluse eelduseks on antud looduslik-majanduslikes tingimustes kvaliteetsete, produktiivsete ja vastupidavate rohukamaratüüpide viljelemine ning nende kasvunõuetega arvestamine.
Rohumaaviljeluse all mõistetakse ka heintaimede õiget kasutamist kultuur-, poollooduslikel- ja looduslikel rohumaadel.
Heintaimed moodustavad rohttaimede valdava enamiku
Heintaimed võivad olla kõrrelised, liblikõielised, lõikheinalised, loalised ja rohundid.
- Liblikõielised heintaimed on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga;
- Kõrrelised heintaimed ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem.
Enamlevinute heintaimede äratundmine ka varajases arengufaasis on väga oluline eelkõige kutuurrohumaade segudes! Ainult nii saab hinnata rohusaagi potentsiaalset kvaliteeti, teha õigeid otsuseid rohumaa väetamise, niitmisaja ja ümberrajamise vajaduse osas. Kellel on sügavam huvi rohumaal kasvavate heintaimede, rohundite jms osas, siis on abiks ka online elektrooniline taimemääraja e-taimetark, kuhu on kantud 1100 Eesti taimeliiki. https://eseis.ut.ee/ial5/k2n/eFloora/Eesti/computer/options/1.html
Looduslikud rohumaad
Looduslikud rohumaad on need, mille saagi suurust ja väärtust inimene pole mõjutanud väetamise, harimise, külvamise või teiste võtetega. Looduslikuks nimetatakse neid sellepärast, et heintaimed levivad ja kasvavad seal looduslikult hooldamiseta.
Looduslikud rohumaad jaotuvad:
- loorohumaad (looniidud, loopealsed, alvarid): kuivad ja niisked;
- pärisarurohumaad (pärisaruniidud): kuivad ja niisked;
- nõmmerohumaad: kuivad ja niisked;
- palurohumaad: kuivad ja niisked;
- soostunud rohumaad: liigivaesed, liigirikkad ja allikalised;
- madalsoorohumaad: liigirikkad, liigivaesed, allikasood, õõtsiksood;
- lamminiidud (luhad): mitmesuguse niiskusastmega: kuivadest kooslustest → lammisoodeni;
- rannaniidud: saliinsed (merevee pidev mõju), suprasaliinsed (merevesi mõjutab ajuti);
- puisniidud: niidetavad, karjatatavad (= puiskarjamaa).
Poollooduslikud rohumaad
Poollooduslikeks rohumaadeks loetaks sellised alad, kus aktiivne põllumajanduslik tootmine on lõppenud või kasutatakse neid ekstensiivselt. Näiteks võib neid alasid karjatada ebakorrapäraselt kas lammastega või lihaveistega.
Karjatamise või niitelise kasutamise korral langevad taimikust välja kõrgekasvulised rohundid, näiteks putked, ohakad, naat jne. Rohundite asemele levivad võsundilised liigid, aasnurmikas, harilik nurmikas, punane aruhein jne.
Kasutades sellistel rohumaadel mineraalväetisi levivad taimikusse kerahein, timut ja orashein. Intensiivsema kasutamise tingimustes hakkab rohustus kasvama võilill ja karjatamise korral ka valge ristik.
Kultuurrohumaad
Kultuurrohumaad on need rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ja andes annavad rohkelt väärtuslikku loomasööta.
Kultuurrohumaad on tavaliselt intensiivses kasutuses ja väetatud. Sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem.
Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist.
Terminid
Rohi on rohttaimedest taimkate rohumaal, samuti ka niidetud haljad heintaimed
Hein on niidetud ja kuivatatud rohi
Silo on mahlakas sööt, mida säilitatakse silohoidlates või ruloonides konserveeritult (kääritatult)
- Rohumaa on põllumajanduslikult kasutatav või selleks kõlbulik maa, millel kasvatatakse mitmeaastasi heintaimi loomadele söödaks kas haljalt rohuna, sileeritult silona või kuivatatult heinana. Olenevalt kasutuslaadist nimetatakse rohumaad kas niiduks, karjamaaks või vahelduva kasutusviisiga rohumaaks.
- Niit on niitmiseks sobivate mitmeaastaste heintaimedega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt heina ja silo tootmiseks niitmise teel.
- Karjamaa on karjatamist taluvate heintaimeliikidega kaetud rohumaa, mida kasutatakse kestvalt koduloomade jalgealuse söödamaana kogu taimekasvu ajal vabalt või kopliviisilise söötmise teel.
- Vahelduva (universaalse) kastuvuse korral kasutatakse sama rohumaad vahelduvalt niitmiseks ja karjatamiseks.
Niit – madalam ja niiskem looduslik rohumaa
Nurm – kõrgem ja kuivem looduslik rohumaa
Aas – madalama taimkattega rohumaa, ka niit, kus on rohkesti õistaimi
Puisniit – niit, millel leidub põõsaid ja puid.
Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
- Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
- Sekundaarsed niidud on kas looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud.
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad.
Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi (näiteks veiseid, lambaid, kodukitsi, hobuseid ja sigu)
Autorid: Are Selge (uuendanud märts 2022), Rein Viiralt ja Argaadi Parol (september 2014)