Milline segu?

Ehkki seemneid turustavad firmad pakuvad valmis seemnesegusid, on paljudel juhtudel otstarbekas tootjal seemnesegud ise koostada, sest kasvutingimused ja rohumaale püstitatud eesmärgid on erinevate tootjate juures tihti vägagi erinevad.

Segukülvid on end karjamaal õigustanud üksikliikide külvide ees. Kuigi Lääne-Euroopas (Inglismaa, Holland jt) on piimalehmadele ja lammastele mõeldud karjamaasegudes valdavalt vaid karjamaa raiheina erinevad sordid, on Eesti klimaatilistes oludes karjamaa raiheina monokülvid suhteliselt vastuvõtlikud talvekahjustustele. Seetõttu ei ole üheliigilised seemnesegud karjamaade rajamisel end õigustanud. Õigesti valitud kaasliigid tõstavad segudes taimiku toiteväärtust ja söödavust ning pikendavad rohumaa kasutusiga. Üksikliigiga rajatud rohumaaga võrreldes on segukülvides täheldatud väiksemaid talvekahjustusi ja aeglasemat umbrohtumust.

Heintaimede sobivus vastavalt rohumaa kasutusviisile ja mullastikule

Liblikõielised segudes

Liblikõieliste heintaimede, eelkõige valge ristiku ja karjatamist taluvate lutserni sortide kasutamine seemnesegudes on end igati õigustanud nii majanduslikust kui ka loodushoidliku põllumajandustootmise aspektist. Liblikõieliste juuremügarate poolt seotav õhulämmastik aitab kokku hoida kulutusi lämmastikväetistele ja vähendada mineraalsete lämmastikväetiste mittekasutamise läbi lämmastikühendite leostumist põhjavette. Liblikõieliste rohke (30…35% KA saagist moodustavad liblikõielised) karjamaarohi annab lämmastikväetisi kasutamata sama suure saagi, mida kõrrelistest koosnevalt rohumaalt saab 150 kg N/ha väetusfoonil.

Liblikõielised heintaimed tõstavad karjamaarohu toiteväärtust (eelkõige proteiin), parandavad söödavust ja suurendavad söödud rohu kogust. Paljud karjamaakatsed näitavad, et valge ristiku osakaalu suurenemisega taimikus suureneb usutavalt nii lammaste kui ka veiste päevane eluskaalu juurdekasv ja lüpsikarja piimatoodang. Nii on saadud 10% valge ristiku osakaalu suurenemisega karjamaataimikus piimatoodangu juurdekasvuks 0,30…0,45 kg lehma kohta päevas.

Liblikõieliste heintaimede kasutamisel karjamaasegudes on peamisteks piiravateks teguriteks happeline muld pH_KCl <6,0 ja liigkuiv või vastupidi – liigniiske mulla veerežiim. Samuti on valge ristik tundlik pikemate põuaperioodide suhtes.

Puudujäägiks tuleb lugeda ka valge ristiku rohkete rohumaade suhteliselt lühikest kasutusiga. Eestis püsib valge ristik kultuurohumaade segudes keskmiselt 5 aastat ning seejärel asendub kultuurtaim loodusliku valge ristikuga, mille saagipotentsiaal on oluliselt väiksem.

Kui liblikõieliste heintaimede sisaldus karjamaarohu KA-saagis langeb alla 20%, tuleks rohumaa ümber rajada või sobiva kõrreliste koosluse ja tiheduse puhul jätkata rohumaa kasutamist N-väetiste kasutuselevõtuga. Juhul kui karjamaataimikus on rohundite osakaal tagasihoidlik (alla 30% KA-s), siis tuleks kaaluda ka liblikõieliste seemnete otsekülvi vanasse rohukamarasse.

Nii liblikõieliste rohke kui ka kõrrelistest koosneva karjamaataimiku paralleelne kasvatamine kahandab ilmastikust tulenevaid riske. Liblikõieliste rohkete karjamaade osakaal võiks moodustada 50 kuni 80% kogu kultuurkarjamaa pinnast.

Taimiku kasvu- ja arengukiirus

Karjamaarohu konveieri seisukohalt on oluline rajada erineva arengukiirusega karjamaataimikuid. Seeläbi saame alustada kevadist karjatamist varem ja hoiame ära taimiku üheaegse jõudmise karjatamiseks sobivasse arengufaasi.

Karjamaataimiku kasvu- ja arengukiirust on võimalik reguleerida nii erinevate heintaimeliikide kui ka varajaste, keskvalmivate ja hiliste heintaimesortide kasutuselevõtuga. Farmi vahetusse lähedusse oleks mõttekas rajada väiksemal pinnal kiire kevadise algarengu ja ädalakasvuga kõrreliste segu. Sobivaks taimikus domineerivaks kõrreliseks on hea konkurentsivõimega ja kiire arenguga kerahein või aas-rebasesaba. Keraheina domineerimisega karjamaa saame planeerida kuivematesse ja aas-rebasesaba niiskematesse kasvukohtadesse.

Kvaliteetse rohumaa kestvus tuleb reeglina kasuks, sest sellega saame kokku hoida rohumaade ümberrajamisele tehtavaid kulutusi. Heintaimede sordiaretus liigub samas võimalikult intensiivse  saagikasutuse suunas. Varajase kevadkülvi korral on võimalik saada külviaastal kuni 2/3 taimiku saagipotentsiaalist. Seega üha vähem kasutatakse mõisteid lühi- ja pikaealine kultuurkarjamaa.

Kaasajal loetakse optimaalseks kultuurkarjamaa kasutuskestuseks 4-5 aastat. Liblikõieliste rohumaade kasutusiga saame pikendada pikemaealiste liblikõieliste nagu näiteks karjatamist taluvate lutsernisortide kasutamisega karjamaasegus. Karjamaa kestvuse huvides on oluline õige karjatamiskoormuse rakendamine karjamaal ning vältida vihmastel perioodidel nii loomade kui ka tehnika poolt rohukamara läbitallamist.

Karjamaa tüüpsegu

Karjamaa rajamiseks sobivate tüüpsegude soovitamine on komplitseeritud. Tootjal on võimalik valida väga erinevate heintaimeliikide ja -sortide vahel, et välja valida konkreetsetesse kasvutingimustesse sobiv seemnesegu. Alljärgnevas tabelis  on ära toodud vaid mõned soovituslikud seemnesegud. Tegemist on lihtsate, väheliigiliste ja suhteliselt väikeste külvisenormiliste seemnesegudega. Arvestatud on 100% külviseväärtusega seemnetega.

Mõned soovituslikud seemnesegud kultuurkarjamaadele (100% külviseväärtusega seeme)

Praktikas tuleks külvisenormi suurendada vastavalt sellele, kui suur seemnete tegelik külviseväärtus alla 100% on (kõik seemned ei idane). Paranduse tegemiseks vajalik seemnete külviseväärtus leitakse järgmise valemi abil:

Külviseväärtus (%) =   (idanemise %  x puhtuse %)  /  100

Heintaimeliikide ja -sortide universaalsus võimaldab läbi külvisenormide ja heintaimeliikide arvu vähendamise seemnete arvelt raha kokku hoida. Samas eeldab see vastavale mullastikule sobivate heintaimeliikide ja sortide valikut ning head agrotehnikat. Heinaseemnete külviks korralikult ettevalmistatud põld ja hästi reguleeritud külvik on eeldusteks külvi õnnestumisele.

Võtmefaktorid, millega peaks seemnesegu koostamisel arvestama:

• kasutada võimalikult lihtsaid seemnesegusid, kasutades konkreetsele mullale ja kasvukeskkonnale sobivaid heintaimeliike;
• heintaimeliikide valikul eelistada konkreetse loomaliigi poolt enim söödavaid liike;
• soodsate kasvutingimuste olemasolul rajada  liblikõieliste rohke (~30 % KA-saagist moodustab liblikõieline) karjamaataimik vähemalt poolel karjamaa üldpinnast;
• arvestada heintaimede arengukiiruse sobivust segus kasvatamisel;
• mitte rajada kultuurrohumaid teravilja allakülvina;
• ei ole soovitatav kasutada kultuurrohumaade rajamisel lühiealisi suure konkurentsivõimega heintaimeliike (nt. 1.a. raihein, itaalia raihein).