Pidamise süsteemid

Lihaveiste pidamise süsteemid on väga eripalgelised ja sõltuvad konkreetsest ettevõtetest. Kõige olulisem on see, et süsteem töötaks loomakasvataja ja loomade jaoks mugavalt ja ohutult.

Põllumajandusministri määruse veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise nõuete kohta on lühidalt ja selgelt lahti kirjutanud oma kodulehel Põllumajandus- ja Toiduamet.

Karjaaiad

Karjaaiad võivad olla elektrikarjused, pidust aiad, virtuaalsed aiad. Ajutise iseloomuga ja püsivamad. Täiskasvanud loomad respekteerivad sageli 1-2 traadiga elektrikarjust. Vasikate puhul peab jälgima, et alumine traat/nöör on piisavalt madalal, et keegi kogemata aia alt läbi ei eksle.

Veised on reeglina rahuliku ja austavad vägagi tinglikke piirdeid. Teine lugu on loomadega, kes on hirmunud, näljased, janus või rahutud näiteks sigimisega seotud põhjustel.

Kui loomi on sorteeritud ja eraldatud, kui neid viiakse uude kohta, kui karjas on tiinestamata emasloomi või pullid on emasloomadega naaberaias, siis tuleb loomade rahunemiseni kasutada vastava tugevusega aedu või panna loomad kinni lauta. Ka sellisel juhul peab arvestama, et loom/loomad ei tunneks ennast ülemääraselt kitsikuses, sest see võib põhjustada katseid aedade alt, pealt või vahelt läbi ronida.

Hooned ja ehitised

Lautade ja varjualuste funktsioon lihaveisekasvatuses on säästa looma energiat ning kaitsta keskkonda reostumise eest. Mida vähem peab veis kulutama energiat ilmastikust tuleneva stressiga toimetulekuks, seda rohkem jääb tal ressurssi kasvamiseks ja muude stressoritega toime tulekuks.

Loomad, kellel on koht, kus saab kuival asemel puhata, on tervemad ja kasvavad paremini. Väheneb söödakulu ja koormus keskkonnale. Avaras ja hästi valgustatud laudas või varjualuses on loomad tervemad ja kasvavad paremini, kui madalas ja umbses ruumis.

Kui veised peavad pikki perioode veetma piiratud alal koos, näiteks talvisel pidamisel, siis aitab katusega varjualune või laut ära hoida liigsete taimetoitainete ära kandumise sademe- ja sulaveega. Nõuded ehitisele või hoonele.

Hästi söödetud täiskasvanud lihaveis kuiva külma ilma naljalt ei karda. Teine lugu on märja ja tuulise ilmaga ning päikeselõõsa ja kuumusega. Eesti kliimas vajavad kõik lihaveised mingisugust varjumise võimalust ilmastiku eest. Suvisel ajal võib selleks sobida puudesalu või võsastik, halva suusailma korral võiks varjumisvõimalusel olla katus ja vähemalt mõni sein.

Varjualuste ja lautade rajamisel peab meeles pidama, et veis ei ole uruloom – ruum peab olema piisavalt avar ja valge, et loomad sinna sisse tahaksid minna. Selles mõttes on kolme seinaga varjualune tunduvalt praktilisem, kui ühe kitsa uksega pime kuur. Viimast loomad suure tõenäosusega tõesti ei kasuta. Ka peab varjualune olema hästi ligipääsetav (seda ei tohi ümbritseda põhjatu muda- või sõnnikumülgas).

Veis valib võimalusel puhkamiseks koha, mis on piisavalt mugav ja turvaline, kus on piisavalt ruumi ning millele ligi pääsemine ei nõua liigset pingutust.