Karjatervis2022-08-16T16:12:46+02:00

Bioohutuse juhised

Loomapidaja on kohustatud bioohutusmeetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks pidevalt võtma. Vajalikke bioohutusmeetmeid võetakse ka selleks, et ennetada haiguste sissetoomist Eestisse.

Loomataud on bioloogilise haigustekitaja poolt põhjustatud looma haigus.

Sõltuvalt loomataudi ohtlikkusest ja leviku eripäradest jaotatakse haigused 3 põhigruppi. Esimesse ehk A-nimekirja kuuluvad haigused, mis võivad levida väga kiiresti ja  laialdaselt, haarates tihti mitut riiki, ning tekitavad puhkemisel ulatuslikku majanduslikku kahju, kuna tõrjega kaasnevad loomade hukkamine ning kaubanduspiirangud. Selliste haiguste levikul kehtestatakse taudi leviku piirkonnas karantiin ehk loomade, loomsete saaduste, sööda, seadmete ja inventari piirkonnast väljaviimise keeld ning inimeste liikumise piiramine. Kitsendused loomade ja loomsete saadutega kauplemisel kestavad veel pikka aega peale taudikolde likvideerimist. Eesti õigusruumis nimetatakse selliseid loomataude eriti ohtlikeks loomataudideks.

LOOMATAUD loetakse ERITI OHTLIKUKS, kui selle tekitajal on võime:

  • levida kiiresti loomapopulatsioonis;
  • põhjustada ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;
  • põhjustada suurt majanduslikku kahju;
  • ohustada tõsiselt inimese elu ja tervist.

Loomataudi kahtlusel ja puhkemisel juhindutakse tõrje eeskirjadest, mille kohaselt toimub loomataudi leviku tõkestamine ja taudipunkti likvideerimine. Loomatauditõrje eeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, veterinaararstidele ja teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele ning veterinaarlaboratooriumitele.

Eriti ohtlikest loomataudidest on Eestis diagnoositud:

  • suu- ja sõrataudi (1982. a)
  • sigade klassikalist katku (1994. a)
  • Newcastle’i haigust (2007. a)
  • viiruslikku hemorraagilist septitseemiat kasvanduse kaladel (2011. a)
  • sigade Aafrika katku metssigadel (alates 2014. aastast) ja kodusigadel (2015-2017 ning 2021. a)
  • kõrge patogeensusega lindude grippi nii kodu- kui metslindudel (alates 2021. a).

Üldised abinõud, mida iga loomapidaja ise saab ära teha, vähendamaks riski tuua mõni paha taud oma farmi:

  • hoidke ise ja nõudke teistelt oma farmi territooriumil puhtust ja korda;
  • farmi territooriumile olgu ainult üks sissepääs, mida hoidke lukus;
  • lubage farmi territooriumile nii vähe inimesi ja veovahendeid, kui vähegi võimalik;
  • ärge luba oma farmi inimesi, kes naasid välismaalt vähem kui 48 tundi tagasi;
  • pidage ranget arvestust kõikide oma loomade ja nende liikumiste üle ühest karjast teise või tapamajja;
  • kui Teil on mitu farmi, siis käsitlege neid kui täiesti eraldi olevaid karju ja vältige otsekontakte nende vahel;
  • hoidke koerte, kasside ja lindude pääs farmi kontrolli all;
  • ärge laske farmis närilistel peremehetseda.

Vaata edasi

Taudide ennetamine

Loomataudide ennetamise meetmeid võetakse selleks, et hoida haigust eemal loomapopulatsioonidest, karjadest ja loomarühmadest, kus seda veel ei esine, või selleks, et piirata haiguse levikut karja piires. Loomataudi leviku ennetamine tugineb suuresti bioloogilise ohutuse meetmete võtmisele. Bioohutusmeetmed on näiteks põllumajandusettevõttesse toodud uute loomade eraldamine, haigete loomade eraldamine, inimeste liikumise ning loomade ja varustuse veo reguleerimine, loomasööda korrektne kasutamine, rajatiste korrashoid ja desinfitseerimine jne.

Loomapidaja on kohustatud bioohutusmeetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks pidevalt võtma. Vajalikke bioohutusmeetmeid võetakse ka selleks, et ennetada haiguste sissetoomist Eestisse.

Üldised abinõud, mida iga loomapidaja ise saab ära teha riskide vähendamiseks:

  • hoidke ise ja nõudke teistelt oma farmi territooriumil puhtust ja korda;
  • farmi territooriumile olgu ainult üks sissepääs, mida hoidke lukus;
  • lubage farmi territooriumile nii vähe inimesi ja veovahendeid, kui vähegi võimalik;
  • ärge luba oma farmi inimesi, kes naasid välismaalt vähem kui 48 tundi tagasi;
  • pidage ranget arvestust kõikide oma loomade ja nende liikumiste üle ühest karjast teise või tapamajja;
  • kui Teil on mitu farmi, siis käsitlege neid kui täiesti eraldi olevaid karju ja vältige otsekontakte nende vahel;
  • hoidke koerte, kasside ja lindude pääs farmi kontrolli all;
  • ärge laske farmis närilistel peremehetseda.

Lisaks nendele üldistele põhimõtetele võiks desinfitseerida farmi territooriumile sõitvate ja sealt lahkuvate veovahendite rattad ning inimeste jalanõud. Desinfitseeriv aine tuleks hoida puhtana ja uuendada seda iga päev. Kuna mustus võib desinfektsiooni kasutuks muuta, siis on otstarbekas kõik desinfitseeritavad materjalid enne puhastada ja pesta. Ka tuleks loomaomanikul jälgida, et ei tema ise ega tema töötajad ei puutuks kokku teistesse karjadesse kuuluvate loomadega.

Ohtlikest loomataudidest vaba staatuse saamiseks rakendatakse tauditõrje programme.

Tauditõrjeprogrammid võivad olla riiklikud või ettevõtja poolt vabatahtlikuna läbiviidavad. Tänu riiklikult korraldatud tauditõrjeprogrammide raames tehtud efektiivsele tõrjetööle varasematel aastatel on Eesti vaba nii veiste brutselloosist, veiste tuberkuloosist kui veiste enzootilisest leukoosist. Viimast esineb küll veel üksikjuhtudena, kuid riigi üldist haigusevaba staatust see ei ohusta. Ametlikult vaba staatuse saamiseks nende taudide osas esitab Põllumandus- ja Toiduamet (PTA) taotluse Euroopa Komisjonile koheselt, kui on täidetud vaba staatuse saamiseks vajalike uurimiste maht.

Maaeluministeerium koostöös PTA-ga jätkab programmi marutaudi Eestist välja tõrjumiseks, rakendades metsloomade suukaudset vaktsineerimist. Tänu programmile on marutaudi esinemine metsloomade seas langenud drastiliselt.

Põllumajandusloomade ravijuhised (15 tk, 2018)

Põllumajandusloomade identifitseerimine

Loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse vastavalt Veterinaarseadusele.

Loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Põllumajandusloomade identifitseerimiseks märgistatakse nad ning registreeritakse põllumajandusloomade registris.

  • Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on veised, lambad, kitsed, sead ja hobuslased.
  • Registrisse kantakse ka andmed loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta.

Loe täpsemalt PRIA kodulehelt rubriigist “Loomade register”

Register on üks osa loomatauditõrjeks rakendatavatest meetmetest ehk loomapidamise jälgitavuse süsteemi tagamisest. Registrisse kantud andmete abil on võimalik teostada veterinaarjärelevalvet ning ära hoida ja likvideerida loomade nakkushaigusi ja kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks tootjatele loomadega seotud toetuste maksmisel.


Tegevuskohtade registreerimine

Lisaks põllumajandusloomadele kantakse registrisse loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad (tegevuskohad/ettevõtted), seal hulgas mesilad. Registrisse kantakse ka andmed tunnustatud tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtete kohta.

Loe tegevuskohtade registreerimisest lähemalt https://www.pria.ee/registrid/tegevuskoha-registreerimine


 Loomatervise alane seadusandlus on muutunud.

Vaata 14. oktoober 2021 toimunud temaatilise infopäeva ettekandeid


Põllumajandusloomade märgistamine

Loomade identifitseerimise viisideks on nende märgistamine, kirjeldamine või kuuluvuse määratlemine. Kirjeldamise ja kuuluvuse kaudu identifitseeritakse loomaliike, kelle puhul on see pidamisviisist sõltuvalt üldiselt tavaks.

  • Märgistamine tähendab seda, et loom varustatakse eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Kõrvamärgiga märgistatakse veiseid, lambaid, kitsi ja aretussigu. Elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip) märgistatakse lemmikloomi, põllumajandusloomadest hobuslasi. Põllumajandusloomi võib soovi korral märgistada ka elektroonilise kõrvamärgiga või vatsabooliga.
  • Kirjeldamist kasutatakse selliste loomade eristamiseks, keda ei ole võimalik või otstarbekas nähtavalt märgistada, kuid kellel on iseloomulikud tunnused (hobuslased).
  • Kuuluvuse kaudu (sünniehitis) identifitseeritakse loomi, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle liigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada ka kirjeldust (sead).

Loomapidajale on loomade identifitseerimine kasulik. See võimaldab koguda oma loomade kohta tervise- ja poegimisandmeid, neid analüüsida ja langetada selle põhjal parimaid otsuseid karja haldamisel. Elektroonilised märgised suurendavad andmekogumise kiirust ja täpsust veelgi.

  • Veiseid, lambaid ja kitsi märgistatakse kahe identse kõrvamärgiga, millel on looma kordumatu identifitseerimisnumber. Veistel on lisaks ka veisepass.
  • Sigu märgistatakse tätoveeringu või kõrvamärgiga, millel on kirjas nende sünniehitise kordumatu registreerimise number.
  • Hobuslasi märgistatakse kaela piirkonda naha alla süstitava elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip). Lisaks kordumatule transponderikoodile on hobuslastel ka kordumatu unikaalne elunumber (UELN ehk unique equine life number) ning hobuslase pass koos kirjeldusega. Mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Hobuslase passi annab välja aretusorganisatsioon.

Märgistamiseks vajalikud kõrvamärgid, juhendid nende paigaldamiseks ja vajadusel ka sobivad paigaldustangid saab  Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll ASilt


Uuuendatud august 2022

Go to Top