Autor: Liina Ulm, veisekasvatuse konsulent. Mai 2022

Lihaveiste käitumine

Lihaveiste käitumist kujundab geenide ja keskkonna koosmõju. Rahulikumad loomad  kasvavad paremini kui närvilised ja alatasa stressis loomad. Seetõttu on karjas mõttekas närvilised loomad praakida ning loomadega igapäevaselt rahulikult ümber käia.

Veised haistavad ja kuulevad väga hästi, näevad arvatavasti halvemini kui inimesed. Loomadega töötades tuleb meeles pidada, et nad tajuvad maailma enda ümber teisiti, kui meie. Neid võib hirmutada või neis tõrget tekitada näiteks ere päikeselaik või peegeldus porilombi pinnalt. Veised ei armasta siseneda pimedatesse ruumidesse, kust väljapääsu ei paista. Koridorid, mille lõpus ootab pööre, võivad neile näida tupikutena.

Loomade sorteerimisel ja liigutamisel on kasulik teada, kuidas oma keha positsioneerimisega looma õla suhtes saab panna veist teatud suunas liikuma, peatuma ja suunda muutma.

Karjaloomad

Veised on kariloomad, kellele on karjaga koos püsimine oluline. Karjast eraldamine põhjustab stressi ning võib kaasa tuua hirmunud või agressiivse käitumise ka muidu mõistlike loomade juures. Kui eraldada on vaja üksikut looma, on mõistlik liigutada eraldusalale kogu grupp ning soovitud loom välja sorteerida, jättes ta viimaseks kui kõik teised on läbi värava vabadusse tagasi lastud.

Vasikatega lehmad võivad oma järelkasvu suhtes olla väga kaitsvad. Poegimisega kaasnevad hormoonid võivad oluliselt muuta ka muidu rahuliku lehma käitumist. Lisaks emale tulevad hädakisa tegevale vasikale appi ka teised karjaliikmed. Seetõttu peab vasikatega lehmade juures olema eriti tähelepanelik ning vasikaid ei tohi märgistama minna üksi.

Kasvataja ja kari

Kasvatajal on oma karja käitumise kujundamisel oluline roll. Loomade igapäevane vaatlemine, karja hulgas liikumine ja loomadega suhtlemine aitavad luua usaldusliku sideme rahulikuks koostööks.

Mõttekas on harjutada oma loomi kutsumise peale tulema, pakkudes neile midagi maitsvat, mida muidu karjamaalt ei leia. Ohutuse mõttes on vaja hea seista teatava aupaklikkuse säilimise eest, et julgemad loomad ei tuleks maiust ise taskust otsima.

Kui veised on rahulikud ja usaldavad, tasub neid ka turjalt või seljalt sügada või harjata. Enamasti loomadele pea puudutamine ei meeldi ning pullidega suhtlemisel võib pea sügamine esile kutsuda vastupandamatu soovi sügajat puksida. Isegi, kui seda tehakse sõbralikul meelel, võib see masside erinevuse tõttu osutuda loomakasvatajale ohtlikuks.

Loomade kokku kogumist ja sorteerimist on sageli lihtsam teha 1-2 inimesega, kellega loomad hästi harjunud on. Paljude võõraste inimeste kaasamine tõstab loomade ärevust ning võib muuta nad vähem koostööaltiks. Kui plaanis on suuremad tööd ja vaja on kaasata lisatööjõudu, siis loomade kokku kogumise võiks ikka varem väiksema kodumeeskonnaga ära teha.

Veisekari ja inimene. Foto: Liina Ulm

Lihaveiste pidamise süsteemid on väga eripalgelised ja sõltuvad konkreetsest ettevõtetest. Kõige olulisem on see, et süsteem töötaks loomakasvataja ja loomade jaoks mugavalt ja ohutult.

Põllumajandusministri määruse veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise nõuete kohta on lühidalt ja selgelt lahti kirjutanud oma kodulehel Põllumajandus- ja Toiduamet.

Karjaaiad

Karjaaiad võivad olla elektrikarjused, pidust aiad, virtuaalsed aiad. Ajutise iseloomuga ja püsivamad. Täiskasvanud loomad respekteerivad sageli 1-2 traadiga elektrikarjust. Vasikate puhul peab jälgima, et alumine traat/nöör on piisavalt madalal, et keegi kogemata aia alt läbi ei eksle.

Veised on reeglina rahuliku ja austavad vägagi tinglikke piirdeid. Teine lugu on loomadega, kes on hirmunud, näljased, janus või rahutud näiteks sigimisega seotud põhjustel.

Kui loomi on sorteeritud ja eraldatud, kui neid viiakse uude kohta, kui karjas on tiinestamata emasloomi või pullid on emasloomadega naaberaias, siis tuleb loomade rahunemiseni kasutada vastava tugevusega aedu või panna loomad kinni lauta. Ka sellisel juhul peab arvestama, et loom/loomad ei tunneks ennast ülemääraselt kitsikuses, sest see võib põhjustada katseid aedade alt, pealt või vahelt läbi ronida.

Veiste karjaaiad

Metallist kogumisaiad. Foto: Liina Ulm

Hooned ja ehitised

Lautade ja varjualuste funktsioon lihaveisekasvatuses on säästa looma energiat ning kaitsta keskkonda reostumise eest. Mida vähem peab veis kulutama energiat ilmastikust tuleneva stressiga toimetulekuks, seda rohkem jääb tal ressurssi kasvamiseks ja muude stressoritega toime tulekuks.

Loomad, kellel on koht, kus saab kuival asemel puhata, on tervemad ja kasvavad paremini. Väheneb söödakulu ja koormus keskkonnale. Avaras ja hästi valgustatud laudas või varjualuses on loomad tervemad ja kasvavad paremini, kui madalas ja umbses ruumis.

Kui veised peavad pikki perioode veetma piiratud alal koos, näiteks talvisel pidamisel, siis aitab katusega varjualune või laut ära hoida liigsete taimetoitainete ära kandumise sademe- ja sulaveega. Nõuded ehitisele või hoonele.

Hästi söödetud täiskasvanud lihaveis kuiva külma ilma naljalt ei karda. Teine lugu on märja ja tuulise ilmaga ning päikeselõõsa ja kuumusega. Eesti kliimas vajavad kõik lihaveised mingisugust varjumise võimalust ilmastiku eest. Suvisel ajal võib selleks sobida puudesalu või võsastik, halva suusailma korral võiks varjumisvõimalusel olla katus ja vähemalt mõni sein.

Varjualuste ja lautade rajamisel peab meeles pidama, et veis ei ole uruloom – ruum peab olema piisavalt avar ja valge, et loomad sinna sisse tahaksid minna. Selles mõttes on kolme seinaga varjualune tunduvalt praktilisem, kui ühe kitsa uksega pime kuur. Viimast loomad suure tõenäosusega tõesti ei kasuta. Ka peab varjualune olema hästi ligipääsetav (seda ei tohi ümbritseda põhjatu muda- või sõnnikumülgas).

Veis valib võimalusel puhkamiseks koha, mis on piisavalt mugav ja turvaline, kus on piisavalt ruumi ning millele ligi pääsemine ei nõua liigset pingutust.

Kogumine ja sorteerimine

Selleks, et müügiloomi eraldada, vasikaid võõrutada, loomi kaaluda, uusi gruppe moodustada, tiinuseid kontrollida, veterinaartoiminguid läbi viia jne on vaja kohta, kuhu karja saab piiratud alale kokku koguda, sorteerida ja vajadusel eraldatud looma fikseerida.

Selliseid alasid ja koridore saab moodustada teisaldatavate metallist kogumisaedadega või ehitada püsiva süsteemina maasse löödud postide külge. Sorteerimisalad võivad asuda laudas sees või mõnel kesksel karjamaal. Oluline on süsteem üles seada nii, et loomi saaks selles liigutada sujuvalt ja kõigile osapooltele ohutult.

Püsivate süsteemide korral on mõttekas hoolitseda selle eest, et sorteerimiskoridori ja hoolduspuuri kohal on katus. Nii ei pea planeeritud töid edasi lükkama halva ilma tõttu või tegelema raske füüsilise tööga päikeselõõsas või vihmasajus.

Hooldus

Lihaveised vajavad aeg ajalt individuaalset hoolt ja ravitoimingute läbi viimist, mille jaoks on loomi vaja eraldada ja fikseerida.

Väiksemates karjades on loomade hädavajalikud hooldustegevused ära teha ka nutikate isetehtud lahendustega – päitsed ja suurem puu või maasse löödud postid, mõni kogumisaiapaneel.

Suuremas ettevõttes tasub mõelda töömugavuse ja ohutuse peale ning leida võimalus (kaaluga) hoolduspuuri soetamiseks või vähemalt lukustatava söödapiirde paigutamiseks.

Üks tõenäolisemaid olukordi ammede pidamise, kus looma on vaja fikseerida, on poegimisabi andmine. Mõtle läbi, kuidas sa saad vajadusel looma eraldada ja fikseerida!

Mistahes inventari soetamisel on vaja silmas pidada seda, kui suurte loomade jaoks seda soetatakse. Hoolduspuur, mis on mõeldud näiteks herefordide hooldamiseks, ei pruugi vastu pidada sharolee tõugu pulli musklipingutusele.

Lihaveiste pidamisel räägitakse peamiselt nende talvisest pidamisest, kuna suveperioodil on nad karjamaal. Mõningate eranditena on lihaveiseid võimalik pidada ka suvel laudas või lauda kõrval jalutuskoplis, kui karjamaa puudub. Sel juhul söötmine on lahendatud haljassööda ettevedamisega.

Lihaveistele sobivad lautadena kergehitised, kus oleks loomadel alati vaba väljapääs lauda kõrval olevasse jalutusaeda. Rakendada tuleks muidugi vabapidamist sügavallapanul paarkümmend looma ühes aias. Veised tunnevad end hästi nii nullilähedases temperatuuris kui 15 kraadise külma puhul. Tuleb arvestada, et iga vasikaga lehma kohta oleks laudas 6…7 m². Lauda ossa, kus peetakse lehmi koos vasikatega, tuleb eraldada latrid lehmade poegimiseks, mille mõõtmed soovitatakse 2,5×3,0 m². Sesoonse poegimise korral oleks on 100 lehma kohta vaja 18…20 latrit.

Täistsüklilise tootmise korral on lihaveiseid soovitav pidada järgmiste rühmadena: lehmad koos vasikatega, tiined mullikad, lehmikud, nuumpullid, sugupullid. Väiksema arvu loomade puhul võib kahte esimest gruppi pidada ka koos.