Söötmisvigadest põhjustatud levinumad probleemid seakasvatuses:
Kõhulahtisus
- Mineraalelementide sisaldus ratsioonis. Suur sööda kaaliumisisaldus – üle 1,2% (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti); ratsiooniga saadavad liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1%, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2%).
- Ratsiooni proteiinisisaldus. Mida suurem sööda proteiinisisaldus, seda suurem kõhulahtisuse tekkimise oht.
- Söötade osakaal ratsioonis. Kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis sojasrotti üle 20%, nuumsigadele üle 25%; tapiokijahu kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis üle 10%, suurematel sigadel üle 35%; odra söötmine varem kui 6 nädalat pärast koristust; rukkijahu söötmine.
- Halvakvaliteediline joogivesi.
Halb söödaväärindus
- Riknenud sööda kasutamine (neis olevate bakterite, seente ja mükotoksiinide tõttu).
- Rääsunud rasvade söötmine.
- Ratsiooni suur toorkiusisaldus (kesikutel ja nuumikutel võib sööda toorkiusisaldus olla kuni 6%).
- Suure glükosinolaatidesisaldusega rapsi söötmine.
- Sigadel veetarbimise piiramine.
Emiste halvad produktiivsusnäitajad
- Väikesed pesakonnad. Vabade emiste söötmine toitainete- (energia-) vaese ratsiooniga enne paaritamist/seemendamist. Suurem söödakogus enne tiinestamist suurendab ovuleeruvate munarakkude ja seega saadavate põrsaste arvu.
- Põrsaste väike võõrutusmass. Imetavate emiste toitainetarve on katmata. Suurendada imetavatele emistele antavaid söödakoguseid ja söödaga saadavate toitainete kontsentratsiooni.
- Emiste võõrutusjärgne inna edasilükkumine. Emiste liigne lahjumine imetamisperioodil. Suurendada söödakoguseid laktatsiooniperioodil ja kasutada fläšingut (emiste paarituseelset tugevdatud söötmist).
Maohaavandid
- Liiga peeneks jahvatatud söödakomponendid (üle 80% peenem kui 1 mm).
- Kooritud teravili.
- Nisu söötmine soodustab maohaavandite teket rohkem kui oder, mais omakorda rohkem kui nisu.
- Ratsiooni liiga väike toorkiusisaldus.
- Sigade näljutamine.
- Erinevad stressorid (sigade liiga suur paigutustihedus, sagedane sigade ümberpaigutamine ühest sulust teise).
A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja
Põrsaste seedehäired
Kõhulahtisus põhjustab põrsaste kurtumist. Et kõhulahtisus ei muutuks krooniliseks, tuleb haigestunud põrsad terveks ravida. Pikalt seedehäirete all kannatavad põrsad lõpevad või jäävad kasvus kängu ja nende pidamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Ravimina kasutatakse mitmesuguseid antibiootikume.
Kui haigestub terve pesakond, võib ravimeid lisada ka joogivette. Lisasööda kogust tuleb piirata või mõni söötmiskord vahele jätta. Allapanu tuleb panna rohkem, et sellesse imenduksid vedeldunud väljaheited, ja seasulgu tuleks sagedamini puhastada. Põrandat tuleb kreoliiniga desinfitseerida nii kõhulahtisuse esinemise ajal kui ka hiljem, selle lõppedes. Kõhulahtisust põhjustavate bakterite hävitamiseks ja põrsaste ainevahetuse soodustamiseks soovitatakse sulgu koos põrsastega kiiritada elavhõbekvartslambiga.
Võõrutamise ajal tuleb kõik põrsad grupeerida kehamassi ja kasutamisotstarbe järgi.
Kängunud põrsad pannakse eraldi sulgu, kus neile luuakse paremad söötmis- ja pidamisolud. Vastasel korral nad ei parane. Et kängunud põrsad söövad vähe, siis kannatavad nad toitainete puuduse all. Neile tuleb teha maitsvam sööt ja suurendada sööda toitainetesisaldust. Selleks lisatakse põrsaste söödale, mida nad said imemisperioodil, veidi suhkrut, lõssi või lõssipulbrit. Suure toorkiusisaldusega söötasid, nagu rohtu ja rohujahu, ei ole mõtet panna, sest need halvendavad isu ja toitainete omastamist.
Haigetele põrsastele tuleks manustada ka veel rauapreparaate. Vitamiinitarbe rahuldamiseks tuleb süstida vitamiinipreparaate. Ravimina mõjuvad hästi antibiootikumid, mida võib süstida, anda suu kaudu või söödaga. Joogiks võib anda bakteritsiidse toimega ainete (metüleensinine, kaaliumpermanganaat) nõrka vesilahust.
Kängunud põrsaid tuleb pidada väga heades oludes. Nad tuleb paigutada eraldi sulgu, kus ei ole tuuletõmbust. Sulus peab olema kuiv allapanu. Sigala temperatuur peab olema 21-23 °C. Kui põrsad magamise ajal siiski külma tõttu kokku kogunevad, tuleb lamamisala kohale paigutada soojenduslamp.
A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja